Metspähkli-juustukook blogi sünnipäevaks! 10 aastat toidublogimist!

See on ikka uskumatu, et täpselt kümme aastat tagasi kirjutasin ma selle blogi esimese retseptipostituse (väikese otsingu tulemusena tuli välja, et esimeseks postituseks oli röstitud suvikõrvitsarull.) Tegemist on minu jaoks korraliku juubeliga ning peab ütlema, et need 10 aastat on nüüd küll ikka uskumatult kiiresti läinud. Seetõttu ma arvan, et on üsna sobilik tähistada seda juubelit ühe korraliku koogikesega. Mul oli juba ammu isu tummise juustukoogi järele, millel on katteks peal ohtralt küpsetatud juustutäidist. Niisiis saigi just seesugune küpsetis tänaseks sünnipäevakoogiks. Lisasin täiendavalt nii põhjale, täidisesse kui ka kattele pähkleid, mis juustukoogile nii tekstuuri, kui ka maitset jagasid. Ühesõnaga valmis sai üks parajalt rammus ja oma nime vääriv juustukook! 
Täiesti juhuslikult juhtus nii, et kui olin selle koogi pildistamiseks lauale asetanud, siis saabus minuni kast mahefüüsalitega, mida kasvatatakse siinsamas Pärnumaal (uuri Segasumma talust www.segasumma.ee). Minu jaoks oli see nii tore ja üllatav leid. Maitsevad imehästi ning sobituvad modelliks ka imehästi...

Kui mõelda, siis olen ma selle kümne aastaga jõudnud uskumatult lahedaid projekte teha. Täpsemalt siis toiduteemalisi projekte, millest blogiga alustades ei osanud unistadagi. Muidugi pean ma enda suurimateks saavutusteks enda kokaraamatuid, mida on hetkeseisuga 6, kuid millele lisandub juba järgmisel nädalal veel üks uus kokaraamat … sellest juba täpsemalt järgmisel nädalal, kui trükisoe raamat on minuni jõudnud:) Olen igastahes elevil!  Nendest kuuest kokaraamatust nii mõnedki kannavad juba silti „läbi müüdud” ning selle üle on mul siiralt rõõmus meel! 

10 aastat blogimist = 6 (peaaegu 7) kokaraamatut:

Ja nüüd sünnipäevakoogist:

Põhi:
50 g metspähkleid
100 g Digestive-küpsiseid
0,25 tl kaneeli
50 g võid, sulatatuna

Täidis:
500 g toasooja toorjuustu
200 g toasooja sulatatud juustu
100 g suhkrut
4 muna
100 g hapukoort
100 g valget šokolaadi
75 g metspähkleid
50 g Digestive-küpsiseid

Kate:
5 batoonikese kommi (näiteks Pilveke)
75 g hapukoort
1 tl vanillisuhkrut
25 g metspähkleid, hakituna
1 Digestive-küpsis, purustatuna
0,25 tl kaneeli

Põhi: jahvata pähklid peeneks puruks. Purusta ka küpsised peeneks ning sega kokku jahvatatud pähklite ja kaneeliga. Kõige viimasena lisa või ning sega ühtlaseks tainaks. Suru küpsisesegu küpsetuspaberiga kaetud koogivormi (Ø20cm) põhjale (pane pisut rohkem äärtele kui keskele).

Täidise jaoks sega retsepti 3 esimest komponenti omavahel ühtlaseks. Lisa segades juurde munad ja hapukoor. Sulata šokolaaditükid vesivannil ning sega toorjuustusegusse. Seejärel jahvata pähklid peeneks jahuks ning lisa samuti toorjuustusegule. Kõige viimasena murra küpsised käte vahel tükkideks ning sega täidisesse. Vala täidis vormi* ning küpseta kooki 160 kraadi juures 50-60 minutit. Seejärel lülita ahi välja ning lase koogil (suletud ahjuuksega) järelküpseda umbes tunnijagu. Seejärel lase jahtuda ning aseta siis külmkappi maitsestuma ööpäevaks. 

Jahtunud koogile valmista peale kate: haki kommid väikesteks tükkideks ning hõõru need hapukoore ja vanillisuhkruga enam-vähem ühtlaseks massiks. Kata seguga kook. Raputa peale hakitud pähklid, küpsisepuru ja kaneel. Lase kattel enne söömist külmas vähemalt tunnijagu taheneda.

*Minu koogivorm täitus peaaegu täielikult toorjuustuseguga. Lihtsalt hoiatuseks neile, kel on madalamate äärtega koogivorm.

