28. november 2008

Ahjusoe leib…

/Prindi retsept/

... ehk kuidas ma leivategemise pisiku sain! Osalesin 24. novembril, siis kui tervet Tallinnat oli tabanud lumesadu, leivakoolitusel. Äärepealt polekski koolitusele jõudnud, kuna kui ikka auto lumme kinni jääb, siis naljalt Kristiinest Viimsisse tipptunnil ühissõidukiga ei jõua. Mina imekombel jõudsin siiski autoga, pärast seda, kui auto vangistusest päästeti. Koolituse viis läbi äärmiselt tore ja suur leivaküpsetaja Annely Maksan äärmiselt soe ja südamlik inimene. Tore oli kuulata asjakohaseid õpetussõnu, kuid eelkõige jäi meeldivalt kõrva see, kuidas leiba tuleb valmistada armastusega, siis jagab ka leib sulle maitsvat armastust vastu...

Sellise mõttega hakkasingi oma esimese leivateoga pihta. Tegin tavalist rukkileiba, seemneleiba ning rukkileiba praesibula ja peekoniga. Poleks uskunudki, et esimene leivategu lõppeb nii maitsvate pätsikestega. Olin endale sisendanud, et ega esimene leib ei peagi välja tulema, aga oh imet kukkus täpselt vastupidi välja. Käed juba värisevad uute leibade tegemisele. Ja luban, et homme küpsevad juba ahjus uued leivad.


Panen alljärgnevalt kirja koolituselt saadud retsepti koos kasulike nõuannetega, mille järgi leivad tegin (kogusest saab 3 pätsi ehk 3 kg leiba). Ühe pätsi saamiseks peaks koguseid vähendama kolmandiku võrra. Kirja panen ka juuretise tegemise, juhuks kui juuretist ei ole. Juuretise tegemisel arvesta aga, et õige võimsuse saavutab juuretis alles 4-5ndal kasutamise korral! Kui juuretis olemas siis alusta leivategu leiva valmistamise etapist.

JUURETISE VALMISTAMINE
Sega pett/keefir/ õunamahl ja paar viilu rukkileiba. Pane vedelikku niipalju, et leivaviilud oleksid kaetud. Jäta segu paariks päevaks sooja ruumi käärima.

LEIVA VALMISTAMINE
Sega peotäis juuretist 1 liitri käesooja veega. Lisa juurde niipalju rukkijahu, et moodustuks keefiri paksune kört. Lisa ka paar supilusikatäit linnase ekstrakti. Kata kauss pealt rätikuga (veel parem, kui mähid kausi teki sisse) ja jäta kauss sooja kohta hapnema ca 12ks tunniks (kui kuskil toas põrandaküte, pane kauss sinna). Et leiva kerkimiseks olev keskkond oleks piisavalt soe on soovitatav katta kauss soojema tekiga.

Õigesti käärinud juuretisel on pealmine pind vahune – nagu oleks klaasi kalja valatud. Seejärel lisa paksu vahuga käärinud juuretisele 6 tl soola ja 2 dl suhkrut. Lisa vähehaaval juurde rukkijahu ja peotäis nisujahu (nii kerkib taigen õhulisemaks). Võid lisada ka mitmeviljajahu, kui ei soovi vaid rukkijahust leiba. Taigen peab jääma nii paks, et sõtkudes hakkab taigen justkui lörtsuma. Soovitav on lisada paar teelusikatäit jahvatatud koriandrit, nii tuleb rukki maitse rohkem esile. Seejärel võta peotäis taigent järgmiseks leivateoks ning pane karbiga külmkappi (juuretis seisab külmkapis värskena ca 2-3 nädalat).

Ülejäänud taignale lisa soovitud lisandeid (seemneid, lihatükke, sibulat, rosinaid jne) Vormi taignast leib või aseta leib küpsetuspaberiga vooderdatud vormi (täida taignaga 2/3 vormist. Kasutan 1 liitrist keeksivormi. ) ning lase rätiku all soojas kohas ca 4-5 tundi kerkida.

Pane ahju põhja kauss veega ja pintselda paar kord kõpsemise ajal koorikut. Küpseta järgnevatel temperatuuridel:
250 kraadi juures 20 min
220 kraadi juures 10-15 min
200 kraadi juures 10-15 min
180 kraadi juures lõpuni
Leiva küpsetamine võtab aega 1-1,5 tundi (olenevalt ahjust). Arvesta ka sellega, et ahjust välja võttes küpseb leiva sisemus veel edasi. Valmis leib pane niiske käterätiku alla seisma, et koorik liialt kõvaks ei läheks.

Ilusat elamusterohket leivategu!

407 kommentaari:

  1. Tunnen huvi, kas seda linnase ekstrakti on poodides müügil?

    VastaKustuta
  2. Ikka on, mina ostsin Selverist. Otsisin seda mööda poodi ringi, lõpuks leidsin sealt kus õlled asuvad.

    VastaKustuta
  3. Oletan, et see linnaseekstrakt on sama, mis maltoosa? See on õlle tegemiseks mõeldud igatahes. Mu vend sai selle kord oma õelt jõuluks ;)

    Tubli leivameister oled! Ma üllatusin, et nii suur kogus ka soola ja suhkrut. Ma olen seni pannud sama koguse peale kuskil 1-2 tl soola ja suhkrut mitte üldse. Just panin uue taigna hakkama, siis proovin ka suhkruga. Mu ema on jah aina rääkinud, et soola liiga vähe...
    Muide, Eesti Päevalehe vahel ilmus umes nädal tagasi lisaleht "Talvitaja", seal on ka leibadest juttu.

    VastaKustuta
  4. Tegelt ma ei ole anonüümne, Maris olen, aga ta ei lase mul muidu kommenteerida.

    Tahtsin veel seda ka öelda, et ma lugesin kuskilt, et hirmkõva kooriku vältimiseks tuleks koos leibadega ahju panna ka veekauss. See siis aurab ja koor peaks pehmem saama.

    VastaKustuta
  5. Häh, ma olin hooletu lugeja. Sa ju kirjutasid ka kausist.
    Ja ma nüüd lõpetasin kommenteerimise :P

    VastaKustuta
  6. Tere-tere Maris, kusjuures see veekausi juut mul ka kirjas, vahetult enne seda, kus kirjas sobivad ahjutemperatuurid. Mina asendan kausi suurema ahjupanniga, mille valan vett täis. Kusjuures, mina ka algul vaatasin et oi-oi niipalju soola, aga kuna sain selle retseptiga leiba maitsta, mis oli tohutult hea, siis minu arvates on see täiesti sobiv kogus. Lisan niipalju, et soola panen taignale triiki lusikatäie, mitte kuhjaga!

    VastaKustuta
  7. Ma juba jõudsin ette selgitamisega:D Aga jah linnaseekstrakt on sama mis maltoosa. Otsisin seda maitseainete juures poes end täiesti segaseks. Lõpuks selgus, et see asub hoopis õllepudelite kõrval:D

    VastaKustuta
  8. Tere Ragne!
    Mul ka huvi selle leivaküpsetamise vatu :)
    Vaatasin su retsepti ja tekkisid mõningad küsimused...
    1.Kui palju petti,keefiri ja õunamahla tuleb panna juuretisele?
    2.kui järgmine kord hakkan leiba küpsetama, siis panen sinna eelmisest korrast järelejäänud juuretist ning ka eelmise korra leiva taigend või?
    3.millega pintseldad leibu ahjus kas munaga,õliga...?
    Vabandan, kui väga rumalad küsimused esitasin aga ei saanud tõesti aru ja kokkamine on mul väga algeline :)
    Aga ette tänades Helena.

    VastaKustuta
  9. Küsimuste tekkimisel on ikka õige küsida:)Vastan hea meelega:

    1. Juuretise valmistamiseks võta mõned leivaviilud ning vala peale niipalju petti, keefiri või õunamahla, et leivaviilud oleksid kergelt vedelikuga kaetud.

    2.Järgmiseks leivateoks, tuleb võtta vaid leivataigent (mis siis ongi järgmise leivateo juuretis). Järgmise korra juuretis tuleb võtta siis, kui oled paksu vahuga käärinud juuretisele lisanud vajaliku koguse soola, suhkrut, rukkijahu ja nisujahu (joonisin selle leiva tegemise õpetuse juures alla).

    3. Leiba pintseldan ahjus tavalise kraaniveega.

    Loodan, et vastused ei olnud segased ja aitasid. Kui tekib veel küsimusi, vastan meeleldi!

    VastaKustuta
  10. Helena! Aja mil, pead juuretise võtma järgmiseks leivateoks tegin punaseks (allajoonimise asemel):)

    VastaKustuta
  11. Aitäh!
    Täna proovin juuretise käima panna.
    Ei tea, kust see leivategemise isu tuli vist Evelin Ilveselt ta muud ei räägigi ju :).
    Annan teada, kui leib ükspäev valmis saab...
    Sulle aga edu ja tänud väga laheda kodulehe eest.
    Helena

    VastaKustuta
  12. Jään kindlasti tulemusi ootama! Eks see Evelin Ilves algne leivategemise reklaamija vist oli jah:)

    VastaKustuta
  13. millega peaks vormi määrima, kas leib sinna külge ei jää?

    VastaKustuta
  14. Mina määrin vormi kergelt võiga kokku ja seejärel vooderdan selle küpsetuspaberiga. Nii tuleb leib pärast vormist ilusti välja!

    VastaKustuta
  15. aga mul ei tulnud küpsetuspaber leiva küljest ära, ja leival ei moodustunud koorikut :(

    VastaKustuta
  16. Huvitav?!?! Kas küpsetasid ikka alguses tugevamal kuumusel ja siis järk-järgult hakkasid alandama ahjukuumust? Sest küpsemise alguses kuumema temperatuuriga küpsetamine on üks peamistest kooriku moodustamise põhjusteks.

    VastaKustuta
  17. see asub poodides sealsamas riiulis, kus nisujahugi.

    VastaKustuta
  18. Kas keegi teab, miks mul peale jahu lisamist ja vormi panekut leib eriti kerkida ei taha (ainult minimaalselt) ja ahjus hakkab kerkima ning koorik läheb lõhki? Veekausi panin põhja, nii et niiskuse puudust ei tohiks olla. Kõige veidram on see, et esimesed 3 korda kerkis väga hästi ja tuli leib ideaalne aga 4-55 kord täitsa untsus- ka seest on veidi plögane. Temperatuur on valitud sama mis siin soovitatu.

    VastaKustuta
  19. Üldiselt on ahjus leivakooriku katki minemine tingitud liiga vähesest leivataigna kergitamisest, kuid kui juba vormis taigen ei kerki, siis kardan, et kahjuks ei ole sinu juuretis enam miskipärast elujõus.

    Minu ühel tuttaval juhtus nii, et hoidis juuretist liiga kaua leos (12 tunni asemel 24 tundi) ning juuretis käis üle ja pärast seda samuti enam juuretis ei töötanud.

    VastaKustuta
  20. Prooviks ka leiba küpsetama hakata.Millist leiba juuretise valmistamiseks?Kas võin veel vahel küsida kui küpsetamiseni jõuan?
    Tänud ette.

    VastaKustuta
  21. Tore kuulda, et leiva küpsetamise populaarsus järjest kasvab:) Juuretise valmistamiseks oleks kõige parem rukkileib.

    Küsimuste tekkimisel vastan suurima hea meelega:)

    VastaKustuta
  22. Palun veelkord nõuannet- arvasid, et mu juuretis nn.surnud. Proovisin uuendada - panin vee ja maltoosaga ning veidikese rukkijahuga käärima, veidi 12 tunni möödudes vahutas, lisasin veel suhkurt ja jahu ning kääritasin soojas veel 12 tundi- vahutas korralikult. Tegin taigna, kergitasin, ahju ja jälle vana jama- koorik pragunes ja seest nätske. Aru ma ei saa, sest vormis ta ju kerkis normaalselt.

