Jäätise-kohvisegadik ehk kondenspiim, jäätis ja kohv

Kellele jäätise-kohvi kooslus meeltmööda ei ole võivad selle postituse vahele jätta, teistele soovitan aga külmkapist jäätis välja võtta ning üks kange kohv valmis teha. Minu jaoks on kohv selline võluijook, mis aitab igal ajahetkel ning mis on hommikuti lausa kohustuslik seltsiline. Hea kohv on tõeline nauding, mis sobib imehästi ka erinevatesse magustoitudesse ja kookidesse (hiljuti kirjutasin siia blogisse üles ühe hea kõrvitsaga šokolaadikoogiretsepti, kus ma kohvi kasutasin).

Alljärgnevalt üks mõte (mõte sellepärast, et see kohviga magustoit valmib peaaegu, et tunde järgi), kus kohv ja jäätis imehästi kokku sobituvad. Ma ei nimetaks seda kohvijoogiks, pigem magustoiduks, kus kohv tekitab jäätisele selle õige, kergelt sulanud, tekstuuri, Niisiis, kui süldi keetmise vahepeal väsimus peale tuleb, siis võtke veidi aega ning valmistage endale üks jäätise-kohvisegadik.

Beseekook ja kookoskommid

Minu jaoks on beseekook alati kuidagi erilisem, luksuslikum ja põnevam, kui mistahes teine kook.....olgugi, et selline õhuline magus küpsetis valmib naeruväärselt lihtsalt ja väheste koostisainetega. Ebaõnnestumisprotsent on ka suhteliselt väike.See beseekook on valmis kahest beseepõhjast, mis küpsesid kahel 21cm läbimõõduga küpsetuspaberi ringil, mille ääred jätsin umbes 1cm ulatuses beseeseguga katmata. Kihtide vahele ja peale otsustasin seekord panna kreeka jogurtit ja vahukoort, pisut magusat kakaod sai ka sisse segatud - mitte aga liiga palju, kuna arvestage, et beseekihid annavad lõpptulemusele juba piisavalt magusust. Kokku sai üks õhuline kook, mida tuleks serveerida vähemalt paari tunni jooksul peale beseekihtide kokku panemist.

Kui nüüd veel lihtsatest retseptidest rääkida, siis lisaks beseekoogile panen kirja veel ühed kookoskommide retsepti, mille valmistamiseks on vaja VAID 3 komponenti. Kui Te teate, kuidas maitsevad Raffaello kommid, siis ma võin julgelt hõisata, et needsamad kookoskommid, meenutavad oma maitselt vägagi neid häid tuttavaid kookosmaiuseid. Jällegi peab tunnistama, et juhuslikest hetkedest köögis sünnivad väga lihtsad retseptid ning seetõttu on vahel hea, kui magusaisu korral on Sul sel hetkel olemas vaid, toorjuust, mesi ja kookoshelbed. Need trühvlikommid sobivad söömiseks või mõnele maitsvale (besee)koogile kaunistuseks;)

Ja siis räägiksin ma veidi trühvlikommide pildi peal olevast kaalust..... asi on nii, et mulle tohutult meeldiivad igasugu vintage-asjad ning see kaal (aitäh selle laenajale pildi tegemiseks;)) oli mul spetsiaalselt planeeritud halvaapildille, mille pikemat (halvaa) vallmistamisõpetust, nippe ja retsepte võite leida jaanuarikuu ajakirjast Maret (isutekitamiseks leiate ühe mobiiliga tehtud halvaapildi ka minu instagramist). Ei saanud võimalust kasutamata jätta ning tahes-tahtmata trügisid ka kookoskommid kaalule. Miks ma sellest räägin? Asi selles, et kui Te juhtumisi leiate kuskilt taaskasutuspoes või turult või kuskilt mujalt lahedaid vintage-stiilis kaale, siis võib mulle sellest lahkesti teada anda:) Nüüd aga retseptide juurde!

Porgandikommid

Detsembrikuu ajakirja Maret uus number on varsti-varsti poeriiulitele ilmumas ning seetõttu oleks õige aeg jagada üht lihtsat retsepti, mida jagasin kondenspiima valmistamise õpetuse juures novembrikuu ajakirjas. 

See on retsept, kus enne oli kondenspiim ning seejärel tulid ülejäänud. Vahest ongi sellised retseptid üllatuslikult head. Need porgandikommid on lihtsad ja maitsvad, piisavalt magusad ning meeldivalt kondenspiimased, mis on head pakkumiseks külmkapikülmalt. Kui soovid aga neid transportida või kingituseks teha, siis kasta need peale kommide vormimist sulatatud (tumedasse) šokolaadi.

Ahjus küpsetatud sinepikattega broilerikintsud

Selleks, et siin blogis liiga magusaks ei läheks, siis vahelduseks sekka üks lihtne toit kanalihast. Ühesõnaga on tegemist sellise mugavustoiduga, mis maitseb suurepäraselt. See retsept on kasutusel mul juba mõnda aega ning talletatud ka linnulihablogisse.

Kasutasin siin retseptis isetehtud maitseõli, kus õli sisse pistan veidi värskeid ürte ja tšillit ning lasen siis maitsestuda mõne aja. Samas aga võib siin retseptis kasutada ka tavalist õli. 

1 kg broilerikintse
1 sl sinepit, mahedat
1 sl palsamiäädikat
1 tl paprikapulbrit
näpuotsatäis suhkrut
soola
4-6 sl maitseõli

Sega kokku sinep, palsamiäädikas, paprikapulber ja suhkur. Maitsesta broilerikintsud kergelt soolaga ning hõõru seejärel kokku sinepiseguga. Pane kintsud ahjuvormi, piserda peale maitseõli ning küpseta 180 kraadi juures 45 min.