Kaks banaanijäätist: maasika ja ise tehtud küpsisetaina tükkidega ning teine kakao, šokolaaditükkide ja maapähklivõiga

Banaanijäätis on justkui selline põnev taaskohtumine iga kord, kui seda valmistan. Ma ju tean, et see on hea, aga süües mõtisklen endamisi, et pean seda ikka oluliselt tihedamini tegema. Kui kunagi banaanijäätise avastasin, siis enamjaolt valmiski see vaid külmutatud banaanist. Seejärel hakkasid jäätisele vaikselt juurde tekkima aga igasugu maitsvaid sõpru - kookospiim, maapähklivõi, kookoshelbed.... Nüüd valmistangi ma banaanijäätise juba meelega hästi rikkaliku, justkui oleks kaussi ära eksinud pisut Ben & Jerry jäätist:) Sedasama banaanijäätist sööb silmade särades ka pisipiiga Mia, seda aga muidugi isu tekitamiseks nö moosi asemel pudru peal. Niisiis tegin seekord 2 erinevat banaanijäätist, mida ma alguses siin blogis avaldada ei plaaninund. Hiljuti jagatud Instagrammi postitusest saabusid minuni aga mitmed retseptisoovid ja seetõttu on need 2 retsepti nüüd siin!

Banaanijäätis maasikamoosi ja ise tehtud küpsisetaina tükkidega

Seda jäätist rikastab kohe kindlasti isetehtud küpsisetainas, mis maitsepõnevust tekitab. Küpsisetainast tuleb tegelikult küll pisut rohkem, kui banaanijäätisekogus seda nõuab, kui järelejäänud tainasegu säilitan ma külmkapis ning pistan hommikul näiteks pudru peale;)

Kogus: kahele

2 banaani
4 sl maasikatoormoosi
2 sl Kreeka jogurtit

Küpsisetainas:
2 sl (täistera)kaerahelbeid
25 g meelepärast pähklivõid
0,5 tl mett
0,25 tl kaneeli
1 tl toorjuustu

Küpsisetainavalmistamiseks jahvata kaerahelbed peeneks, lisa ülejäänud ained ning sega ühtlaseks puruseks massiks. 

Viiluta banaanid ning sügavkülmuta viile umbes tunnike või seni, kuni need on kergelt külmunud. Seejärel pane külmunud banaaniviilud koos maasikamoosi ja jogurtiga köögikombaini/kaussi ning püreesta ühtlaseks jäiseks massiks*

Seejärel sega lusikaga segusse eelnevalt valmistatud küpsisetainapuru (lisa seda jäätisele nii palju, nagu meelepärane tundub). Söö koheselt.

Banaanijäätis kakao, šokolaaditükkide ja maapähklivõiga

Kogus: kahele

2 banaani
2 tl kakaopulbrit
2 sl maapähklivõid
4 sl Kreeka jogurtit
2 tl šokolaaditükke (sobib nii piimašokolaad kui ka tume šokolaad)

Viiluta banaanid ning sügavkülmuta neid umbes tunnike või seni, kuni viilud on kergelt külmunud. Seejärel pane külmunud banaaniviilud koos kakaopulbri, maapähklivõi ja jogurtiga köögikombaini/kaussi ning püreesta ühtlaseks jäiseks massiks*. Seejärel sega lusikaga segusse šokolaaditükid. Söö koheselt. 

*Kui segu ei taha ühtlaseks minna, siis lase banaaniviiludel veel pisut seista, kuni need pehmenevad.

Kuhu sööma minna: The Able Butcher!

Ma räägin natuke oma nädalavahetusest. Nimelt külastasin ma laupäeval Hilton Tallinn Park teisel korrusel asuvat liharestorani The Able Butcher. Kes edasi ei taha lugeda, siis ütlen kiiresti saladuskatte all ära, et mulle meeldis. Kirjutada ma sellest otseselt ei plaaninud, kuid tore kogemus väärib kindlasti jagamist. Olles külastanud seda aastajagu tagasi, sel ajal, kui ametis oli veel eelmine peakokk Salvatore Coco, siis tuleb tunnistada, et väike kartus maitseelamuste saamise osas oli sees. Nüüd on samas kohas asunud vägesid juhatama aga uus peakokk Alexander Kaiser (15-aastase    kogemuste pagasiga kokk Saksamaalt). Koos temaga on paljuski muutunud ka selle koha menüü. Kui varasemalt oli kasutusel menüü, mis oli välja töötatud hotelliketi peakontoris, siis nüüd on menüü töötatud välja peakoka poolt isiklikult. Lisaks on põnev teada, et The Able Butcher mängib Hiltoni hotelliketi ajaloos märgilist rolli – Tallinnas asuv restoran on esimene omalaadne Hiltoni pilootprojekt, millega proovitakse täiesti uut lähenemist hotelli restoranikultuuris.