    VastaKustuta
  23. Kas lisad leivale ka mingeid lisandeid? Mahlased lisandid (näiteks ananass, porgand) suures koguses jätavad ka leiva nätskeks.

    Teine asi veel, kas su ahi näitab ikka õiget temperatuuri? Paljud ahjud valetavad temperatuuri suhtes, kaasa arvatud ka minu ahi. Soetasin endale ahjutermomeetri, et näha milline on tegelik temperatuur ahjus.

    Leiva pragunemise põhjus võib tingitud olla ka sellest, et kui taigen vormi panna, siis tuleb see pealt korralikult ära siluda , et ei jääks sisse pragusid, mis võivad ahjus olles lahti minna.

    Küsimus veel, kui paksu taigna sa tavaliselt teed? Soovitan teha sellise taigna, et kui seda sõtkud ja kuuled, et taigen hakkan nö lurtsuma.

    Loodetavasti on sellest jutust natukenegi abi:)

    VastaKustuta
  24. Leivale mingeid lisandeid peale koriandri ei ole pannud, taigna olen vormis väga korralikult märja käega silunud. Taigen on umbes sellise paksusega nagu pärmitaigen, kui plaadisaia teen-st. veidi vedelam kui pätsisaia puhul Sõtkudes teeb ja sellist lurtsuvat, lörtsuvat heli. Ahju termomeetri õigsust kahjuks ei tea, ahi on keeratud soojema peale kui saia tehes, nupp on 200 ja 250 vahel. Mul vahekraade ei näita. Kas leivale sobib pigem lühemaaegselt kuumem või pikemal veidi madalamal temperatuuril küpsemine? Tänasel leival on vaatamata küpsemisjärgsele niiske räti vahel jahtumisele ikka päris kõva koorik.

    VastaKustuta
  25. tundub, et teed kõik õigesti...

    leiva küpsemise põhimõte seisneb selles, et alguses suuremal kuumusel tekiks koorik leivale ümber ning seejärel kui temperatuuri madaldada, peab hakkama küpsema leiva sisu.

    ei oskagi öelda, mis valesti, kaldun arvama, et viga äkki ikkagi juuretises. Ega sa juhuslikult Pärnus ei ela? Heameelega võin oma juuretist jagada:)

    VastaKustuta
  26. Aitäh Ragne juuretist pakkumast aga elan Tartus ja veidi kauge Pärnusse juuretise järgi tulla. Proovin veel nädalavahetusel juuretist nn. reanimeerida, ehk saan leiva uuesti korda.

    VastaKustuta
  27. kahju, et nii kaugel... aga loodame, et saad juuretise korda;)

    VastaKustuta
  28. Jagan siis juuretise nn.reanimeerimise kogemust- panin olemasoleva veidi viletsalt töötava juuretise 0,5 l naturaalse õunamahla ja 2 spl. suhkruga 12 tunniks sooja käärima, hommikuks vahutas ja "elas" toredasti, lisasin 0,5 l sooja vett, rukkijahu, peotäie kaerajahu, soola, 2 dl suhkrut, sõtkusin ning vormidesse kerkima, 6 tunni möödudes oli vorm täis kerkinud ja uskumatult maitsev leib sai- koorik katki ei läinud ja nätske ka mitte.
    Aitäh, Ragne, toetamast!

    VastaKustuta
  29. aga kas leiva kerkimise ajaks tuleb ta pealt märjaks teha? Mul nimelt praguneb juba kerkimise ajal leib pealt katki, või pärast kerkimist tuleb uuesti siluda veega pealt?

    VastaKustuta
  30. Anonüümne - Tore, et juuretis taas tööle hakkas:)

    Ave- Taigent vormi kerkima pannes tuleb leib pealt ilusti ära ja siluda, seda on hea teha märja käega. Konkreetselt taigent märjaks pole vaja teha. Ning pärast kerkimist ei ole vaja veega pealt siluda.

    Äkki aitab pragunemise vastu see, kui teed leivale vormi pannes nö ristimärgid peale (mina vajutan kahe sõrmega kolme kohta (äärtesse ja keskele) augud sügavale taignasse sisse.

    VastaKustuta
  31. Tere! Väga huvitav.
    Olen proovinud pärmiga leiba ja siit lehelt sain indu, et proovida juuretisega.
    Küsimus hoopis ahju kohta. Kust hangitakse ahju termomeetrit? (mul ka ahi valetab) Kas võib huvi pärast küsida, mis marki ahjuga tegu?
    Aitäh ja jõudu leiva tegijatele.

    VastaKustuta
  32. Soovitan kindlasti juuretisega proovida. Sellest ajast kui koolitusel käinud, pole enam poest leiba ostnudki, koduse leiva hea maik on ikka hoopis teine.

    Mina soetasin ahjutermomeetri endale Tallinnast Kadaka Selverist (maksis 49.-), termomeetrid olemas ka Kristiine Prismas. Üldiselt tasuks vaadata sealt poodidest, kus müüakse majapidamistarbeid.

    Endal Hansa elektriahi, kuid tean et mitmed ahjud (olenemata firmast) valetavad.

    Jõudu leivaküpsetamisel!

    VastaKustuta
  33. Minul on küsimus, et kui palju on see peotäis juuretist? Kas ma pean võtma peotäis seda leiba, mis on paar päeva käärinud või peab seda võtma koos selle vedelikuga. Olen ise ka leiba teinud, aga veidi teistsuguse retsepti järgi. Ei teagi, tundub, et ei tule päris see nagu peaks. Ma ei saa täpselt ka aru, kui paks see tainas siis lõpuks olema peab. Kas seda peab saama voolida või ei? Ja kas sõtkudes peab ta tulema kausi küljest lahti või peab olema selline vahepealne?
    Tänud
    Liisi

    VastaKustuta
  34. Peab võtma peotäie kogu portsust.

    Taigna paksus oleneb sellest kas teed leiba vormiga või ilma. Ilma vormita tehes tuleb teha paksem leivataigen, et see siis kätega vormides laiali ei valguks.
    Taigen peaks ikka kausi küljest lahti tulema.

    Loodan, et oli natukenegi abi!

    VastaKustuta
  35. minul küsimus selle nii öelda reanimeerimise kohta. alguses ei olnud kerkimisega probleeme, aga nüüd viimased korrad ei ole enam nii hästi kerkinud. turgutakls ka natuke, aga pole naturaalset õunamahla. kas võib selle asendada käesooja veega? või keefiriga? või veel millega?

    VastaKustuta
  36. Mina soovitaksin turgutada keefiri või petiga!

    VastaKustuta
  37. aitäh kiire vastuse eest. lähen siis kohe seda tegema. loodetavasti õnnestub :)

    VastaKustuta
  38. Tere taas!
    Näe, mõtlesin ja arutlesin erinevate retseptide yle ning proovisin uuesti. Too retsept, mis mul enne oli ei näinud ette seda, et tainast peaks sõtkuma, aga mulle tundus, et leib ei tulnud ikka SEE. Eile siis proovisin ja sõtkusin, tegin pealt veega märjaks, et koor ainsana ei kerkiks....Ja ennnäe imet- leival hoopis teine tera :)
    Mul on hea meel, et Sa Ragne, oma blogis sellest põhjalikult kirjutanud oled ja pilte lisanud. Olen ka teisi blogisi uurind, aga liiga segased teised. Mõtlesin ka juba minna koolitusele, aga nyyd paistab, et polegi vaja.
    Aitähhhh!
    :)
    Liisi

    VastaKustuta
  39. Tere Liisi:)
    Selline tagasiside teeb tuju rõõmsaks:)

    VastaKustuta
  40. Tere,
    Küsimus juuretise kohta. Kas panen lihtsalt leivaviilud kaussi ja kallan keefiri peale ning lasen nii paar päeva seista? Esimest korda segan alles siis kui hakkan taigent tegema?
    Tänud ette,
    teine Liisi :)

    VastaKustuta
  41. Täpselt nii. Käärimise protsessi vahepeal segada ei ole vaja:)

    VastaKustuta
  42. Tere jälle!
    Leib valmis, aga koorik pragunenud ja seest nätske :( Maitse aga hea! :)
    Kas probleem võib olla selles, et juuretis alles noor? Vormis ei kerkinud ka eriti... :(
    Tegelikult panin suurema osa taignast vormi ja väikese pätsikese vormisin eraldi. Väike päts kerkis ilusti ja ei pragunenud ja...!?
    Teine Liisi

    VastaKustuta
  43. Tere-tere!

    Noor juuretis võib olla esmaseks põhjuseks, miks seest nätske ja ei kerki, aga kuna sul väike päts kerkis ilusti, siis võin pakkuda, et suurem leib küpses ahjus liiga vähe aega (iga ahi ju erinev). Pragunemise kohta küsin niipalju, et kas lasid piisavalt kerkida?

    VastaKustuta
  44. Tänud! :) Mõlemad pätsid kerkisid 4 tundi. Väike päts oli ilusti kerkinud, aga suur väga vähe...

    VastaKustuta
  45. Kas see on normaalne, et leiva koorik jääb jube kõva? Tegin kõik õpetuse järgi, aga leiba on raske lahti lõigata :(

    VastaKustuta
  46. Leivakoorik peab ikka pehme jääma.

    Kooriku liigselt kõvaks muutumist aitab ära hoida, kui leibasid küpsemise ajal veega pintseldad. Samuti aitab kooriku kõvenemise vastu see, kui asetad küpsemise ajaks ahju veega täidetud anuma.

    VastaKustuta
  47. Tere!

    Minul on selline küsimus - millal peaksin hakkama leivateoga pihta (kui juuretis olemas), et saada leiba süüa nt laupäeva õhtul?
    Uurin seetõttu, et praegu tundub, et peaksin hakkama täna öösel kella 3 ajal leiba küpsetama, kui kõik teha nii, nagu õpetatakse:)

    Ja veel - erinevatest allikatest olen lugenud, et taigen (koos juuretisega) peab kerkima ja ise alla vajuma.
    Mul on praegu taigen kerkinud eile õhtust saadik (tegin selle umbes täpselt 22 tundi tagasi) Taigen on kerkinud u 2-kordseks, aga alla pole vajunud.
    Uurin seda seetõttu, et eelmistel kordadel tuli mu leib seest nätske (justkui liiga vähe õhku oleks taignas) ja ma ei mäleta ka (tegin leiba vist u 10 kuud tagasi u 3 korda), et ta siis oleks alla vajunud.

    ja veel - kas tõesti peaks vormis laskma leival veel 4-5 tundi kerkida enne kui ahju panna? Erinevatest allikatest on soovitus paari tunni kanti. Kas äkki sellest tulenevalt ongi mu eelmised leivad olnud liiga nätsked?

    VastaKustuta
  48. Kui sul juuretis olemas ning soovid laupäeva õhtuks leiba saada, siis soovitaksin eelmine õhtu ehk siis reede õhtul leivajuuretise ca 12 tunniks hapnema panna. Kui näiteks paned reedel kell 11 õhtul leivajuuretise likku, siis järgmisel hommikul kella 11 ajal valmistad sellest leivataigna, mille paned siis ca 4-5 tunniks (soovitavalt leivavormi) kerkima. Selle arvestuse järgi pistad leivad ahju 3 või 4 ajal päeval ning saadki laupäevaõhtuks ahjusooja leiba:)

    Miks sul taigen nii kaua kerkib? See on kindlasti liiga pikk aeg ning üldiselt taigna alla vajumist ei soovitata, sest siis on oht et leivad enam uuesti ahjus üldse ei kerki. Üldiselt on nii, et leivajuuretise paned veega likku hapnemaca 5-12 tunniks. Seejärel lisad käärinud juuretisele soola, suhkrut, jahu ning vajalikud lisandid ning seejärel sõtkud sellest taigna, mille siis paned kerkima ca 4-5 tunniks leivavormi või siis lihtsalt ilma vormita tavalisele ahjupannile ning seejärel lähebki leib ahju.