Kõrvitsa-šokolaadikook kohviglasuuriga

Siin postituses on kirjas üks äärmiselt tummine ja mahlane šokolaadikook, mis sai tegelikult alguse kohvist. Ühesõnaga oli esmalt kohv ning seejärel tekkis seesama koogike, mis maitseb kõige paremini külmkapikülmalt järgmisel päeval. Seda kooki mitmeid kordi valmistades soovitan kindlalsti järgida kõrvitsa kogust, sest liialt palju kõrvitsat tekitab koogile vale tekstuuri. Niisiis piisab, kui võtate vaid ühe 200 grammise koorimata kõrvitsasektori, sest siinkohal ei ole eesmärk tekitada koogile kõrvitsa maitset, vaid hoopis täiustada koogi tekstuuri.Täpsemalt sellest koogist ja veidike kohvist räägin ka tänases Eesti Ekspressis, Nescafé Dolce Gusto projekti raames.

Ise valmistasin sellele koogile peale veel glasuuri, mis kooki veelgi paremini niisutada aitas. Küll aga mainisid mõned väiksemad sööjad, et neile meeldis kook ilma glasuurita.  

PS! Selleks, et kook õnnestuks, sega tainast pigem vähem kui rohkem.

Leiva valmistamise ABC - nipid, soovitused ja tähelepanekud!

See on nüüd postitus, mida olen ma plaaninud kirja panna ikka väga pikka aega. Olen küpsetanud leiba pidevalt 5 aastat ning plaan on olnud kirja panna kõik nipid, mõtted ja mured, mis leiva küpsetamisega kaasnevad. Hetkel on minu ainsaks leiva postituseks 5 aastat tagasi avaldatud postitus koos seniajani väga toimiva leivaretseptiga. Selle ajaga aga olen saanud olulisemalt targemaks leivataina valmistamisest ning mõndadest nippidest, mis ehk abiks võivad olla. Nii mõnedki asjad on minu leivavalmistamisel muutunud, näiteks küpsetan leiba viimased aastad vaid kahel kuumusel - leivad panen ahju 250 kraadi juures, seejärel alandan temperatuuri koheselt 200 kraadini ning seejärel küpsetan lõpuni u 53-58 minutit.

Eelnevalt mainitud esimene leivapostitus on saanud minu üllatuseks uskumatult palju kommentaare (hetkel on kommentaare 362), seetõttu oleks vägagi kohane ka sealt mõned mured välja võtta ning nendele vastus leida. Lisan niipalju, et allolev artikkel ilmus ka oktoobrikuu ajakirjas Maret.

Pange end nüüd valmis, mõned näpunäited ja õpetused panen alljärgnevalt kirja! Ja neile, kes leiba veel ise teinud ei ole, siis peab ütlema, et koduleivast paremat ei ole:)

Toorjuustuga purukook .... soovitan!

Toorjuust ja kondenspiim, kondenspiim ja toorjuust... ükskõik, kuidas võtta, sobivad need kaks ideaalselt kokku. Toorjuust annab küpsetisele üldjuhul juurde kreemisust ning kondenspiim omakorda täiendab seda kreemisust veelgi. Nende kahe ideaalses koosluses olen ma veendunud juba ammu, näiteks on kondenspiima-kohupiimakook üks minu lemmikumaid just tänu sellele võrratule duole. 

Üks viimase aja maitseüllatusi on kindlasti alljärgnev kook - oma olemuselt kodune koogike, kuid täidise näol veidi sisukam. Meeldivalt kreemjas toorjuustukiht, mis kaneelipuruse koogi vahel end üllatada laseb..... nii maitsev, nii maitsev.  

Ahjaaa, üks tähelepanek ka.... kui Teile tundub retsepti koostisosade nimekiri liiga pikk, siis vaadake valmistamisõpetust - lihtsalt sega ja pista ahju:)

2 uudist ja 1 maitsev koduse Snickersi retsept Retseptisahtli kokaraamatust

Viimasel ajal tuleb häid uudiseid lausa kuhjaga. Ilmad lähevad nukramaks, aga tuju vastupidi rõõmsamaks. Loomulikult on postituse pealkirjas välja hõisatud uudised seotud Andra ja minu ühise kokaraamatuga "Retseptisahtel käsitöökapis". Nimelt tuli päris sügise alguses (mäletate ju küll seda aega - siis kui suvi võimutses oma soojade ilmadega ning sobivaks riietuseks oli õhuke kleit või mõni samasugune õhuke riietus) teade, et meie kokaraamat on valitud 2013. aasta parimate käsiraamatute hulka. Nagu oli ka pressiteates kirjas, siis parimate käsiraamatute esiletõstmisega soovitakse tunnustada just Eesti autoreid, kelle teosed on lugejate poolt soojalt vastu võetud ning eristuvad raamatuturul nii sisu, väljanägemise kui ka selle erilise „miski“ poolest,” Suur tunnustus ja rõõm meile. Sellise toreda tiitliga tunnustati ära 8 käsitööraamatut:

„Retseptisahtel käsitöökapis“, Ragne Värk, Andra Kalda (Varrak)

„Parimad kodused pirukad“, Pille Enden, Lia Virkus, Tiina Lebane (Ajakirjade Kirjastus)

„Nostalgilised tikandid“, Helga Koger (Hea Lugu)

„Talikülv“, Katrin Uverskaja (Varrak)

„Eestimaa pitsid. Niplispitsi õpetus ja mustreid“, Angelika Nöps, Maris Raud (Pegasus)

„Suvikõrvitsatoidud salatitest magusani. 100 rooga mini“, Lia Virkus, Pille Enden (Ajakirjade Kirjastus)

„Eesti kirivööd“, Piia Rand (Saarakiri)

„Tervendav kokaraamat. Ravimtaimedega toidud“, Katrin Luke (Menu). 