 

Selle restorani peamiseks märksõnaks on liha, õigemini on liha osa selle restorani DNAst – kasutatakse vabapidamisel kasvanud veiste liha (lisaks Californias Creekstone’i farmist pärit lihale on menüüsse lisandunud ka Eesti liha) ning toitu valmistatakse külastajate silme all avatud köögis. Lisaks lihale on menüüs ka rohkelt kalaroogi. Ja muidugi, kes eelnevast ei hooli, siis pakutakse ka rohkelt erinevaid burgereid.

The Able Butcherit iseloomustab:    

• Õdus interjöör. Jah, peab tõdema, et õhtusel ajal on seal ikka väga hubane olla. Päike on juba loojumas ning tervitab sind veel tasakesi eemal olevate tornide tagant. Istumiskohad suurte akende ääres on muidugi lisaboonus. On piisavalt ruumi ja privaatsust ning teised külastajad parajas kauguses. On palju detaile, samas ei paista miskit ülevoolavalt ja häirivalt silma.         

• Steigid ja  grillkala. Menüül on tõesti põhirõhk lihal, sinna juurde ka grillitud kalaroogasid. Oma pearoa saad kokku panna täpselt just endale sobiva. Ühesõnaga valid liha, selle juurde meelelepärased kastmed, siis salatid jne. Minu abikaasa oli sellest menüüst eriti meeldivas vaimustuses, kuna tavaliselt ei leia ta menüüdest roogasid, mis ei sisaldaks seeni, kapsalisi, porgandeid ja teisi liigmoodsaid juurikalisi:) 

• Tooraine saab külastaja ise valida restoranialal paiknevast liharuumist. Meistrid valmistavad toitu külastajate silme all avatud köögis ja tooraine valmistatakse söegrillil. Meie valitud liharoad olid tõesti maitsvad. Abikaasa valis 300 grammise veise sisefilee ning see olevat tema sõnul olnud üks parimaid. mis üldse proovitud. Maitsesin - oli tõesti hea!    

• Esindusroog Carpaccio. See oli minu eelroog ning minu suureks üllatuseks oli see nii-nii suur. Juba poole söömise pealt mõtlesin hirmuga, et 2 käiku on veel ees. Maitses hästi, vaimustusest hüppavalt ei kilju ja ei tantsi, kuid mõmisema pani küll:)        

• Suurim veisehakkliha burger. Burgerid jätsime proovimata, kuid need, mis kõrvallauda rändasid olid isuäratavad. 

• Magus: The Able Butcher Brownie – see on puidust alusel ja mustal terasest pannil serveeritud restorani esinduslik magustoit. Magustoidu ajaks olid meie kõhud juba nii täis. Piilusin menüüst suurt makrooni, kui ka sedasama kurikuulsat browniet. Lõpuks aga andis mõistus teada, et ma ei ole suuteline enam miskit suurt sööma. Seepärast tellisin palju kiisusõnu saanud musta leiva jäätise ning abikaasa soolavõiga karamellijäätise. Viimane maitses muidugi uskumatult hästi. Selgelt äratuntava karamellise meki ning soolaka maitsevarjundiga - nii hea, et minu lusikas eksis sinna jäätisekaussi tihedamini, kui kaaslane soovinud oleks. Mina oma valikust nii vaimustunud ei olnud. Kujutasin seda leivajäätist pist teisiti (eeldasin, et jäätisesegu sisaldab juba leivamassi, millest siis jäätis valmistatud). Pehmenenud leivatükid olid aga jäätisesse segatud ning see pani pigem igatsema koorejäätise enda maitset... ei olnud minu tassike teed.

• Majakokteil:    Hilton    Royale,    mis    on    inspireeritud    kohalikest    ürtidest    ja    marjadest. Ei proovinud, kuid valisime alkoholivabad kokteilid, mille kohta jääb pöial kindlalt püsti! 