    Kui sul on tunne, et leivas on vähe õhkus, siis soovitan taigent kauem sõtkuda. Mina kasutan sellist sõtkumisviisi - surun rusikaga taignasse ning siis teen taigna sees rusika lahti. See aitab tekitada õhku taignasse.

    Loodetavasti oli eelnevast kasu ning kui küsimusi tekib või kui midagi jäi segaseks, siis vastan ja aitan hea meelega:)

    VastaKustuta
  49. Võin vist nüüd öelda, et tänu sellele retseptile sai leib minu jaoks uue tähenduse.
    Nagu esimene kord ikka, leivategu ideaalselt välja ei tulnud, sest koorik jäi ikka üsna kõva ja leiva alumine pool kõrbes suht mustaks, aga maitse oli siiski superhea ja osadele inimestele, kes leiba maitsesid, meeldis see kõva koorik hoopiski kõige rohkem. Järgmine kord proovin veekausi-nippi.
    Kasutasin siis juuretise jaoks Rukkitasku koorikleiba ja Gefiluse keefiri, mis oli oma nädal aega üle säilivusaja läinud (mingil veidral põhjustel vedeles selline vanematel külmkapis). Kuna maltoosat poest leida ei õnnestunud, siis ostsin Nordicu kaljapaki ja kasutasin 2 pätsi koguse jaoks umbes 1/3 ühest linnaseekstrakti pakist. Tuleb väjla, et ka nii saab, asi toimis suurepäraselt! :)

    Suur tänu, Ragne! Sinu blogist saab häid ideid!

    VastaKustuta
  50. Kadri - tõsi kodu tehtud leib on ikka hoopis midagi muud. Mina pole juba pikka aega poe leibade poole vaadanud. Ja esimeste leivategudega ikka nii, et juuretis veel nõrk, nii et leib jääb seest nätske.
    Aga edu ja jõudu edaspidiseks leiva küpsetamiseks!

    VastaKustuta
  51. Tere Ragne :)

    Panin just oma eiteamitmenda leivalaari kerkima... tänan veelkord juuretise eest. Tegin Sinu saadetud purgi muide lõpuni - oma kolm korda sai sellest vist (täpselt enam ei mäleta):)

    Olen siis leiba küpsetand nüüdseks veidi üle kuu aja ja nädalas korra kindlasti (keskmiselt vist isegi rohkem). Teen silikoonist keeksivormidega kolmveerandkogusega ja saan kaks kena-maitsvat pätsi :P

    Ja Sinu blogist võetud retsepte teind veel teisigi - seni kõigiga üliväga rahule jäänd, niiet jätka samas vaimus ;)

    kah Kadri :)

    VastaKustuta
  52. Tore Kadri on kuulda, et oled koduse leivategemise juurde jäänud;) Leiva teen ise umbes sama tihedalt kui sina, ainult et kolm pätsi korraga, kusjuures viimasel ajal olen avastanud, et õudsalt hea leib tuleb pizzamaitseainega. Panen koos veerand klaasi vedela juuretise paki pizzamaitseainet seisma (nii annab paremini maitset) ning kui leivataigna teoks läheb, lisan selle taignale. Soovitan proovida!

    VastaKustuta
  53. Ragne - mul on sulle küsimus. Loen su leivaretsepti ja jään arusaamatuks. Sa nimelt ütled, et võta peatäis tainast juuretiseks. Selle järgi võiks oletada, et võtad ikka juba päris paksu tainast. Samas on siis kommentaaride väidetud, et sinu antud vedelast juuretisest sai teha mitu laari. Milline see juuretis siis peaks jääma - vedel või ikka paksem - mida ma kappi panen? Ja veel sõtkumisest. Vaatasin maalehe võrguväljaandes, et seal se leivateo õpetses ei sõtkutagi leiba nii nagu ettekujutus on jäänud vanast ajast - hoopis lusikaga segab. Oskad sa selle kohta midagi öelda?

    VastaKustuta
  54. Anonüümne - selle nö vedela juuretise all ongi mõeldud sedasama taigent, juuretiseks on siis nö see paks taigen, millest ülejäänud osa paned vormidesse kerkima. Järgmiseks korraks kõrvale pandud leivateo juuretis aga muudab natuke oma olekut (kerkib ning hakkab kihisema).

    VastaKustuta
  55. ... unustasin teise osa kirjutada, nimelt siis selle mis puudutab taigne sõtkumist. Nii nagu leivakoolitaja Annely Maksan on öelnud, leian ka mina et lusikas ei suuda ilmaski hõlmata nii suurt osa taignast kui käed. Ühesõnaga tuleb kätega segades taigen õhulisem ja kohevam, sest lusikaga segades pole võimalik ju taignasse nö õhku tekitada:) Nii et jääme ikka vana-aja tehnika juurde:)

    VastaKustuta
  56. Vabandust - ei osanud oma nime panna ja jäin anonüümseks. Kui su jutt vastab tõele,e t see tainas peaks ise edasi mullitama ka külmikus, siis on minu omaga ilmselt asjad kehvapoolsed - ta nimelt ei mullitanud midagi :( Oskad soovitada, mis võiks teha või mille viga? Leiba olen nüüd mõned korrad küpsetanud - kuid kuni viimase korrani tegin seda nn vedela juuretisega (vatavalt selle inimese õpetusele, kellelt sain juuretise) - s.t. sõtsin juuretise sellest osast, mis oli 12 tundi seisnud kuid millele polnud midagi juurde lisatud (seega siis suhkruta, maltoosata jne. . Viimane kord võtsin sinu õpetuse järgi siis juba praktiliselt valmis tainast - aga ngu juba öeldud - see küll ei mullitanud/kihisenud. Samas on mul praegugi esimene hapnemine üleval - ja see kihiseb küll. Ometi on minu leibadel üks viga - veidi nätsked. Korra (lähtudes jälle maalehe videost) sai jahu tunduvalt rohkem - ja tol korral tuli leib küll mitte nätske, aga seevastu vähem nmaitserikas. Tundus, et mu perele maitseb pigem nätsakas ja edaspidi olen seega "jahu kokku hoidnud". Oskad sa umbes öelda - palju sina jahu lisad?
    Ester - alias Ullike NAmis (muide -tea miks namis leivateo kohta miskit pole - ikkagi eestlased ju :))

    VastaKustuta
  57. Tere Ester:) Selle taigna kihisemise kohta ütlen, et ta peab nö elutsema, selles mõttes et ta ei tohiks olla lihtsalt tuim taigna tükk. Pisikesed mulliaugukesed võiksid ikka olla, et oleks näha et juuretis ikka elus oleks. Kui sul tainas aga külmikus ei elutse, siis soovitan selle paariks tunniks külmikust välja võtta ning rätikusse mähituna soojemasse kohta seisma panna, seda siis koos karbiga, milles juuretis (viimasel ajal olen seda meetodit kasutanud ka juba siis, kui taignast juuretise eraldan, hoian soojas tunnike ning siis panen alles külmkappi)

    Juuretist tuleb võtta ikka sellest, millele lisatud juba vajalikud jahud. Kas sul tuli üldse leib välja, kui ainult leotatud juuretisest järgmise korra juuretise eraldasid?

    Kui hapnedes kihiseb, siis on kõik korras. Minul tuleb hapnedes päris korralik vaht peale.

    Nätskuse põhjuseks võib olla juuretise liigne noorus ja sellest tulenev jõuetus. Aga ma saan aru, et sa oled juba saanud selle juuretise kellegilt, siis ei tohiks juuretis jõuetu olla. Teine nätskuse põhjuseks võib olla taigna liiga vähene kerkimise aeg. Olen märganud, et kui lasta kerkida ca 5-6 tundi enne ahju panemist, siis tulevad leivad tunduvalt kohevamad, kui 3tunnise kerkimise tagajärjel.

    Kahjuks jahu kogust ei oska öelda, kuna lisan seda tunde järgi, väga tugevat taigent aga ei tee, kuna ma ei jõua seda lihtsalt sõtkuda:) Aga mida rohkem jahu seda tummisem leib ning sellest lähtudes olen ka pigem vähem jahu pannud kui rohkem. Aga taigen vedel mul ka ei tule, Selline keskpärane:) Tuli nüüd pikk jutt, aga loodan et oli abi:)

    VastaKustuta
  58. Eter: minul näiteks jätkub 1,5-kilosest Veski-Mati rukkijahu pakist kaheks leivakorraks ja jääb vist natuke ülegi. Igaksjuhuks täpsustan veel üle, et teen siinantust kolmveerandkogusega ja saan kaks pätsi. Ehk siis 4 leiba 1,5-kilost jahust.

    Ja Ragne: lihtsalt uudishimust... kolmveerandkoguse jaoks võtan juuretist tunde järgi, no ikkagi nii umbes peotäis. Kuskilt eestpoolt lugesin, et ka juuretist tuleb vastavalt tehtavale kogusele võtta. Aga mis see pahasti võib teha, kui juuretist nö üle võtta?

    Kadri

    VastaKustuta
  59. Jahu kogus oleneb suuresti ka sellest millise firma rukkijahuga on tegemist. Osad rukkijahud imavad rohkem vedelikku teised vähem.

    Kadri - nii väikese koguse juures erilist vahet ei ole, püüan lihtsalt täpne olla:) Kui aga juuretist liiga palju, siis tuleb leivale tugevam käärimise/hapnemise maitse juurde.

    VastaKustuta
  60. vedelast juuretisest tuli kenasti...ja seekord ka sinu variandist tehtuna:) Tõsi - leib on ikka üsna hapuka maitsega - seekord kerkisid tainas kaua ja hiljem vormiski veel tunde - maitse ise on hea, kuid mu haput mitte kannatav magu ütleb, et on hapu. pole lugu - eks siis sõõn vahepeal saia:). Tänud sulle, Ragne, õpetuse eest. Proovisin ka sinu hakklihamufiineid - nämm! Isegi kassil ütles närv üles. Nimelt jäi hakklihamuffinite taldrik kilega kaetunaööseks kapi peale ja kass - kes oli solvunud, et talle õhtul hüva rooga ei pakutud - oli teinus iseteenindust. Paistis, et maitses :) See loom on nimelt veendunud, et kõik mis perenaine ahjust võtab, on superhea. Olgu selleks siis hakklihatoode või vastlakukkel või cannele - kõik sobib. Erand on ainult leib - ja seda viimast on viimasel ajal ahjust kõige rohkem tulnud.
    Ester

    VastaKustuta
  61. Ester - äkki paned juuretist liiga palju, siis võib ka leivale kääritanud maitse tekkida. Mul nii kahju, et sul leib hapu tuleb:(

    Aga see eest on tore, et hakklihamuffinid maitsesid ja et kiisu ka ampsu sai:)

    VastaKustuta
  62. Minu 5 aasta kogemus leivaküpsetamisest:
    Leiva hapusus võib sõltuda ka sellest, kui juuretis jääb pikemaks seisma, kui 12 tunniks. Ja soolasusest lugesin ka siit, et pannakse vist oli 2 tl!?soola. Ise panen julgesti 6 tl ja meresoola, muidugi mitte kuhjaga. Sukrut 150dl julgesti, kuigi retseptis on 200dl. Aga seda võib varieerida oma maitse järgi. Jahu panen 1,200kg , kui teen vormis leiba aga kui teen pätsina, siis 1,400kg Sellest kogusest tuleb kaks vormi/pätsi. Vormid on mul vanad alumiiniumvormid 28x11cm. Küpsetuspaberi panen vormi nii, et ainult keskele, otsad pritsin õliga, või siis, kui leib on valmis, ajan otsad noaga lahti juhul, kui kinni kipuvad jääma. Küpsetan leiba 20 minutit 200°C, siis alandan temperatuuri 180°C:ni ja veel 20-25 minutit. Veekaussi ei kasuta. Kasutan küll sisetemperatuuri mõõtmiseks vastavat termomeetrit. Leiva temperatuur peab seest olema 98°C, siis ei jää leib tooreks. Ahjust võttes kummutan leivad vormist, katan märja rätikuga ja selle peale panen veel kuiva rätiku.
    Aga leivaküpsetamise kogemus tuleb kõik aastatega ja katsetustega. Kui põhileib tuleb OK, siis võib hakata katsetama igasuguseid täidiseid ja lisandeid. Ja igaüks leiab lõpuks omale sobiva. Alustada tuleb ikka alati sellest põhiretseptist.