Ei ole küll kõiki käsiraamatud sirvinud, aga ma võin julgelt öelda, et näiteks raamat "Parimad kodused pirukad" on igati kasulik - rohkelt täis isuäratavaid retsepte, ilusaid toidupilte ning kodusoojust. Õpetlik ning kasulik, alustades tainaste valmistamise põhitõdedest ning lõpetades eriti rohke täidisega pirukatega. Kusjuures mu lapsele meeldib seda raamatut vahest õhtuti unejutu asemel sirvida. Paar korda oleme ka järgmiseks päevaks ühiseks kokkamisprojektiks sealt mõne ahvatleva piruka valinud.

Nüüd, kui rääkida uudisest number 2, siis see üllatus jõudis minu ja Andrani täpselt nädal aega tagasi. Nimelt toimub iga aasta novembrikuus parimate kokaraamatute autasustamine. Ei hakka pikalt keerutama, vaid võin lausa rõõmuga teatada, et "Retseptisahtel käsitöökapis" (raamatust saab täpsemalt lugeda ka siit: Kaua tehtud kaunikene) sai Aasta kokaraamatu valimisel TEISE KOHA. See uudis tuli kui välk selgest taevast, kuna võitjate nimesid hoiti viimase hetkeni saladuses:) Lõpptulemusena on Aasta kokaraamat 2013 esikolmik selline:

Aasta kokaraamat: Lia köök – pere ja sõprade lemmikud - Lia Virkus, Ajakirjade kirjastus
II Koht: Retseptisahtel käsitöökapis - autorid Ragne Värk, Andra Kalda, kirjastus AS Varrak
III Koht: Parimad kodused pirukad - Lia Virkus, Pille Enden, Tiina Lebane, Ajakirjade kirjastus

Sellised võidud vajavad tähistamist ......... ühe retseptiga, mis saabub siia blogisse otse Retseptisahtli kokaraamatust. Kuidas pakuvad huvi ühed kiirelt valmivad šokolaadised maiused, mis kannavad raamatus nime: Kiired šokolaadiruudud ehk mõnus kodune Snickers (lk 87). Tegemist on siis kiirelt valmiva sega-kokku-küpsetisega, mis sobituvad imehästi maiustamiseks musta kohvi või espressoga. Lihtne valmistada ning hea söödav kink jõuluvana kingikotti pistmiseks;). Maitselt ja olemuselt nagu kodune Snickers.

Kiired šokolaadiruudud ehk mõnus kodune Snickers
(Retseptisahtel käsitöökapis, lk 87)

300 g küpsiseid
125 g võid, sulatatuna
200 g piimašokolaadi
75 g iiriskomme
100 g soolapähkleid
300 g kondenspiima

Vooderda kandiline vorm (23x23cm) küpsetuspaberiga. Tambi küpsised puruks ning sega kokku sulatatud võiga. Laota küpsisesegu vormi põhjale.

Haki piimašokolaad ja iiriskommid väikesteks tükkideks ning sega need kokku soolapähklitega. Puista segu küpsisepõhjale. Vala peale kondenspiim ning küpseta 180 kraadi juures 25-30 minutit. Lase täielikult jahtuda ning lõika siis sobivateks tükkideks.

Valge veini ja apelsiniga broilerikintsud

Kas Teil on miski selline retsept, mida ajapuudusel alati valmistate. Või siis selline toit, mis toimib alati ning mille õnnestumine on alati kindel? Minul on üheks selliseks toiduks needsamad broilerikintsud, mis koos valge veini ja apelsinimahlaga pannile podisema pandud. Minu jaoks on see üks alati toimivaid retsepte, mis sai alguse külmkapis olevast pooleldi tühjast valge veini pudelist. Retsept ei vaja pikka ostunimekirja ning keerukaid komponenti, pidage vaid meeles: kana, vein, mesi ja apelsin - ongi kõik. 

Üldiselt kuhjan portsu värsket salatit selle toidu kõrvale või siis keedan juurde spagetid, mis pannil olevasse kastmesse kuhjan. Ühesõnaga - kõrvale võib pakkuda lisandiks miskit kiiresti valmivat:)

Lihtsalt lihtne õuna-peedisalat

Peet, sinihallitusjuust ja õun - ideaalselt sobiv kooslus? Nii see on, selgituseks võib öelda, et see peedisalat (toore peediga!) on mahlane, lihtsalt valmiv ning sobib ideaalselt maiustamiseks niisama (ilma täiendava lisandita).

Mida juurde lisada lihtsale õuna-peedisalatile? Mitte miskit. Retsept ilmus ka ajakirjas Maret (september 2013).

Kõrvitsa-kaerahelbevorm

Kõrvitsaaeg on käes! Minult on juba mitmed tuttavad pärinud, mida head ma kõrvitsast teen. Loomulikult soovitan esmalt neid marineerida, sest ei ole paremat kõrvitsasalatiretsepti, kui minu vanaema oma (päris ausalt kohe;)) Kui kõrvitsad on salatiks tehtud, siis võiks neid veel kindlasti röstida koos küüslaugu, palsamiäädika ning parmesaniga.... ja muidugi peab saama ka kõrvitsasuppi! Tegelikult peitub Andra ja minu ühises kokaraamatus "Retseptisahtel käsitöökapis" üks mu lemmik kuldkollase karaski retsept, milles peaosa taas kõrvitsal. Seda viimast julgen kahe käega soovitada ning olen seda raamatu tegemise ajast saati meeldivalt tihti küpsetanud.

Paar kuud tagasi, aga sai minu lemmikuks veel üks kõrvitsat sisaldav retsept. Täpsemalt alljärgnev kõrvitsavorm, mida on nii lihtne valmistada, kuid maitseb ülihea. See retsept valmis tänu oktoobrikuu Maret ajakirjale, kus kõrvitsaretsepte soovitan. Ma ei liialda, kui ütlen, et selle vormi puhul on tegemist justkui koogiga - maitseb see magusalt hästi ning ühest tükist kindlasti isu täis ei saa.