• Laia    valikuga    veinituba,    kust    saab    eine    juurde    valida    sobivaima    veini. Alkoholi ei tarbinud, kuid joogikaarti vaadates leiab sealt eriti rohkelt just punaseid veine (nii pudeliga kui ka klaasiga).  

• Teenindus: Kiidan-kiidan! 

 

Selleks, et veel pisut täpsemat ülevaadet saada, siis alljärgnevalt mõned pildid. Mina jätsin seekord kaamera koju. Fotode autoriks on Marek Metslaid!

 

Miskit pitsasõpradele! Kuhjaga erinevaid pitsapõhja retsepte!

Olgem ausad - päris paljud otsivad siit blogist erinevaid pitsaretsepte. Õigemini retsepte, kuidas valmistada pitsapõhja... ja olgem ausad, seesuguseid retsepte on mul siin juba omajagu. Seega on käesolev postitus pühendatud pitsaretseptidele. On lihtsamaid ja keerulisemaid retsepte, taljesõbralikumaid ning pisut toekamaid, pärmiga ja pämita - ühesõnaga kõike! Ehk leiate endale sobiva!

PS! Mitmed pitsaretseptid olen avaldanud vaid linnuliha.ee lehel,  seega on nii mõnigi selle blogi jaoks uus;)

Kodujuustupõhjaga pitsa

Minu uusim retsept pitsapõhjade seas ning nagu näha, on see valmistatud pisut vähesema jahu kogusega kui tavaline pitsa. Lisaks on taina valmistamisel kasutatud kodujuustu, mis kogu pitsale ju pisut tervislikuma olemuse annab. Pitsapõhi ise ei jää üleliia krõbe, samas meeldivalt pehme ning kindlasti juba lähiajal läheb üks seesugune küpsetis uuesti ahju. 

Kogus: 1 plaadipitsa 

Põhi:
380 g kodujuustu (vali pigem selline kuivema tekstuuriga kodujuust)
2 muna
100 g jahu
näpuotsatäis soola

Põhja jaoks sega kõik komponendid omavahel ühtlaseks massiks ning pane see küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Määri lusikaga ahjuplaadil laiali õhukeseks kihiks. Küpseta ahjus 180 kraadi juures 15-20 minutit. Seejärel lisa eelküpsetatud põhjale sobivad katte ained ning küpseta 200 kraadi juures seni, kuni juust on pealt meeldivalt sulanud!

Paksupõhjaline pitsa

See on üks minu viimase aja lemmikretsepte pitsa valmistamisel. Tegelikult kasutangi päris pikka aega just allolevat retsepti paksupõhjalise pitsa valmistamiseks. Samas, kui soovid kergelt mullitavat ja pisut õhemat pitsapõhja, siis sobib seesama retsept samuti. Ainult, et sellisel juhul rulli tainas õhemaks ning küpseta ilma vormita! 

Kogus: 1 pitsa

4 g kuivpärmi
1 tl tuhksuhkrut
1 tl peenikest meresoola
160 ml leiget vett
250 g nisujahu
1-2 sl õli

Lisa pärm, suhkur ja sool leigele veele, sega ning jäta mõneks minutiks seisma. Lisa jahu ning alusta taina sõtkumist, vahepeal lisa juurde ka õli. Sõtku tainast paar minutit, kuni see käte küljest lahti tuleb. Lase seejärel vähese jahuga ülepuistatult rätiku all soojas vähemalt 30 minutit kerkida.

Kui tainas on silmnähtavalt kerkinud rulli see jahusel pinnal kettaks ning aseta õliga piserdatud vormi (Ø 24-26cm) põhjale.

Kata meelepäraste lisanditega ning küpseta pitsat alumisel siinil pöördõhuga režiimil 230 kraadi juures ca 15-20 minutit.

Ilma pärmita pitsapõhi

Kui soovite valmistada kerge vaevaga pitsat, siis pitsapõhja valmimisel on abiks kindlasti seesama retsept. Tegemist on ühe imehea pitsapõhja retseptiga, mis jääb lõpptulemusena õhuke ja krõbe.

Kogus: 2 pitsat 

Tainas:
6 dl tavalist nisujahu või täisteranisujahu
ca 1 tl soola
1 tl küpsetuspulber
1,5 dl keevat vett
1,5  dl külma vett
1,5 sl õli

Sega omavahel jahu, sool ja küpsetuspulber. Vala juurde keev vesi ja seejärel külm vesi ning sega kiiresti ühtlaseks tainaks. Kõige lõpus lisa õli. Pane tainas külmkappi seisma umbes 15-30 minutiks. Seejärel tee tainas pooleks ning rulli sellest tainarulliga jahuselpinnal kaks õhukest ja ümmargust pitsapõhja.