    VastaKustuta
  63. Tere Ragne!
    Kõigepealt suured tänud väga meeldiva lehekülje eest! Siinsed retseptid on vaimustavalt head ja tulevad alati hästi välja!
    Vajaksin aga hädasti leivaküpsetamise nõu: sain juuretise tuttavalt, kellel leivad kõik hästi välja tulevad. Tegin esimesed leivad toidutare õpetuse kohaselt, mis erineb veidi siinsest, kuid mitte ka väga oluliselt (seal tuleb tainast kaks korda kergitada, esmalt kausis ja seejärel vormis. Juuretis tuleb võtta peale esimest 2-3h kerkimist ja enne vormidesse kerkima panekut).
    Leiva koorik pragunes, leib jäi seest nätskeks. Tegin seekord pätsileiba, taigen sai ka liiga vedel selleks. Järgmine kord tegin leiba vormis, enam ei pragunenud, kuid ikkagi nätske. Kolmas kord sama jama. Juuretis ei kihise ega tee miskit, on nagu tavaline taignaplönn... Kuid kääritades tekib ikka väike vaht peale ja hapuks läheb kenasti.
    Eile proovisin siinsete kommentaatorite kogemuste kohaselt juuretist reanimeerida: panin ta 500ml õunamahla, 2sl suhkru, 2sl maltoosa ja 2dl rukkijahuga hapnema. 12h pärast oli väike vaht peal, kuid mitte suurem kui veega kääritades, pigem väiksem. Tegin leivad ära: pragunesid kohutavalt ja seest väga nätsked (põhimõtteliselt tainas). Lasin kerkida vormis 6h, niiet selles ei saa asi olla. Kergitasin ahjus, mis oli keeratud hoidma ca40 kraadist temperatuuri. Küpsetasin sinu juhiste kohaselt.
    Oskad sa aimata, milles võib olla viga?
    1. Kas juuretis võis saada transpordil kannatada kui selle tuttava käest tõin (seisis eelnevalt külmkapis kaanega plastkarbis, ca 2,5h oli mul kotis autos, pärast jälle külmikus)?
    2. Kas võib olla, et jahu kogus on vale (panen liitri vee kohta orienteeruvalt 13-17dl jahu)?
    3. Äkki ahi näitab valet temperatuuri?
    4. Kas on mõtet selle juuretisega veel midagi ette võtta? Kuidas see peti/keefiriga reanimeerimine peaks käima? Kui palju ma seda pean panema jne?

    Või oleks mõistlik proovida ise uut juuretist teha.
    Nende leibade maitse, mis olen teinud, on olnud super! Tahaksin nad nii väga õige konsistentsiga ka saada... Muidu olen ka päris agar küpsetaja, niiet oskustes ei tohiks ka asi olla :)

    Ja kui hakkan ise juuretist tegema, siis kas see, missugusest leivast ma seda teen, mõjutab ka tulevaste leibade maitset? St kas erinevad juuretised annavad ka erineva lõpptulemuse?

    Sai jube palju küsimusi, kuid oleksin väga tänulik kui sa prooviksid neile vastata!

    Nõutu Kaia

    VastaKustuta
  64. Lissu – täiesti nõustun sinuga leiva hapususe osas. Samuti olen nõus, et iga leivateoga tuleb kogemusi vaid juurde. Soolasuse koha pealt niipalju, et ise lisan samuti 6 tl soola, nii on ka mul retseptis toodud (leivataigen minu arvates imeb lihtsalt maitseaineid endasse) Suhkru kogusega on sul arvatavasti näpukas sees ning mõtled 150 dl all 1,5 dl Leiba ahjust välja võttes toimin nagu sinagi.

    VastaKustuta
  65. Tere Kaia!

    Minu kogemused näitavad, et enamasti on viga ikkagi juuretises – kas see on siis veel liiga jõuetu või millegipärast viga saanud (tõmbetuul, liigne rappumine vms). Kuid võib olla ka mitmeid teisi põhjuseid, leivajuuretis võibolla kohati päris pirtsakas. Pakuksin kohe ühe variandina välja taigna vähese kerkimise, kuid 6 tundi kerkimist on ideaalne. Kas pärast 6 tunnist kerkimist oli leivataigen vormis ilusti kerkinud? Kas taigen kahekordistus?

    Teiseks: Kas lasid juuretisel piisavalt käärida soojas?? Leiva nätskuse põhjuseks võib olla ka see, et juuretis ei käärinud piisava aja soojas kohas. Ise kääritan juuretist sooja tekki mähituna põrandaküttega vannitoas. Millegipärast meeldib juuretisele põrandaküte. Võimalik ka, et ahi valetab, mistõttu küpsemisaeg võib leivale liiga lühikeseks jääda. Seda aga saab ka kindlaks teha, kui vaadates teiste küpsetiste küpsemist ja küpsemisaega samas ahjus.

    Vaevalt et viga on jahu koguses, kuna leivataigent tehakse väga erineva paksusega. Ilma vormita leiba tehes pannakse rohkem jahu. Vormi pannes aga võib piirdutakse vähesema jahukogusega. Nii, et leivanätskus sellest otseselt oleneda ei tohiks.

    Isiklikult soovitaksin sul olemasolevat juuretist paar tundi rätikusse mähituna soojas hoida (piisab ka toatemperatuurist, kui toas piisavalt soe). Vaata kas mingi elutegevus/mullitamine/kerkimine hakkab pihta. Minu puhul see aitas, kui olin ükskord kogemata unustanud juuretise ilma kaaneta karbiga ööseks köögilauale. Kui see aga ei aita, siis äkki saad tuttavalt uue juuretise küsida.

    Kui soovid ise uue juuretise teha, siis pead arvestama sellega, et juuretise nõrkuse ja liigse nooruse tõttu tulevad esimesed leivad tavaliselt seest nätsked. Korralikult seest küpsenuid leibasid võib saada alles 5-6nda korraga. Ise juuretise tegemisel leivasort tulevaste leibade maitset ei mõjuta. Küll aga, mida suurema rukkijahu sisaldusega juuretist kasutad, seda eluvõimelisem juuretis. Võin tuua hiljutise näite, kus mu sõbranna tegi ise juuretise. Kolmanda leivateo juures aga loobus, kuna leivad tulid välja nagu hapupiimakoogid. Andsin talle oma juuretist ning koduleib sai tema jaoks täitsa uue tähenduse. Leib kerkis ilusti ning nätskust polnud ollagi.

    Loodan, et oli vähekeni abi ning võimalusel jään ootama Sinult tagasisidet, kuidas edasised leivateod välja tulid:) Kui soovi on võin ka ise juuretisega abistada.

    VastaKustuta
  66. Suur aitäh Sulle põhjaliku vastuse eest!

    Jah, hapnes mul juuretis 12h põrandaküttega vannitoas vatiteki sees.
    Kergitasin neid leibasid 6h, kuid kerkisid nad minimaalselt. Pigem võib öelda, et ei kerkinud.

    Tõenäoliselt on siis siiski juuretis omadega läbi. Kas on veel mingi variant kuidas olemasolevat elustada? Kas nendest leibadest, mis küpsetasin ja väga nätskeks jäid võib ka uue juuretise algatuse võtta? Pigem vist ikka tuleks mingi korralik leib hankida?

    Samalt tuttavalt uue juuretise küsimine vist ei aita palju kuna peaksin seda siis jälle ju transportima... Äkki juhtub jälle samamoodi. Elan ise Tartus, niiet ka Pärnu jääb natukene kaugele. Tänan Sind aga väga pakkumast!

    Kaia

    VastaKustuta
  67. Minul läheb leiva tegemsieks võiks öelda,et terve päev ära. Õhtul panen juuretsie käima 9-10 vahel.Aga minu juuretis on TW kausis , kaanega kaetud ja seisab köögilaual üle öö. Arvestan et leiba teen alati tööst vabal päeval. Siis segan taigna , kergitan, võtan juure, siis vormi ja jälle kergitan. Ja vahel päris "unustan" ära, et leib kerkib.Koorik ei küpse ka lõhki, kui leb on kerkinud korrlaikult s.t.et vorm on kenasti täis ja "kuhi" peal. Vormid sätin alati pesukuivati peale kerkima, sest seal on minul kõige soojem koht. Muidugi välja arvatud radikad. Ja põrandaküte on ka idealne.
    Aga küpsetamisega on nii, et kuigi ma küpsetan selle oma süsteemi järgi, siiski aeg saab ennem täis, kui leiva sisetemperatuur saavutab vaja mineva kuumuse, mis peab olema 98 kraadi, et leib ei oleks toores. Arvan, et ka minu ahi paneb puusse :) Ja eks aastatega on õpitud ka oma ahju tundma.
    Aga nüüd siirdun moonise -banaanikeeksi teole :D
    Väga asjalik blogi sul, Ragene ja olen hakanud sinusse lootma, et kõik õnnestub !!! Paraku ei ole kõigiga nii.

    VastaKustuta
  68. Jäi veel mainimata, et suhkru koguses oli näpuviga jah see on ikka 1,5 dl :) Ja leivateoks peab olema aega. Leiba ei tohi teha kiiruga!

    VastaKustuta
  69. Kaia - ilmselt viga jah juuretises, kui juba kerkimisprotsess nö pooleli jäi. Kas transpordid juuretist kaugelt? Ise olen juuretist näiteks Pärnust Tallinna viinud ning midagi pole juhtunud. Muidugi olen ta ilusti sooja salli sisse mässinud, ja asetanud ta kohta, kus juuretis väga palju ei rapuks. Kui hakkad uut juuretist tegema, siis soovitan ikka uuest leivast teha.

    Jõudu ja jaksu!

    Lissu - minul on leivategemisega välja kujunenud nii, et hommiku 11-12 ajal panen juuretise käärima. Siis õhtul 11 ajal valmistan vormis ette, teen taigna valmis, võtan juuretise ning panen leiva vormidesse sooja kohta kerkima. järgmisel hommikul panen kella natuke varem helisema ning pistan leivad siis ahju. Selliselt sobib mulle kõige paremini, sest nagu sa ütlesid, leivateoks peab aega olema ning seetõttu olen seadnud leivategemise ajale mil laps magab, et saaksin ise ilusti keskenduda.

    VastaKustuta
  70. Oi Ragne, see on väga hea plaan. Järgmise leivateo teen sinu moodi. Kuigi retsepti järgi on küpsetausajad sul ette antud aga kas sa muidu ise küpsetad ka täpselt selle järgi, kui ei, siis ehk annad oma väljakujunenud temperatuurid? Ja kui vara on see vara, kui tõused ja leiva ahju paned? See variant oleks väga mugav, hommikul tõustes, supsti leib ahju ja päeva täielikult vaba :D
    Juuretise transportimisest niipalju et ise olen juuretise Soome toonud Eestist. Tavalises plastmaskarbis ja muu kila-kola seas :D Eelmine suvi sain üle 10 aastat vana juure.
    Ja selline asi veel et kuna ise olen kunagi unustanud 2 korda juuretise võtta, siis olen ühe portsu säilitanud ka sügavkülmas, ja ikka vahetevahel jälle värskema vastu välja vahetanud. Igaks juhuks. Siis sain õnneks töökaaslase isalt uue, kes ka ise leiba teeb aastaid. Nüüd aga poleks enam kusagilt uut võtta, töökaaslane on töökohta vahetandu ja ei ela enam meie linnas. Kuidas aga sügavkülmast võetud juuretis töötab, seda kogemust ondal pole aga räägitud on, et toimib.