Õuna-hapukoorekook šokolaadikreemiga

Olin just nädalake Eestist eemal sooja päikese käes ning kuidagi harjumatu on taas kohaneda jahedate temperatuuridega. On näha, et sarnaselt kestvatele sügistele ilmadele on ka õunu veel rohkelt. Niisiis on aeg viimased õunakoogid ahju pista ning tasapisi talvele vastu astuda - ega need piparkoogihõngulised koogidki enam nii kättesaamatud ei ole.

Järgnevalt on tegemist maitsva ja veidi uhkema koogikesega, mille vahelt ning pealt leiab rohkelt šokolaadikreemi. Koogi poolitamisega on küll veidi pusimist, kuid lõpptulemus on seda väärt. Kui soovid võid koogi valmistada ka ilma šokolaadikreemita ning nii on lõpptulemuseks üks kodune õuna-mannakook. Kui selle viimase kasuks otsustate, siis vähendage küpsetamisaega ca 10 min võrra.

Šokolaadist šokolaadikooki!

Mind ahvatlesid hiljuti ühed klassikalised šokolaadist tulvil trühvlid, mida serveeriti ühes restoranis kohvi kõrvale. Ülimad šokolaadiampsud, tänu millele on šokolaadi- ja magusaisu koheselt kadunud. Just sellise šokolaadist tulvil koogiga on ka alljärgnevalt tegemist.Õhuke küpsisepõhi, milles rohkelt uhkelt šokolaadi.

See retsept valmis tegelikult algselt Farmile, aga kuna plaanin seda kooki veel lähiajal kindlasti korrata, siis loomulikult panen selle ka siia blogisse kirja. Pealegi on külmad ilmad saabumas, mistõttu sobivad sellised tummised šokolaadikoogid igati ära.

Sellest väiksest koogikesest jätkub ikka õige mitmele, pakun et umbes 14le (tegelikult jagub ikka vist veel rohkem). Kõige õigem on lõigata sellest koogist väike viil ning seda siis koos musta kange kohviga nautida.

Maapähklivõiga trühvlid

Paar päeva tagasi oli mul tõsine kokkamispäev - tegin suvikõrvitsakrõpse, üht luksuslikku õunakooki, neidsamu trühvleid, šokolaadivahtu ning veel üht kooki väga rohke šokolaadiga. Lihtsalt tuli tuju oma mõtteid reaalselt proovida ja peab ütlema, et praegused jahedad sügisilmad sobivad ideaalselt erinevateks köögikatsetusteks.

Need trühvlid said alguse õunakoogist, mille põhjaks kasutasin soolapähklite ja Digestive küpsiste kooslust. Tuli hea ning tekkis isegi väike oht kogu koogipõhi enne koogiks saamist ära "maitsta". Nende trühvlite jaoks saab täidis valmis hetkega - soolapähklitest saab vuristada kiirelt maapähklivõi ning ka lõpptulemus saab valmis meeldivalt ruttu. Piika juttu ei tee, retsept alljärgnev:

Suvikõrvitsakrõpsud ja avokaadokreem

Kui ma esmakordselt neid suvikõrvitsakrõpse proovisin, siis esimene valminud plaaditäis sai koheselt otsa. Täiesti ausalt tunnistan, et tekitasid kerget sõltuvust küll. Suvikõrvitsat on siiani nii palju, et suppi, vormirooga, kooki ja pannkooki on söödud küllaga. Nüüd ongi krõpsude kord. Mõnusalt krõbedad ampsud, mis peaks valmimise päeval ära tarbima, vastasel juhul muutuvad need pehmeks. Ma kipun aga arvama, et kui te need krõpsud valmis teete, siis pole nende ärasöömisega väga suurt muret.

Kuna katsetasin just Farmi uut Creme Fraiche´i ning olles eelmisel õhtul söönud ühes restoranis suurepärast avokaadokreemi, siis selle tulemusena sai valmis ka üks maitsev kaaslane krõpsude kõrvale. Hästi lihtsalt valmiv ning maitseb hästi (tekitas samuti sõltuvust). Värskendav ning hea kaaslane leivale, pastaroa kõrvale või mujale lisandiks.....

Krõpsude retsept on ilma kogusteta, koosneb see ju vaid suvikõrvitsast ja maitseainetest - ühesõnaga tee nii suur kogus, kui parasjagu soovid. Pea vaid meeles, et soolaga ära liialda! Seda pane pigem vähem, kuna ahjus suvikõrvitsaviilude kuivamisel tuleb soola maitse rohkem esile.

Teistmoodi kohupiimakorbid - kiiremad ja lihtsamad!

Olen selle aasta aprillikuust saati ajakirja Maret köögitoimetaja. See on selline tore ajakiri, milles rohkelt käsitööõpetusi, taaskasutusmõtteid ning retseptiideid. Mina panustan loomulikult viimasesse. Selle kuu ajakirja (Maret ilmub tavaliselt 10.ndal kuupäeval) tegin ühte rubriiki lahedaid kohupiimakorpe, mis valmivad ebatraditsiooniliselt barankadesse. Lihtne, hea ning maitseb nagu kohupiimakorp, ainult et ühe-kahe ampsuga on koogike söödud. Barankadest kohupiimakorpide idee pätsasin Andralt kohe, kui ta mulle neid ühel suvisel õhtupoolikul koos kohviga oma terrassil pakkus:) ..........vahel ikka tasub külas käia:)

PS! Meeltmööda ka pere pisematele. Proovige:)

Kahe kõrvitsa supp

Algas taas puu-ja köögiviljakampaania "Sööme ära", mis tuletab inimestele meelde, et tervise toetamiseks on vajalik süüa päevas vähemalt viis portsjonit ehk peotäit puu- ja köögivilju. Minu panuseks täna on üks maitsev ja hoaajaline püreesupp, kus muskaatkõrvits ning suvikõrvits imemaitsvalt kokku saavad. Äärmiselt lihtne valmistada veel ka - lihtsalt komponendid keeta, veidike püreestamist ja maitsestamist ning ongi aeg asuda sööma.