Tõsta pitsapõhjad ahjuplaadile ning kata meelepäraste lisanditega. Küpseta pitsasid pöördõhuga ahjus 200 kraadi juures ca 10-15 minutit.

Hapukooretainaga pitsapõhi, ka ilma pärmita

Selle tainaga jääb pitsa samuti meeldivalt krõbe ja õhuke. Tänu oma krõbedusele jäävad pitsaääred veel eriti head.

Kogus: 1 pitsa 

4 dl nisujahu
2 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
50 g võid
2 dl hapukoort

Sega kokku jahu, küpsetuspulber ja sool. Näpi hulka pehme või. Lisa hapukoor ja sega ühtlaseks. Rulli taigen õhukeseks ümmarguseks rattaks. Aseta peale meelepärased komponendid ning küpseta ahju keskosas 200 kraadi juures 15-20 minutit.

Lillkapsapõhjaga pitsa

Mis toidublogi see oleks, kui mul ei leiduks siin lillkapsapõhjaga pitsaretsepti. Mõni aeg tagasi populaarsuse saavutanud pitsapõhjaretsept säilitab sama suure huvi ka praegu ning tuleb tunnistada, et ka ise valmistan seda aeg-ajalt endale. Jah, vaid endale, sest teised pereliikmed seda pitsaks ei tunnista ning ei söö. Loomulikult erineb see klassikalisest pitsast, kuid on siiski omamoodi põnev ja huvitav (seda ikka positiivses võtmes).  

Kogus: 1 pitsa 

Põhi:
300 g riivitud lillkapsaõisikuid
1 muna
25 g juustu
soola, pipart

Põhja valmistamiseks laota riivitud lillkapsas ahjuplaadile ning küpseta 175 kraadi juures 12 minutit. Seejärel pane lillkapsasegu marlisse või sõelale ning pressi üleliigne vedelik korralikult välja. Seejärel sega juurde ülejäänud põhja jaoks vajalikud ained, maitsesta. Laota saadud tainas küpsetuspaberile jättes põhja sellise paksusega, nagu meeldib. Eelküpseta põhja 175 kraadi juures 12 minutit. Seejärel laota peale meelepärased lisandid ning küpseta 175 kraadi juures 8 min või seni, kuni juust (ma eeldan, et juustu ikka kasutad) on ilusti sulanud.

Lavašipõhjaga pitsa

Oehhh, see on nii ammune retsept, aga töötab siiamaani. Just siis kui on nii kiire, samas tahaks ennast premeerida näiteks reede õhtul:) 

1 pk lavašši
ca 5 sl tomatipastat
1 küüslauguküüs
peotäis basiilikulehti
1 suitsukanakoib
100 g riivitud juustu
pipart

Laota lavašš küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Määri peale tomatipasta. Haki küüslauguküüs hästi peeneks ning raputa tomatipastale (ajasin selle lusikaga laiali). Aseta peale basiilikulehed ning väikemateks tükkideks hakitud suitsukanaliha. Kata riivitud juustuga ning küpseta 200 kraadi juures 10 minutit. Enne serveerimist raputa peale värskelt jahvatatud pipart.

Kiire pitsapirukas kanaliha ja kahe juustuga 

See on nüüd täielikult lihtsama vastupanuteed minemise retsept. Lõpptulemusena jääbki (tänu pärmi-lehttainale) oma olemuselt pigem pirukas. Samas ei ole ka sellele retseptile miskit ette heita:) 

400 g pärmi-lehttainast
4 sl tomatipastat
125 g küpsetatud kana- või kalkuniliha
3 sl mandlilaaste
2 sl värskeid ürte (estragoni, pune või tüümiani)
125 g mozzarellat
30 g valgehallitusjuustu (või sinihallitusjuustu)
pipart  

Laota kergelt sulanud tainas küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile (vajadusel rulli ristkülikuks). Määri peale tomatipasta. Seejärel laota pirukale tükeldatud linnuliha, mandlilaastud, ürdid ning juustud (väiksemate tükkidena). Raputa peale pipart ning küpseta pöördõhuga režiimil 200 kraadi juures ca 10 minutit.

Vaata ka krutskitega pitsaretsepte:

Ühed kelmikad peedipitsad 

Pitsapirukas

Teistmoodi pitsad

Pitsaküpsised