    VastaKustuta
  71. tõusen 6.30-7.00 ajal, panen leivad ahju ja hommikusöögiks saab juba sooja leiba. Täna panin näiteks leivad 7 ajal ahju, leivad olid ööga nii ilusti kerkinud.

    Ise küpsetan retseptis toodud kuumuste järgi. Ajaliselt siis nii: Esmalt 20 minutit ahju keskosas, siis 12 minutit (ahju keskosas, siis 12 minutit ahju alumises osas ja lõpuks 10 minutit ahju alumises osas.

    Olen ise juba päris palju kordi leiba teinud, aaga ikka on hirm, et äkki unustan juuretise võtta,, õnneks pole seda juhtunud. Olen ise ka mõelnud, et peaks igaks juhuks varu juuretise endale varuma,,, aga see hetkel vaid mõtteks jäänud. Endal pole samuti külmutatud juuretise kogemust, kuid olen lugenud, et sügavkülmutatud juuretist peab järk-järgult üles sulatama. Selles mõttes, et kohi ei tohi panna toatemperatuurile sulama, esmalt peab panema tavakülmkappi.

    VastaKustuta
  72. Tere Ragne!
    Sain Sinu julgustusest jonni juurde, annan teada, kuidas mul läheb ja loodan, et leiad aega veel natukene nõu anda mulle.
    Panin ise juuretise hakkama, hetkel leib kerkib, kuid juuretis läks küll kenasti käärima. Eelmise juuretisega ma ei saanudki kunagi nii kena vahtu peale. Seekord oli see käärmise segu selline ühtlane, peal oli õhuke kiht vahtu, allpool jahumass. Eelmise juuretisega oli põhjas mass, siis suur kiht vett ja vee peal natuke mulle/vahtu. Kuidas Sulle kirjelduse järgi tundub, kas eelmine oli ikka juba algusest peale vigane ja kas uuest võiks asja saada?

    Eks paistab, kas leib kerkib või mitte. Ma hetkel sellele noorele juuretisele suuri lootuseid ei pane. Kuid küsimus on tegelikult hoopis järgmine: Kas oskad öelda, kas juuretis peaks erinevate leivategude vahepeal mingi kindla aja ka külmas "puhkama"? Kuna tahaks kiiresti näha, kas saan juuretise tööle, on kiusatus hästi kiiresti teda uuesti käärima panna jälle... Kas on aga mingi hea ajavahemik, enne mida ei maksaks uut tegu ette võtta?

    Soojade tervituste ja tänudega,
    Kaia

    VastaKustuta
  73. Tere jälle!
    Sain oma leiva ahjust kätte. Tuli kõige etem neist, mida küpsetanud olen. Jäi veidi nätskeks, kuid kerkis korralikult vormi täis ja seest oli ka kena auguline. Huvitav, kas nätskus oli juuretise nooruse tõttu või oli küpsemisaeg siiski liiga lühike? Või ehk oli liiga vähe jahu? Tegin 500ml veega ja panin sinna 850ml rukkijahu (enne juuretisega koos hapnema panin veel 200ml) ning 2 kuhjaga sl nisujahu.
    Sellest ka üks hirm: kas nisujahu võis saada selle taigna koguse kohta palju ja see mingitmoodi juuretist rikkuda?

    Leiva koorik kõrbes ka veidi ära. Tundub, et 250 kraadi on tema jaoks nagu palju... Juba alguses hakkas kõrbema. Kasutasin ahjutermomeetrit ja et sinna saada 250 kraadi, oli ahi keeratud ligi 275 peale.

    Aga nüüd on küll lootus, et see mu enda tehtud juuretis on korralik. Eks järgmised leivad näitavad, mida veel teistmoodi teha, kas kauem küpsetada või jahu kogust reguleerida.

    Kui juuretise kasutamissageduse kohta oskaksid miskit öelda, siis seda ootan huviga!

    Tänud Sulle juba ette ja viitsimist selle toreda blogiga jätkata!

    Tervitades, Kaia

    VastaKustuta
  74. Mul on nii isu kommenteerid ja õpetada natuke Kaiat, ehk Ragne , andestad!?
    Kaia, sinu leib ei jõudnud seest küpseda ja kuna kuumus oli kõrge, siis hakkas koorik kõrbema. Ise ostsin kunagi Heivi Petersoni ramaatu" Ahjusoojad saiad-leivad" http://www.apollo.ee/product.php/3007987 Seal on sees õpetus "Rukkileib juuretisega" Ja palju muudki mõnusat. Selle raamatu õpetuse järgi soovitatakse leiba küpsetada 200°Cjuures 30 minutit ja et valmis leiva sisetemperatuur on 89°. Tänu rukkileiva küpsetamsiele muretsesin ka endale sisetemperatuuri mõõtja, väga mugav, soovitan! Kasutan ka kringlite ja heleda saia küpsetamisel. Mina ise küpsetan leiba 200°C ja 20 minutit, siis alandan temperatuuri 180°C:ni ja jälle 20 minutit. See on ka kellegi kogemusest võetud aeg. Kuid kuigi aeg saab täis, siis sisetemperatuuri mõõtja järgi läheb mul alati 5-10 minutit aega üle. Jahu panen 1l vee kohta 1,2kg, kui küpsetan vormis ja 1,4-1,6kg , kui teen pätsid. Nisujahu üldse ei kasuta ega ka pärmi mitte. Kogemus tuleb aastatega, järgi ei tohi anda, kui alul untsu läheb. Endal on ka alul selline tunne olnud, et aitab. Kuid mingi kius jääb sisse, ja ei anna rahu :D Ja ise olen oma leivateo teiste kogemuste põhjal kokku klappinud ja ka Toidutarest saanud palju abi.

    VastaKustuta
  75. Kuna olin nädalavahetusel arvutist eemal, siis vabandan Kaia, et alles nüüd vastan:) Lissu - loomulikult ei pahanda, kõik soovitused on alati oodatud:)

    Kaia - selle põhjal tuleb välja, et esimene juuretis oli siiski vigane. Juuretise puhkamise kohta niipalju, et ise olen kahel järjestikulisel päeval leiba küpsetanud ja leib ikka ilusti kerkinud ning juuretis ilusti jõus (st, et õhtul kell 11 olen juretise käärima pannud, järgmine hommik küpsetanud ning küpsetamise päeva õhtul kell 11 uuesti juuretise käärima pannud). Nagu Lissu ütles, siis leiva üheks nätskuse põhjuseks võis olla vale küpsetamistemperatuur (ise küll küpsetan täpselt antud retseptis välja toodud temperatuuride ja aegadega) Teiseks nätskuse põhjuseks on juuretise nõrkus, mis minu kogemuste ja kuuldu põhjal ikka peamine nätskuse põhjustaja. Kui koorik kippus juba alguses pealt kõrbema, siis nagu Lissu, soovitan madalamat ahjutemperatuuri, sest koheselt koorik küll kõrbema ei tohiks minna. Ta küll peab endale küpsemise algul tugevama kooriku ümber "ehitama", et siis rahulikult ka seest küpsetada, aga kõrbema ei tohiks siiski minna. Muidugi peab jälle jälgima seda, et madalama temperatuuride juures ja küpsemisaja muutmises ka põhi ilusti ära küpseks. Mul juhtus eelmise aasta lõpus nii, et kogemata sai kella valesti vaadatud ning leib küpses ahjus 10-15 minutit vähem ja leib oli kohe põhjast nätske.

    Kuna vaid rukkijahuga tehtud leib jääb minule kuidagi liiga raske, siis panen ikka mitu peotäit taignasse nisujahu ning siiamaani pole selline nisujahu kogus juuretist rikkunud.

    Aga tundub, et sinu uus juuretis on täiesti asjalik, nii et püsivat meelt edaspidiseks:)

    VastaKustuta
  76. Tere Ragne, olen sinu blogi vaikselt lugenud ja siit ka häid retsepte proovinud. Ise olen suur kokkaja ja hiljuti õppisin ka leiva tegemise ära.
    Sellega seoses aga ongi mure, et ei õnnestu mul leivad. Tegin kunagi ise juuretise, Toidutare retsepti järgi. Läks aega mis läks, aga lõpuks sain juuretise ka õigesti käima ja ühe suht-koht korraliku leiva kätte. Nüüd aga juba mitmed korrad järjest jäävad mu leivad seest natuke nätsked (nt keskel üks osa, mis pole nagu täiesti ära küpsenud), kuigi mõõdan sisetemperatuuri ja kraad näitab 100, kui ahjust leivad välja võtan. Küpsetan sellistel temperatuuridel, nagu sinagi ja nüüd viimased korrad vormis. Samas leibade koorik kipub küpsedes nii kõvaks minema, et süüa väga raske. Ei lähe koorik ka jahutades rätiku all pehmeks. Kokkuvõttes siis tulevadki ebaõnnestunud leivad.
    Sellega seoses mõtlesin, et äkki on mu juuretis kuidagi ära väsinud, ei tea kas reanimeerimine, nagu siin eespool keegi soovitas, aitaks?
    Kas asi võiks olla ka väheses kerkimises? Alati taigen päris kahekordseks ei paisu, aga suht enam-vähem siiski. Kergitan ahjus u 50-60 kraadi juures. Kas äkki on soojust liiga palju ja see rikub ka omakorda midagi?
    Kas peaksin proovima madalamaid kuumusi, nt alguses 200 kraadi 20 min ja siis kuni lõpuni 180 kraadi? Aga sel juhul ei pruugi ju enam leib küpsedes nii uhkelt kerkida (mul 250 kraadiga on ikka ahjus need esimesed paarkümmend minutit ka kerkinud).
    Millest siis alustada? Äkki teen hoopis mitu viga korraga? Kui viitsiksid vastata, oleksin väga õnnelik ja tänulik:) Oma mõistus enam ei võta kinni....

    Tervitustega,
    Monika.

    VastaKustuta
  77. Julgen jälle sõna sekka öelda. Monika,see ahjus kergitamine 50-60 kraadi juures tundub , et ei ole hea. Ise kergitan taignaid nii, et kuumutan ahju 50°C:ni , siis lülitan ahju välja ja sellisesse sooja pane kerkima. See 200°C küpsetamine ja temp.madaldamine on minu komme. Panen leivad ahju siis, kui need on kerkinud vormi ääreni ja vahel on "kuhi"ka peal. Nii et minul leivad ahjus praktiliselt enam ei kerki vaid küpsevad. Kas su leiva koorik lõhki ka praguneb? Siis on leib saanud vähe kerkida. Kuumus küpsetab pealt leivale ruttu kooriku ja kui leib ahjus veel kerkima hakkab, siis nii see kooriku lõhki lööbki. Kõva koorik ja seest nätske leib viitavad küll liiga kuumale ahju temperatuurile aga kui sa seest ka temp. mõõdad , siis jään nõutuks. Oma leivad on valmis küll 98°C juures. Eks kuule , mida Ragne arvab.

    VastaKustuta
  78. Lissu on tubli kiire vastaja ja jõudis minust ette:)

    Üldiselt leivad ahjus olles enam eriti kerkida ei tohiks. Kerkimine peab ikka toimuma enne ahju panemist. Minul kerkib taigen vormis nii, et kuhi tuleb peale (vahel on tainast ka üle ääre kerkinud) ning ahjus enam kerkimist ei toimu. Kaua sa Monika leival muidu kerkida lased?
    Algselt lasin leival kerkida 3-4 tundi. Nüüd aga ca 6 tundi, kuna olen tähele pannud, et nii tulevad leivad tunduvalt õhulisemad ning nätskusest pole ollagi:) Mina soovitaksin esimesena sulle leiba lasta kauem kergitada. Kui aga see ei aita, siis peab proovima madalamate temperatuuridega (alusta näiteks 200 kraadist ja toimi sama strateegia järgi nagu mul retseptis välja toodud, nii et viimaseks küpsetamisetapi temperatuuriks jääb 50 kraadi vähem ehk 130 kraadi)

    Loodetavasti oli natukenegi abi. Jään ootama Monika su tagasisidet leiva kerkimise koha pealt. Samuti on Lissu nõuanded igati oodatud!