Kasutasin siin supiretseptis maitse andmiseks parmesaniselga ehk nö parmesanisektori seda kõva osa, mis tavaliselt kasutamata jääb. Supis läheb see aga mõnusalt pehmeks ning selle saab koos köögiviljadega edukalt ära püreestada - lõptulemuseks on äraütlemata hea maitsega supp. Millega suppi serveerida on igaühe enda otsustada, mina keerutasin supile sisse veidi creme fraiche´i ning raputasin peale veel pärmihelbeid (minu viimase aja lemmiktoode).

  

Supi lainel jätkates veel niipalju, et Päikeseraadiol algas just üks põnev retseptivõistlus nimega "Kiired argiõhtu supid". Nii, et kui oled osav supimeister ning Sul on varuks mõni hea retsept, siis tasub osaleda:) Täpsemalt saab selle kohta infot retseptivõistluse Facebook-lehelt (lehega saab edukalt liituda) või siis Rannamõisa linnulihablogist (viimases on isegi veidi rohkem infot:))

Lihtne kukeseenesupp

Sattusime eile lapsega seenenäitusele ning ma sain lõpuks aru, et mina vist peale kukeseente metsas enam miskit muud korjata ei saa. Vaatad ühte seent ning mõtled, et see on puravik, siiski-siiski selgub, et hoopis miski seen nimega X, mille lähedale üldse minnagi ei tohi (veidi liialdatult, aga ikkagi:)). Siis vaatad, et need ju pilvikud ja need kenad punaka kübaraga seened samuti. Jälle aga loed silti nig selgub, et need viimased ei ole just tervisele kõige paremad. Ütleme nii, et see seenemaailm ei ole lihtsate killast.

Siiski armastan ma erinevaid seeneroogasid. Esimene seenekaste, koorese täidisega seenepirukas ja..... nimekiri on lõputu. Alljärgnev seenesupp (üks minu lemmikumaid) on ka ülimaitsev ning valmib kiirelt - just täpselt sobiv peale seenemetsas ringi uitamist ning näljasena koju jõudmist. Hääd!

Retsept ilmus ka ajakirja Maret augutikuunumbris.

Mee-juustukook

Mulle on hakanud hirmsasti meeldima paar nädalat tagasi hädaolukorras ostetud pisike Ø20cm läbimõõduga koogivorm. Selles on hea igasugu väiksemaid, aga pisut kõrgemaid kooke valmistada. Ja muidugi kui on tulemas paar külalist või kavatsed lihtsalt endale miskit küpsetada, siis on väike kook tunduvalt etem. Saab mõistliku ajaga otsa ning ei teki muret, kellele veel kooki viia võiks:).... minu mured.

Niiisiis sai valmis üks lihtne juustukook, mis valmis hiljuti poeriiulitele jõudnud uuest tootest Creme fraiche´st.(20%). Põhimõtteliselt on tegemist hapukoorele sarnase tootega, kuid talub paremini kuumtöötlemist. Tegemist on piimhappebakterite toimel paksendatud kreemise, paksu ja veidi hapuka, kuid mahedama maitsega koorega. Niisiis, igati tore toode, mida olen juba ka lisaks koogile supis, ahjuroas, täidetud seentes ning ühes õunamagustoidus kasutanud.

Kook ise on mõnus, nagu juustukoogid ikka. Veidi teistsugust nüanssi annab koogile aga täidises kasutatud mesi, mida on ilusti tunda, kui mitte väga pealetükkivalt. Ühesõnaga söövad ka need, kes muidu mett ei armasta, sest see pigem viimistleb lõppmaitset. Mina kuhjasin koogile peale veel ohtralt vahukoort (nagu tõelised vahukoore austajad ikka teevad), kuid võib loomulikult koogi pealt kaunistada lihtsalt marjade või kerge hapukooreglasuuriga.

Jogurtikarask

See nädal on alanud varase tõusmise ning kohese tegutsemisega. Varane ärkamine on olnud alati kuidagi minulik ning mulle lausa meeldib see. Tõusen veidi peale viit, keedan endale termosesse kohvi ning teen köögis mõningaid ettevalmistusi. Põhjuseks peamiselt Star FM, kus hommikuti eetris süüa teen ning jagan retsepte, mida teha Türgi ja Kreeka jogurtiga. Hommikud on praegu karged, veidi pimedad ning pisut jahedad. Sellest pole aga miskit, sest teed on harjumatult ja meeldivalt tühjad ning kuidagi unised....

Kui esmaspäeval tegin eetris lihtsalt valmivat torti, täna üht karget smuutimagustoitu, siis homme on käes ühe korraliku jogurtikaraski kord. Mõnusalt pehme ning rohkete seemnetega, mida hea koos ürdijogurtiga pakkuda. Kui karask on juba valmis tehtud, siis ürdijogurt valmib alles homme eetris.

PS! Ahjusoojalt on jogurtikarask kõige parem taluvõiga, mis salamisi karaskiviilu peal sulama hakkab;)

Õunakook halvaakreemiga

Kui mul lõpuks meelde tuli, et sellest koogist on pilt veel tegemata, siis oli taldrikul järel veel kaks koogitükki. Selleks ajaks, kui jõudsin fotoka võtta oli üks väike näljane abiline juba eelviimase koogitüki söömisega alustanud..... ja nii lihtsalt jäigi järgi 1 koogitükike. 

See kook on põnev ning kindlasti kõigi halvaasõprade lemmik. Kuna õunakoogid on hetkel paljudes köökides küpsetised number üks, siis ka järgnevalt üks koogike, mis tulvil mõnusaid koduseid õunu. Pean hoiatama, et kõige parem on see kook külmkapikülmalt - siis kui maitsed on ühtlustunud ning halvaa-toorjuustukiht mõnusalt tahenenud ja koogiga üheks tervikuks muutunud. Ühest väikesest koogilõigust piisab ilusti tassikese kohvi või õhtuse tee kõrvale.

Šokolaadine juustukook, mille valmistamiseks on vaja vaid 4 komponenti.

Mulle lihtsalt meeldib Kreeka jogurt ning pean tunnistama, et see on viimasel ajal minu külmkapis haaranud peaaegu, et aukoha. Asendan sellega hapukoort, lisan küpsetistesse, salatitesse, magustoitudesse ning kasutan hommikusöögi valmistamisel. Hommikusöögist rääkides pean lisainfona mainima, et järgmisel nädalal olen esmaspäevast-kolmapäevani (2-4.09) Star FM-i hommikuprogrammis ning jagan erinevaid ideid, mida Kreeja ja Türgi jogurtist peale hakata. Ja kuna niisama rääkimine on igav, siis võtan oma kulbid, lusikad ja kausid kaasa ning teen ka kohe otse-eetris miskit hommikusöögiks sobilikku.

 

Kreeka jogurtita ei saa läbi ka seesama juustukook, mida esmakordselt jagasin juulikuu Nipiraamatus. Olen teinud seda kooki nii maasikate, vaarikate. mustikate ja murelitega. Kuna nende hooaeg on kahjuks siiski otsas, siis kasutasin koogil ploome. Pean tunnistama, et teiste marjade puhul olen need lisaks kaunistamisele koogi valmistamisel kergelt täidisesse surunud. Turu pealt soetatud ploomid olid aga selleks otstarbeks liialt hapud, nii et otsustasin neid lihtsalt vaid kaunistamiseks kasutada.

See retsept on minu üheks selle suve lemmikuks saanud mitmel põhjusel, esiteks on seda lihtne ning mugav valmistada. Kuna minu suvilas puudub elektripliit, siis see koogiretsept on sobib just suvekodusse, kus ahjusoojuse kasutamiseks peaks puupliiti kütma hakkama, mis tänavu suvekuumusega oleks olnud mõeldamatu. Lisaks saab kook kiirelt valmis ning selle tegemiseks peab köögikapis olemas olema vaid 4 koostisosa. Niisiis ei ole vaja tervet poekorvi täis kuhjata, vaid piisab neljast lihtsast koostisainet, mida võib leida mistahes kauplusest. Jakui ei tea, millist müslit valida, siis minule on meeltmööda kasutada šokolaaditükkidega varianti, loomulikult ei pahanda mitte keegi, kui kasutate omatehtud müslit:)

Tainas küpsetatud suvikõrvitsaviilud

Minu tänane hommik algas maitsvate pannkookidega. Õigemini mõnusate suvikõrvitsapirukatega, mille retsepti ei saa ma mitte jagamata jätta. Nagu viimasel ajal ikka, siis sai ka see retsept alguse hetkel kestvast suvikõrvitsauputusest.

Ega siin miskit keerulist ei ole, tegemist on tempuratainas küpsetatud suvikõrvitsaviiludega, mis tänu pannil küpsemisele omandavad parajalt pehme sisu, samas aga tainakiht jääb ümbertringi meeldivalt krõbe.  Kui üldjuhul on oluline taina valmistamisel selle ühtlane tekstuur, siis tempuratainast valmista lohakalt, nii et tainasse jääks ka kergelt tainatükke. Sellise efekti saamiseks kasutatakse näiteks Jaapanis taina valmistamiseks/segamiseks vaid söömispulki.

Tavapäraselt vaid nisujahu kasutamisele, asendasin seekord poole kogusest odrajahuga ja peab ütlema, et lõpptulemus jääb oluliselt mõnusam ja maalähedasem (ei oska paremini lahti seletada:)), nii et kasutan odrajahu tempurataina valmistamisel kindlasti teinekordki. NB! Seda retsepti kasutades võid samamoodi tainas valmistada nii seeni, kala, kana, suvikõrvitsaõisi, marineeritud kurke - ühesõnaga kõike seda, mis vaid pähe tuleb:)

Koorene kanaroog seentega

See retsept on tegelikult oma lihtsuselt ja valmistamisviisilt sarnane minu ühe suvise lemmiku suvikõrvitsa-kanapajale. Valmib seegi retsept põhimõttega viska-kõik-pannile-prae-ja-asu-kohe-sööma. 

Praegu on igasuguste saaduste hooaeg. Suvikõrvitsaid on ohtralt, seeni on ohtralt, õunu on ohtralt, ürte peenral veel rohkem, tomatitest parem ei räägigi... seetõttu ongi käed pidevalt tööd täis, et kõik head saadused ikka maitsvalt söögilauale jõuaks. Niisiis on alljärgnevalt miskit üdini hooajalist ja head. Lihtsuses peitub ju võlu, eks? Mina sõin kõrvale kinoad, aga sobib ka kartul, riis, tatar.  PS! Kui seenesõber ei ole, siis ei aita ka see retsept seentega sina-sõbraks saada;)

Täidetud croissant´id vürtsikilu, suvikõrvitsaviilude ja munapudruga

Suve alguses avati Tallinnas Kadrioru Luigetiigi ääres üks äärmiselt mõnus koht, täpsemalt kohvik-restoran Katharinenthal. Oma mõõtmetelt pisike, kuid äärmiselt mõnusa menüü ning küpsetiste valikuga. Kui ma Tallinna satun ning Pärnu linna rohelust taga igatsema hakkan, siis võtan tavaliselt ette ühe rahuliku jalutuskäigu Kadriorgu. - kolan niisama pargis ning naudin sealset, veidi tüüpilisest Tallinnast erinevat, elu-olu. Nagu ikka, peab üks jalutuskäik lõppema tassi hea kohvi ja mõne koogilõiguga kuskil kohvikus. 