    VastaKustuta
  79. Tänan, Ragne. See on ikkagi sinu blogi ja tunnen ennast vahel siin n.n. "targutajana" aga nii tahaks ka nõu anda. On ju tore et rohkem inimesi oma leiva ise küpsetab.
    Mina enam vormis leiva kerkimise aega ei arvestagi. Vaatan just selle järgi, kui vorm on korralikult täis kerkinud, siis panen ahju. Pätsina pole juba ammu teinud, vormi leiba on mugav lõigata.
    Aga tahan ikka küsida ka. Kas sa, Ragne, sõtkud taigent käsitsi, või on sul taignasegamise masin? Kui , siis kas ikka soovitad masinat muretseda? Ise sõtkun käsitsi ja umbes 10 minutit. Kogu aeg ähvardan et muretsen masina aga siis jälle mõtlen, et see käsitsi tehtud on ikka õige. Ei tea, kust selline mõtlemine !?

    VastaKustuta
  80. Igasugused nõuanded on alati teretulnud Lissu:) Minule on ka vormileib rohkem meeltmööda, pealegi on vormileiva taigent kergem sõtkuda vähema jahu koguse tõttu. Mina sõtkun taigent käsitsi ning ausalt öeldes pole näinud ka vajadust eraldi masina soetamise järele. Sõtkumisaeg on umbes sama mis sinulgi. Minul selline arvamus, et juuretis ju nagu elusorganism ning kuidagi ei tahaks sellele masinaga liiga teha.

    VastaKustuta
  81. Tere taas,
    siiamaani kui pätsikesi tegin lasin taignal peale valmissegamist kerkida u 4 tundi ja siis peale pätsikeste vormimist veel tunni. Kui küpsemise ajal enam märgatavat kerkimist toimuda ei tohiks, siis olengi vist liialt vähe enne ahju panemist kergitanud. Proovin siis järgmine kord nii, et teen taigna valmis, panen vormi ja lasen siis nii kaua olla, kuni vormid täis saavad. Aitäh nõuannete eest ja annan oma (eba)edust kindlasti teada!
    Monika

    VastaKustuta
  82. Kas sa kohe vormi ei taha kerkima panna, nii endal vaeva vähem, samuti ei katkesta nii vahepeal kerkimisprotsessi. Aga jään kindlasti huviga ootama, kuidas seekordsed leivad välja tulid!

    VastaKustuta
  83. Tere!

    Jälle mina! Olen jõudnud oma uue isetehtud juuretisega teise leivateo juurde. Juuretist külmast võttes tabas mind meeldiv üllatus. Juuretis elas nii võimasalt, et olid karbi kaane vahelt end lausa välja pressinud (panin kolmveerand karbikest täis).
    Panin ta käärima, nagu ikka. Kääris kenasti, tore vaht oli peal. Taigna tegin seekord teisest jahust (turult ostetud nn ökojahu, jämedama struktuuriga), varasemalt olin kasutanud Kalevi rukkijahu. Tainas tuli ka veidi paksem kui varem, kuna tõenäoliselt seda jahu oleks pidanud vähem panema. Nüüd aga probleem: leib on kerkinud 5,5h ja kerkimist toimunud ei ole!!! Mis siis nüüd? Kas algavad jälle jamad juuretisega? Kuigi tundub, et see töötas ju hästi. Eelmine leib täiesti värskest juuretisest kerkis imeliselt. Kas viga võib olla jahus? Liiga paksus taignas? Praegu tundub, et viskan selle taigna minema, ei ole vist mõtet küpsetada üldse mittekerkinud asja. Loodan, et juuretist "vale" jahuga ära ei rikkunud :S. Tundub, et leivategemine ei armasta mind :). Kohe veel jonni ei jäta, proovin korra veel seda juuretist käärtitada, võtan eelmise jahu jälle. Kuid vaikselt hakkan meelt heitma...

    Tervitades,
    Kaia

    VastaKustuta
  84. Tere Kaia! Selise asjaga kokku ei ole puutunud, et leib ei kerki vormis üldse? Kas ta sul ikka soojas ja pimedas kohas ning eemal tõmbetuultest?
    Kui juuretis kääris ilusti, siis peab viga otsima, mis taigna tegemisel juhtus. Täiesti võimalik, et viga jahus, kuigi paljud kiidavad erinevaid ökojahusid olen mina rahul tavapoest ostetava Veski Mati rukkijahuga.
    Proovi uuesti Kalevi rukkijahuga jahuga, millega tegid eelmine kord. Ära kindlasti jonni jäta, sest omaküpsetatud leib on vaeva väärt;) Anna siis kindlasti teada, kuidas uus leivategu välja tuli!!

    VastaKustuta
  85. Mina ka ei luba Kaial jonni jätta. See vaev tasub kindlsti ära. Usu!!! Kas sa pärmiga ei taha proovida? Alul küpsetsasin ise ka pärmiga vast aasta otsa. Hirm oli, et äkki ei kerki. Siis ikka vanad leivategijad toetasid ja julgustasid et jätku ma pärm ometi ära. Jätsin ja õnnestusin :)

    VastaKustuta
  86. Ragne, jah kerkib leib vannitoas, põrandakütte peal, vatiteki all. Soojuse probleemi ei tohiks olla...

    Küpsetasin leiva siiski ära. Lasin peaaegu 7h kerkida ja no minimaalselt ta ikka kerkis. Küpsetades koorik väga lõhki ei löönudki, ainult natukene äärtest. Tegelikult on üsna normaalne leib, võrreldav eelmisega, lihtsalt poole õhem. Koorik natuke kõva ja seest ikka veidi nätske, kuid täitsa untsus ei ole. Veidi kehvem kui eelmine õnnestumiselt ja sellelt et eelmiselt korralt ei oodanud midagi ja hea tulemuse peale olid tänaseks ootused kõrgemad.
    Proovin järgmine kord jälle vana jahuga. Loodan, et juuretisele mingisuguseid kahjustusi ei jäänud.

    Lissu, pärmiga ma proovida ei taha, siis söön juba pigem poe leiba, see pole ikka see :) Olen juba maitse suhu saanud.

    Eks ma annan teada, mis järgmine kord saab.
    Aga kuidas teil kogemused on? Kas jahu kogus ka kerkimist mõjutab? Kas pätsitainas kerkib vähem kui vormi oma?

    Kaia

    VastaKustuta
  87. Kaia, kas kõrvale pandud juuretis järgmiseks leivateoks hakkas nö elutsema? kui, jah siis juuretis arvatavasti viga ei saanud. Mina ka pärmi kasutamist leivas ei poolda, siis pole ikka õige koduleib. Vormis keritades kerkib leib nö kõrgemaks, kuna äärtesse kerkida ei saa, pätsi leib kerkib aga ka laiusesse.

    Jahu koguse kohapealt võin öelda omast käest et liiga tugev/paks taigen naljalt kerkida ei taha.

    Kas leivategemisel kasutad ka natuke nisujahu, see aitab ka kerkimisele kaasa. Hoiame pöialt, et järgmine leivategu õnnestub!!

    VastaKustuta
  88. Praegu juuretis küll oluliselt ei elutse... Kas ta peaks seda nii kiiresti juba tegema?
    Kas liiga palju jahuga tehtud taignast võetud juuretis võib kehvaks minna? Ei tohiks ju, kuna pätsileiva tainas on ikka veel paksem kui see, mis minul tuli...
    Ja nisujahu panin ka paar peotäit. Kuigi poole väiksema koguse kohta (500ml vett) - teen ühe leiva korraga esialgu, kuni nad veel väga head ei ole.

    Kaia

    VastaKustuta
  89. Vabandan Kaia vastuse viivitusega, millegipärast arvasin, et olen juba vastanud:) Aga nüüd asja juurde... üldiselt hakkab mul juuretis elutsema ca tund pärast juuretise võttu. Kui taigen sul just kivikõva ei tulnud, siis juuretisega pole hullu midagi. Kuidas sul järgmised leivateod läinud on? Uudishimuga juba ootan;)

    VastaKustuta
  90. Hehh, ma nüüd siis täna hakkan järgmist tegema. Juuretis elumärke küll ei avaldanud. Eelmise korra topsist välja voolamisest oli asi kaugel. Panin käärima, mingisuguse vahukese tekitas peale ja oli päris hapu maitsega. Küll aga enam mitte niipalju kui eelmistel kordadel.
    Praegu leib kerkib. Ja jällegi, kerkimist suuremat ei toimu:(. 5h on kerkinud...
    Ma olen väga nõutu. Mismoodi mul õnnestub juuretised ära käkkida? Ma saaks aru, et äkki ei ole ta veel oma võimu saanud sisse (alles 3 leib ju uuest juuretisest). Kuid esimne tegu kohe oli ju super, käärides vahutas, leib kerkis mühinal...
    Kas võib olla et see esimene juuretis (leib ja keefir) on lihtsalt natukene võimsam? Seda läks päris palju ka koguseliselt, rohkem kui ma praegu olen kõrvale pannud... Ja nüüd need järgmised tahavad jõudu koguda? Samas ka esimest leivataignast võetud juuretis elas külmkapis ilusasti... Mida ma sain teise leivateo taigna tegemisel teha, mis asja ära rikkus???

    Kas peaksin uuesti juuretise algusest peale uue tegema? Äkki peakski enne igat leivategu tegema uue juuretise :) Tundub, et mul muidu surevad nad ära...

    Nõutu Kaia

    VastaKustuta
  91. Leib on ahjust väljas, kooriku lõi lõhki, seest on nätske, kuid mitte väga hullult isegi. Augukesed on ikka sees, kui saad aru, mida mõtlen.Vana juuretisega oli seest ka nagu ühtlane mass (nagu kook, mitte nagu leib või sai). Äkki ikka saab juuretisest asja kui lihtsalt muudkui teha? Ehk esimene tegu oli värske keefirise juuretise võim?
    Mõtlesin korra olemasoleva juuretise panna ööks vähese keefiriga seisma. Kas see oleks hea mõte? Kas siis peale seda peaks lisama vee ja jahu ja panna veel 12ks tunniks käärima? Või lisan vee ja jahu ja teen kohe taignaks (et see keefiris seismine läheks juba käärimise alla kirja)?

    Igasugused mõtted on oodatud!
    Olen valmis juuretise tegemist uuesti otsast peale ka alustama...

    Kaia

    VastaKustuta
  92. Helistasin oma sõbrannale, kes küll ka ise juuretise valmistas, kuid juuretisega oli miskit viga. Sain niipalju teada, et temal oli sama häda, juuretis läks igakorraga üha nõrgemaks ja nõrgemaks ning lõpuks suri välja. Muidugi ei teinud ta midagi erilist turgutamiseks. Ise soovitaksin turgutada, kui juuretise paned ööks keefiriga seisma, siis pead selle ikka veel eraldi käärima vee ja jahug kaa panema. Tõesti loodan, et nii õnnestub!

    VastaKustuta
  93. Õige leiva saaab allaes 4-6:nda. Nii, et edu ja kannatlikkust!
    Ragne, kas sa oskad öelda, kust Pärnust saab osta linajahu? Kasutan seda alat leivateol. Mees on just sinnapoole tulemas, siis saadaks ta otsima.

    VastaKustuta
  94. Ei julge lubada, aga soovitan vaadata Kuninga 3a asuvasse Riiamarii ökokauplusesse. Täpsemalt asub see siis Pärnu Maavalitsuse kõrval (maavalitsus asub postkontorist praktiliselt üle tee).