Kadrioru pargis jalutajatele ei jää kindlasti märkamata kohvik Katharinenthal, mis suve alguses oma uksed avas. Ilusa ilmaga saab nautida ja istuda õues kohe pargi ääres, veidi jahedama ilmaga aga lasta end oimetuks lüüa kohvikus ruumides levivatel kohvi- ja küpsetiste lõhnadel. Kusjuures, kohviku perenaisena askeldab seal Angeelika Kang, kes ka kogu sealse kondiitrivaliku eest hoolt kannab ning neil hoolikalt silma peal hoiab. Ma pean ütlema, et küpsetised on seal imehead - värsked ja igati ausad. On peeneid koogikesi ning ka vanakooli klassikat, nagu Moskva saiu ning kohevaid kohupiimakorpe. Ühesõnaga minge proovige - need on imemaitsvad!

Miks ma seda kõike räägin? Sellepärast, et alljärgnev retseptiidee tuleneb just sealtsamast kohvikust. Nimelt pakub Katharinenthal varajastele ärkajatele eraldi hommikusöögimenüüd, kus ka sellised täidetud saiakesed valikus. Olen hommikuti (ja kui võimalik siis lõunati ja õhtuti ja veel igal ajal) erinevate munaroogade austaja ning seetõttu ei saanud ma kuidagi sellisest täidetud croissant´ide ideest mööda vaadata. Otseloomulikult, kui on üks kohev croissant, mis täidetud munapudruga, siis pean ka ise sellist kohe hommikul tegema. 

Tulemus on nii hea ja hea ka vaheldus lihtsalt. Täida ükskõik millega, kuid mina valisin munapudrule kaaslaseks vürtsikilu ning praetud suvikõrvitsaviilud. Proovi aga veel lisandina lõhefileed või juustu või siis näiteks õhukesi heeringaviile. 

Kolm maitsvat jäätisemaiust - šokolaadi-beseejäätis, jogurtijäätis ning külmunud banaanid jogurtiga

Ma olen tõeline jäätisesõber ning selle suure austajana tarbin suvisel ajal seda külma maiust ikka rohkelt.. Pärnakana olen praegusel soojal ajal päris tihe külaline näiteks Mama Toni´s Gelato jäätisekohvikus, kus saab mõnusaid kreemiseid, kooreseid ja maitserikkaid gelatosid. See koht jääb ranna lähedale, nii et peale rannast tulekut on ju igati mõnus üks vahvlitorbik mõne maitsva külma maiusega tee peale kaasa haarata.

Šokolaadi-beseejäätis

Tegelikult leiab jäätist üsna tihedalt ka minu külmkapist. Pole ju miskit paremat, kui endatehtud jäätis - eriti veel soojal suvepäeval. Üldiselt kasutan ikka seda vana head kondenspiima-vahukoore baasil valmistatud jäätist, siiski on aga sel suvel aukohale tõusnud ka jogurtijäätis: hea kerge valmistada ning mõjub üdini kergelt ka kehale;)

Jäätiseteema sai tõstatud ka juulikuu ajakirjas Maret, kus oli muuhulgas ülesandeks hinnata poejäätiseid ning isetehtud jäätist. Loomulikult võitis pika puuga kodune jäätis, retseptiks ikka vana hea tuntud kooskõla: vahukoor ja kondenspiim. Kui põhikomponendid on teada, siis täidiste ja maitsetega saab mängida.

Hiljuti Itaalias käies pakuti ühes gelato-kohvikus lausa taevalikku maitseelamust - šokolaadi-beseejäätist. Seda jäätist pidin ma koheselt ka koju jõudes järele katsetama või vähemalt sarnast besee-lisandiga jäätist proovima. Ja ongi nii, et lõpptulemuseks oli mõnus šokolaadijäätis, milles beseetükid tekitavad kerget õhulisust ja ka elevust:)

Seekord pakungi ma välja kolm jäätiseretsepti - šokolaadi-beseejäätist, kerget jogurtijäätist ning ühte omapärast pulgajäätist banaanidega. Viimane on saanud eriti populaarseks just välismaa toidublogides. Kujutab see endas kreeka jogurti ja pähklipurusse pistetud banaani, mis kergelt külmutatud. Maitsev ja eriti populaarne laste hulgas

Ega siis muud, kui kööki jäätist valmistama:)

Kiire suvikõrvitsapasta

Peamised suvekuud on juba seljataga ning augustikuu liigub tahes-tahtmata sügise poole. Eile sain puu alt korjata magusaid koduõunu ning ka kõrvits ähvardab peenramaal üha suuremaks ja suuremaks kasvada. Maasikaaeg on läbi ning vaarikad sügavkülma talve ootama pandud, ka suvikõrvits on oma hiilguses peenramaadel vohamas. Ühesõnaga ande palju ning köögis toimetamist rohkesti! Suvikõrvits vist ongi minu selle aasta lemmik: maitsev nii supina, koogina, pajaroana..... Seetõttu jällegi üks suvikõrvitsaretsept, mis ilmus ka ajakirja Maret juulikuunumbris, kus ma usinalt köögiosa toimetan.

Siinses retseptis teeb suvikõrvits pasta lõpptulemusena hästi mahlaseks. Ja kuna üks suvikõrvitsavihkaja on seda rooga juba mitmeid kordi söönud, siis see roog sobib ka nendele, kes selle köögiviljaga just eriti suured sõbrad ei ole. Kõrvale on kohustuslik värske kukkel ja taluvõi. Nautigem!

Suvikõrvitsakook

Suvikõrvits on hetkel küll see tooraine, mis minu menüüs igapäevaselt esineb. Mulle meeldib seda toorelt riivsalatina süüa, rohkelt hommikuse omleti sisse peita, suppi valmistada või siis sellise maakodu moodi pajaroaretseptis kasutada.