    VastaKustuta
  95. Väga palju kommentaare Sul juba. Ma ka kunagi küsisin nõu ja nüüd oleks veel selline küsimus, et kuidas Sa seda juuretist hoiad külmkapis? Mul on see mure, et kõik toidud ja külmik võtavad juuretise maitse juurde ja juuretis ise lõhnab nagu mürk :) Töötab muidugi hästi, aga... Kapi ukse lahti teen, siis lööb kohe juuretis ninna. Ise säilitan praegu plastik topsis, kaas on pealt veidi irvakil. Aga mis variandid on või kas juuretisel midagi viga, et nõnda lõhnab? Tänud!
    Liisi

    VastaKustuta
  96. Kunagi sai tühjaks söödud väike, 100g sisaladav kalamarja topsik. Ja seal olen mina oma juuretist säilitanud kõik need aastad. Mingit juuretise lõhna kapis tunda küll ei ole.

    VastaKustuta
  97. Liisi - minul juuretise lõhna kapis ei ole. Ise säilitan tavalises plastmassist säilituskarbis. Karbi kaas on peal, vahest muidugi kergitab juuretis selle kergelt pealt ära, aga ebameeldivat lõhna ei teki. Kui Su juuretis töötab ilusti, siis vaevalt tal miskit viga on. Äkki lihtsalt väga hea rammus juuretis:)

    VastaKustuta
  98. Tere taas,

    veendusin siiski, et minu juuretis on omadega välja surnud ja kavatsen teda siis turgutada õunamahla ja suhkruga. Viimane leib kerkis päev otsa ja ka siis ei saanud vorm veel päris korralikult täis. Seega loodan, et elustamisest saab kasu olema.

    Monika

    VastaKustuta
  99. Tere!

    Lugesin terve pika blogi ära ja tekkis ikkagi kaa väike küsimus :)

    Alustasin ka oma "Leivategu". Panin 3 viilu leiba keefiriga seisma. Kas leiva tegemiseks pean sellest seismapandud kogusest võtma ainult peotäis seda möksi ja ülejäänu ära viskama või esimesel korral läheb kogu see keefiri ja leivasegu tainasse?

    Ootusärevuses Birgit

    VastaKustuta
  100. Peotäis juurertist aitab küll.Ja ära unusta võtta ennnem vormi panemist uut juuretist. Lugesin Heivi Peteroni ramatust Ahjusoojad saiad-leivad, juuretise tegu,seal ei ole üldse leivast vaid jahust. Võib olla et kedagi huvitab.
    1. Sega 2dl rukkijahu 1dl veega. Pane sooja kohta ja kata rätikuga. Lasta seist 3 päeva massi iga päev segades.
    2.Neljandal päeval sega juurde 1l vett ja 1kg jahu. Lase seista toasoojas veel 1 ööpäev.
    3. Jaga juuretis 10 osaks. KAsuta üks osa kohe ära leivateoks. Ülejäänud külmuta ära portsionite kaupa. kui hakkad järgmine kord leiba tegema siis tõsta juuretis päev varem välja
    sulama. NB! Veel maitsvama leiva saad, kui tõstad iga kord enne leivavormimist ja maitseainete lisamist järgmiseks juuretisehakatiseks 4sl tainast kõrvale.
    Ise proovinud ei ole. Huvitav, mida Ragne selliset tegemisest arvab !?

    VastaKustuta
  101. Birgit- nagu mu tubli abiline Lissu:) ütles võta peotäis, rohkem pole vaja. Loodetavasti esimene leivategu kulgeb hästi ja kui esimene kord leib nätskeks seest jääb, siis ära mitte mingil juhul alla anna. Esimestel kordadel juuretis ju veel nõrk:)

    Lissu - issake, ma pole sellisest leivateost kuulnudki, Huvitav, kui tegus sel viisil tehtud juuretis pärast külmutamist on? Ei tea kas nii tehtud leib ikka kerkib ka? Ise siiski eelistaksin seda vana head varianti:)Peaksin ka endale selle raamatu soetama. Paar kuud tagasi ostsin selle kingiks ning tahtsin kangesti seda endale jätta, kuna päris mitu huvitavat retsepti jäi kohe silma.

    VastaKustuta
  102. Ei ole ise ka selle raamatu juuretsit teinud. Ega viitsi ka proovida, sest oma jagu on hea küll. Aga raamatust olen ikka päris hulga asju ära küpsetuanud. Ja juustu-sibulasia koht on päris rasvaplekiline. S.t. kõige rohkem tehtud. Viineripotikesed on järgmised, vaja ainult lillepotid koju osta :) Ja mis mulle seal väga meeldib, et ära on toodud sisetemperatuur. Usaldan selle mõõtmist rohkem kui küpsetusaega. Ja nii ta minu ahjus tulebki, et küpsetusaeg saab otsa kuid teatud temperatruurini on veel aega.

    VastaKustuta
  103. hurraa! mul valmis esimene leib:) võtsin äsja ahjust ja panin märja rätiku sisse tahenema.

    küsimus nüüd - kui kaua peaks leib märja räti sees olema? kui ma ei soovi kohe tarbida, kas siis jätangi nüüd ööseks märja räti sisse + kuiva räti ümber?

    VastaKustuta
  104. Õnnitlen:) Kas kerkis ilusti? Kindlasti ära jäta terveks ööks märja rätiku sisse. Mina olen märja rätiku sisse leiva nö rahunema jätnud maksimaalselt pooleks tunniks.

    VastaKustuta
  105. Lissu - Ahjusoojad leivad-saiad tänasest minu kokaraamatu riiulis nüüd ka:)

    VastaKustuta
  106. kõik on täiesti super! maitsesin ka juba - lisasin ohtralt metspähkleid, kõrvitsaseemneid, päevalilleseemneid ja rosinaid.

    kerkimine oli nii suur, et kerkis isegi üle:)

    sõbrannalt sain juuretise, mis oli eelnevalt üsna tublilt töös olnud. nii et hea-hea.

    maitsesin äsja esimese tühi - hissand!:):):)

    VastaKustuta
  107. Ragen, usun et raamat ei jää mitte sinu riiulisse seisam :D Mul on järjekorras koorikleiva tegu. Ootan kuni jahu saabub. Talupoja rukkileb tuli hirmus kõva (mulle) mõnele võib olla et meeldib.
    Oma ahjust võetud leiva katan märja rätikuga ja peale panen veel kuiva rätiku. Leivad lasen jahtuda ahjurestil, et alt ka õhk läbi käiks. Rätiku sisse päris ei mässi. Ja kui leib on jahtunud siis lõikan pooleks ja panen siis äranägemise järgi sügavkülma. Vahel on juhtunud et rohkem pannakse rõhku saiale, siis vähemalt sügavkülmas säilib leib värskena.

    VastaKustuta
  108. Seda, et raamat seisma jääks pole mõtet kartagi, olen juba järjehoidjaid raamatu vahele päris palju puistand, mida vaja kindlasti proovida:) Ühesõnaga asjalik raamat ja samuti saab rohkelt ideid.

    Leib minul sügav(külma) üldjuhul ei jõua. Küpsetan kord nädalas 2 suurt pätsi ning mehe ja aastase lapsega (kes kodutehtud leiva järele lausa hull) pistame kõik nahka. Kui ise koduleiba küpsetama hakkasin, siis sellest ajast saia tarbimine minimaalne, kui muidugi välja arvata kodus küpsetatud sai:)

    VastaKustuta
  109. Maris - õnnitlen Sind, et ka leivaküpsetajate ridadega liitusid;)

    VastaKustuta
  110. Kirjutan siia kommenteeritjatele ja kõikidele teistele midagi naljakat, siis saate minu üle irvitada. Nimelt, hakkasin ka omaaarust leiba tegema. Panin laup õhta taigna käima ja pühapäeval vaatan, et pagan, ei vahutagi see värk. Olin äraütlemata kurb ja ei osanud mitte midagi teha kui kurvastada veelkord ja mõelda, et juuretis on nässus, mõtlesin juba uut juuretist tegema hakata. Täna hommikul! alles tuli mõistus pähe tagasi ja mulle meenus, et ma olin unustanud juuretise ja vee segule lisada jahu! Täielik idioot :) Laupäev oli iseenesest väga hull ja väsitav ja sellep ununeski. Aga teie ärge kunagi midagi sellist unustage :) Nüüd ma olen ja sõiman siin ennast idioodiks, ise ka ei usu....
    Liisi

    VastaKustuta
  111. Autor on selle kommentaari eemaldanud.

    VastaKustuta
  112. Eksimine on inimlik. Elatakse ka selleks, et vigasid teha jne.jne. Aga keegi ei irvita sinu üle. Minul tuli muie näole küll aga ikka heas mõttes. Ise olen ntx aastaid tagasi mitu korda leiva ahju küpsema pannud ja siis alles avastanud et uhuhh...juuretis jäi järgmise leiva jaoks võtmata. Aga selline see meie elu on. Nii et hoian pöialt et leib hea tuleks:))

    VastaKustuta
  113. Minul ka küpsetamisega vahel igasugu nalja saanud, aga nii ju peabki:)

    VastaKustuta
  114. Tere Ragne,

    annan nüüd üle pika aja teada, et sain uue juuretise ja leivad taas õnnestuvad. Kui ikka näha on, et juuretis on omadega õhtal, pole mõtet punnitada. Jaksu kõigile küpsetajatele!

    Monika

    VastaKustuta
  115. Mina tahan sind, Ragne, ka tänada. Sain sinu blogi postitusest ja kõikidest kommentaaridest indu ning katsetasin ka leivategu. Ma olen täielikus leivalummuses nüüd... Poleks uskunudki, et esimesed paar korda nii hää leib tuleb. Eriti arvestades asjaolu, et minu juuretisel küll kaljavahtu peal ei olnud ja kerkimise ning käärimise ajad olid minul ikka tunde pikemad.
    Ostsin orgaanilise rukkileiva poest, panin orgaanilise jogurtiga käärima, tudnud iiga paks olevat, sortsasin õunamahla peale ning sealt edasi.
    Seljataga on kaks leivategu ja mõlemad korrad on keele alla viinud. Ilusti õhuliseks küpses leib ja nätskuse üle palju ei kurda, pisut niiskem leib on kui poe oma, aga selline peab minu meelest üks kodutehtud leib olemagi.
    Suur tänu sulle veelkord ja tänud kommenteerijatele heade küsimuste eest!

    VastaKustuta
  116. Unustasin lisada, et ei ole anonüümne, olen Kanadas elutsev Muhulane.

    VastaKustuta
  117. Suur aitäh heade sõnade eest:) Kujutan ette, et Kanadas selline kodutehtud rukkileib üsnagi haruldane?

    VastaKustuta
  118. Mul jäävad ka leivad nätsked. Pidin juba jätma selle leivavärgi kus krt aga nüüd proovin juuretis võimsamaks saada. vaatame mis saab. Priit

    VastaKustuta
  119. Aga nätskel ja nätskel on ka vahe :-) Ega kodusel teel, tavalises el.ahjus küpsetatud leib ei jäägi selline nagu poes.

    VastaKustuta
  120. Tere üle pika aja!

    Tahtsin öelda, et minul on leivategemisega kõik ok. Teen iga nädal. Enam ei ole nätske, kerkib korralikult, niiet ka ise juuretist tehes võib asjast asja saada!

    Tahan Sind, Ragne, tänada suurpärase blogi eest! Olen täiesti sõltuvuses sinu peedisalatist, rabarberi-kookose koogist, kaerahelbe-juustupirukast, hakkalihamuffinitest... Ja neid asju, mida olen proovinud, on olnud palju. Kõik neist on suurepäraselt välja tulnud (peale ühe shokolaadikoogi, mis jäi hirmus õhuke :))

    Suured tänud Sulle (eriti positiivsuse süstimise eest seoses leivateoga!!!)