Praegu on näiteks üheks minu lemmikuks "kiireks ampsuks" järgmine retsept: võta pehme leib või mõni lapiksai ning määri sellele arvestavas koguses sulatatud juustu, raputa peale veidi värsket tilli ning kata leib roheliste salatilehtedega. Lõika suvikõrvitsaviilud õhukesteks viiludeks ning prae pannil mõlemalt poolt küpseks, vahepeal maitsesta soola ja pipraga. Kata praetud suvikõrvitsaviiludega võileivad - ongi valmis! Nii maitsev ja saab ka kiirelt valmis. Kui soovid, võid veel veidi praetud kanafileed enne suvikõrvitsaviile võileivale lisada. 

Selle koogiretsepti juurde aga tulles pean ütlema, et üks lihtne ja hea tummine kook tuli. Seekord ei saanud kook alguse siiski suvikõrvitsahullusest, vaid pigem magusaisust mõne mõnusa tummise koogi järele. Suvikõrvits eraldab piisavalt mahla, et kook seest veidi tummiseks jääks. Ja kuna küll kunagi küllale liiga ei tee, siis katsin koogi veel šokolaadise toorjuustukreemiga - nii jääbki lõpptulemus üdini šokolaadikoogisõpradele meelepärane. Kui soovid võid valmistada ka lihtsalt tavalise šokolaadikatte koorest ja šokolaadist, kuid ise läksin kergema vastupanuteed ning kasutasin seda, mida kapis parasjagu leidus.

Mahlane purukook mustikatega

Alles see oli, kui tundsid rõõmu esimeste rabarberivarte üle peenramaal. Nüüd on aga Pärnus maasikahooaeg läbi (õnneks minu suvilas Tallinna lähedal see alles algas) ning metsas on valminud juba mustikad. Mustikaid on metsas see aasta meeldivalt palju, me korjasime juba tunni ajaga täiesti arvestatava koguse marju. Koju tulles läks traditsioonide kohaselt osa koheselt söögiks, teine osa toormoosi näol pannkookide vahele ning loomulikult rändas ahju ka üks korralik mustikakook. Kui ma enne küpsetamist mõtlesin, millist kooki mustikatega valmistada võiks, siis vägisi kippusid mõtted rändama plaadikookide juurde. Kodune mustikakook, klaas külma piima ning tühi kõht - mis võiks olla veel täiuslikum kooslus?

Pean tunnistama, et selle koogi võlu peitub tema mahlakuses. Nagu üks sööja kooki süües kommenteeris - justkui purukook, aga nii mahlane! Hea tuli ta tõesti, kuid soovitan koogi söömise kallale asuda siis, kui see juba jahtunud - nii on maitsed ilusti ühtlustunud. Võib-olla on see minu viga, aga mulle üldjuhul meeldib, kui koogid on juba jahtunud.

Kiire suvikõrvitsa-kanapada - retsept maakodusse

Kui ma nüüd hetke mõtlen, siis see retsept kirjeldaks minu maakodus tehtavaid toite vist kõige paremini. Täpselt selline hea kiirelt valmiv roog, mis korralikult kõhtu täidab. Maakodus ei ole ruumi peenetele kitsejuustusalatitele ning uhketele toorjuustukreemidele. Ikka miskit korralikult toitvat, et siis jälle peenramaale müttama ja toimetama minna (külmsupid on muidugi ka meil suvisel ajal äärmiselt popid).

Niisiis, nagu öeldud, on minu maakodus päevakorral just sellised grilli või õuepliidi peal valmivad mugavustoidud. Kõrvale kasvuhoonest värsket salatit, veidi kurgiviile ja redisehakatisi ning lõunasöök värskes õhus võib alata. Meil on maakodus tegelikult olemas suvila-toitude retseptiraamat, mille kolletunud vihikulehtedele kirjutame lihtsad ja maitsvad toidud, mida kiirelt ja ilma vaevata valmistada võiks. Ja peab ütlema, et äärmiselt tore on lehitseda varasemaid täiskirjutatud lehekülgi ning meenutada, mida head eelnevatel aastatel valmistanud oled. Loomulikult on nii mitmedki retseptid korduvalt kasutuses, sest ega traditsioonilisest rabarberikissellist, suvila võileibadest või maasupist niisama mööda vaadata ei saa:)

Alljärgnevat toitu pakkusin hiljuti toredatele külalistele, kes Nipipraamatu artikli tarbeks mulle suvilasse külla tulid. Selgituseks võin öelda, et eksisin ära juulikuu Nipiraamatu esikaanele. Kusjuures Triinule, kes artikli kirjutas, oli see esimene kaanelugu ning minu arvates sai ta looga suurepäraselt hakkama. Jutte ja pilte on loomulikult toidust ja minu suvilast, lisaks on ajakirja kaante vahele ära eksinud ka üks ääretult maitsev ja lihtsalt valmiv juustukoogike:) Ka seesama suvikõrvitsa-kanapajaretsept on ajakirjas täiesti olemas:)

Kiire õhtusöök - kalavorm tomatite ja saiapuruga

Alljärgnevat toitu olen ma vist söönud juba ajast kui ma päris väikene olin. Kui ma õigesti mäletan, siis see retsept on leitud ühest tervislikust kokaraamatust, mis oli oma aja kohta ikka väga uudne ja uhke kokandusteos. Niisiis sai seda proovitud ning nii on see saanud meie peres üheks kiire aja lihtsasti valmistatavaks kalatoiduks. Minu ema firmatoit on see ka, nii et seetõttu olen seda ausalt öeldes vaid paar korda ise valmistanud (kusjuures see retsept on veidi sarnane Mari-Liisi firmaroale).

Kui juunikuu ajakirja "Maret" oli vaja valmistada lihtsat toitu, mis valmiks kiirelt ja väheste komponentidega, siis tuli seesama kalavorm koheselt mõttesse. Kuigi seda toitu võib valmistada igal ajal, siis praegune hooaeg soosib seda toitu veel eriti hästi - tomatid on oma parimas vormis ning taljejälgijad saavad ka söönuks.