    Kaia

    VastaKustuta
  121. Priit - just nagu Lissu ütles, siis nätskusel ja nätskusel on vahe, aga muidugi kui liiga hammaste külge jääb, siis peab Juuretisega natuke rohkem sõbrunema:)

    Kaia - suured tänud kiitvate sõnade eest. Kodust leivategu pole väga raske inimestesse nö süstida, kui maitstakse esimest isetehtud leiba, siis on üsna lihtne sellest sõltuvusse sattuda. Üks väike näide - Viibisin nädalakese suvilas, varusin küll omatehtud leiba kaasa, kuid see sai nii ruttu otsa (arvestasin väiksema sööjate arvuga). Täna hommikul koju jõudes panin ruttu juuretise käärima, et homme hommikul sooja isetehtud leiba süüa. Isu on nii suur. Sai poest küll ostetud leiba, kuid see ei küündi omatehtud leiva tasemelegi:)

    VastaKustuta
  122. Tere Ragne,

    Olen küll siiani kange ise punnija olnud, kuid kui viimased leivateod täitsa aia taha läksid, mõtlesin targemate poole pöörduda.
    Mure siis järgmine. Esimesed leivad saadud juuretisega tulid väga hästi välja (st esimesed 10-15 leivategu), nüüd aga on viimased 3-4 tegu iga korraga järjest kehvemaks läinud, st väliselt on kõik super, leib kerkib, juuretis vahutab, küpseb väga ilusti väliselt, ei vaju alla. Aga kui 1,5h hiljem leiva välja võtan, on leib seest täiesti tainas või nii ülinätske et süüa ei kannata. Millest see küll olla võib?
    Küpsetamise temperatuurid ka kogu aeg ühtmoodi olnu: 30min 250, 20min 200 C ja 40min 180C.
    Mis küll valesti võib olla?
    Jahu kasutan Kaarli talu rukkijahu, peen jahvatus. Sisse pane kõikvõimalikke erinevaid seemneid, ei midagi mis võiks nätskust põhjustada.

    Täna mõtlesin, et järsku ikka juuretises asi ja panin õunamahla, suhkru ja keefiri törtsuga sooja kohta seisma. vaatan kas tuleb ehk elu sisse.

    Aga kui oskad nõu anda, olen väga tänulik.

    Aitähh,
    Maris

    VastaKustuta
  123. Tere Maris!

    Kas oled leiba koguaeg ühe ja sama jahuga teinud? Ei tahaks hästi uskuda, et juuretises viga, sest kui kääritab korraliku vahu peale ning kerkib iluti, siis peaks juuretis igati töökorras olema. Äkki on viga ahjus, võib ju olla, et ahi on hakanud temperatuure valesti näitama. Minu ahjul näiteks läksid eelmine aasta küttekehad rikki ja päevapealt läks ahi täiesti segaseks - kuumutas nii kuidas tuju oli. Seepärast võtsin kasutusele ahjutermomeetri, mis näitab ilusti täpselt ära ahjus oleva kuumuse.

    Saan aru, et oled küpsetanud pidevalt eeltoodud aegade järgi, muidu võiks ju soovitada sulle 250 kraadi juures väiksemat küpsemisaega(15-20minutit), et algselt leib endale liialt tugevat koorikut ümber ei küpsetaks, nii küpseks saaks leib ka vaikselt seest küpseda.

    Need oleksid minupoolsed soovitused. Muidugi võib proovida ka uue valmistatud juuretisega(kuigi arvan,et see ei ole olemasoleva juuretise süü), sest juuretis ju teatavasti pirtsakas:)

    Aga soovin edu-edu-edu!

    VastaKustuta
  124. Tere taas,

    Päris ühe ja sama jahuga pole teinud. Alustasin vist Veski Mati ja Kalevi rukkijahuga, kuid siis üsna alguses juba ostsin ca 30kg rukkijahu Kaarli talust. Suur osa õnnestunud leibu on selle jahuga tehtud. Ainus asi mis mul meelde turgatas on jahu jahvatus. Õnnestunud leivad tegin liht (jämejahvatus) ja peene jahuga, kuid viimased untsu läinud leivad on olnud kõik peene jahuga. Äkki sellepärast.....
    Igatahes turgutatud juuretis on täitsa pöörane, vahutab ja kergitab veel rohkem kui eelmine mis ka nagu toimis.
    Lasin tainal nüüd vormides rahulikult 5h kerkida ja pistsin ahju. Proovin nüüd tõepoolest natuke teiste temperatuuridega küpsetada, alguses 220 ja põhiküpsetus 170 kraadiga. Vaatab mis tuleb (hetkel alles ahjus).

    Ahju termomeeter usutavasti näitab tõtt sest ahu on alles 2 kuud vana, aga igaks juhuks ostan siis endale ka väikese termomeetri.

    Annan teada mis saab.
    Aitähh kiiresti vastuse eest!
    Maris

    VastaKustuta
  125. Oi Maris ma juba kannatamatult ootan, kuidas leivad välja tulid. Kui juhtub, et leivad ikka nätsked, siis annab ehk edasi mõelda, mida teha nin milles asi!

    VastaKustuta
  126. Hei hei,

    Kusjuures ma omast arust jätsin siia veel ühe pika kommentaari, a praegu vaatan, et ei miskit.
    Ühesõnaga leib tuli SUPER!!!
    Küll jahh ma ei oska nüüd öelda kas asi oli juuretise uuendamises või teistes küpsetamistingimustes (küpsetasin ca 30 min 200-220 kraadiga) ja 1h 175 kraadiga.
    Leib kerkis ennast segaseks nagu ka vist alguses ütles, alla ei vajunud üldse, küpses mõnusalt õhuliseks.
    Sa tõenäoliselt kujutad mu õnne ette mis ehk mõnele kodus olijale jäi natuke segaseks :).

    Aitähh kaasa elamast ja aitamast!
    Maris

    VastaKustuta
  127. Hei vee Ragne,

    Suures vaimustuses tegin oma õnnestunud leivakestest pildi http://picasaweb.google.com/marisviires/LEIVATEGU#5368221878354641266

    Maris

    VastaKustuta
  128. Maris väga lahe, et sul leivad välja tulid. Piilusin sinu valmistatud leibasid ka - tahaks kohe ühe viilu endale lõigata;)

    VastaKustuta
  129. unustasin veel mainida, et ma Maris kujutan su õnne ja rõõmu täitsa ette:)

    VastaKustuta
  130. Tere
    Sattusin esimest korda seda kogemuste vahetamist-jagamist lugema. Äärmiselt huvipakkuv!
    Ise olen möödunud sügisest juuretisega leiba teinud ja mul on küsimus millele ma siit vastust ei leidnud, st keegi pole sellist küsimust esitanud.
    Vormis kerkib leib tundidega hästi kumeraks, küpseb kenasti läbi ja maitseb hästi, aga miks peale ahju panemist tainas vormis justkui lohku vajub, mõnikord rohkem mõnikord vähem. Iseenesest see ju midagi peale väljanägemise ei muuda aga kenam oleks ju kui leib ilus kumer jääkski.
    Huviga arvamusi ootama jäädes ja kõigile head küpsetamist soovides

    Liivi

    VastaKustuta
  131. Liivi - Ainuke asi, mis mina esmalt küsida oskan on see, et ega sul leivad ahju minnes kuidagi põrutada ei saa? Piisab vaid väikeset nö kolksust ja kerkinud taigen vajub vormis koheselt lohku. Ja kuidas on lood taina paksusega, äkki võib asi olla liigses vedeluses?

    VastaKustuta
  132. Mina arvan, et taigen on vedel, sest kui ise vorme ahju panen, siis ikka väikse kolksu vahel saavad. Ja mul ei ole kordagi leib lohku vajunud nelja aasta jooksul. Vormi leivaks läheb mul 1l vett ja 1,3kg rukkijahu.

    VastaKustuta
  133. Lissu on kogenud küpsetaja, kuid minul piisas ükskord ahju ukse kinni prõmmimisest ning leib oli koheselt kerge lohuga:) Aga jah vedelat tainast võib ka süüdistada või siis nende mõlemate põhjuste koosmõju.

    VastaKustuta
  134. Tänan vastuste eest.
    Ilmselt peitubki põhjus nendes kahes asjas, kõige rohkem ehk taigna vedeluses, sest mul läheb 1,5 liitri vee peale veidi üle 1,5 kilo jahu. Järgmine kord proovin kindlasti paksema taigna teha.
    Ja veel üks küsimus: minu vana elektriahju omapära on see et ühjelt poolt küpsetab paremini kui teiselt poolt, seega pean leivavormid umbes poole küpsemise pealt ringi keerama. Kas vastab tõele mida kuskilt lugenud/kuulnud olen, et ahjuust ei tohiks avada küpsemise vahepeal (aga muidu ei saaks ju leivakoorikut veega pintseldada nagu siit eestpool lugesin, kuigi ma seda ise ei praktiseeri)?
    Nii hea kui saan seda teistelt leivategijatelt küsida.

    Liivi

    VastaKustuta
  135. Liivi,

    Loodetavasti saad järgmise leivateoga korralikud leivad:) Minu vana ahjuga oli sama lugu, vahepeal pidin vorme ümber tõstma, et nad ilusti igalt küljelt küpseks:) Ahjuukse avamise koha pealt olen kuulnud , et esimesed 20 minutit, siis kui leib kasvatab koorikut, pole soovitatav ust avada. Ise olen avanud ka ukse varem, et näiteks põhjas olevasse anumasse vett lisada. Leibadega midagi pole juhtunud. Üldiselt aga pintseldan leivakoorikut siis, kui alandan ka ahjutemperatuuri.

    VastaKustuta
  136. Mina aga tean, et isegi uus ahi võib olla selline,et küpsetab tagant rohkem kui eest ja vastupidi. Nii et see võib olle üleüldine ahjude omapära.
    1l vett ja 1,3kg jahu mahub täpselt minu kahte vormi mõõduga 29 x 11. Kui vahel harva liiga kauaks kerkima jääb, siis kerkib lausa üle ääre. Ahju ukse avan 20 minuti pärast ja alandan temperatuuri. Siis lükkan sisetemperatuuri mõõtja leivasse (leib ei jää tooreks kui temperattur on 98 kraadi )Aga leibasid pealt ei ole küll mitte kunagi veega pintseldanud. Ja veenõud ka ahju põhjas ei ole. Kuid kurja need ei tee :)

    VastaKustuta
  137. Teie arvamuste lugemine arendab ka ennast. Näiteks siiani pole ma isegi mõelnud küpsetise sisetemperatuuri mõõtmisele aga nüüd hakkas asi huvitama ja peaks äkki endalegi sellise viguri muretsema. Ahju temperatuuri mõõtja on olemas ja selle soetamisest oli kasu, sest kui nupp näitas 200kraadi , siis ahjus sees oli peaaegu 250kraadi. Ootan väga laupäeva et katsetada paksema leivataignaga. Asi huvitab kohe väga et kas saan ükskord ka kumerad leivad:)
    See blogi siin teeb tänuväärset tööd, aitäh Ragnele ja kõigile teistele kaasamõtlejatele.
    Parimat teile kõigile ja ikka jätku leivale!

    Liivi

    VastaKustuta
  138. Tänan Liivi:) Loodetavasti tulevad seekord nö õiged leivad:) Kindlasti anna ka tagasisidet, kuidas läks!

    VastaKustuta
  139. Tere jälle
    Võin reipalt teatada, et seekord tulid mu leivad hoopis-hoopis kenamad kui tavaliselt. Ei vajunudki keskelt lohku! Väga kumerad ka veel ei tulnud, aga tean nüüd, et jagasite õigeid soovitusi ja lihtsalt pean taigna veelgi kõvema tegema. Mul on nii hea meel! Ja teadmine, et varsti ligemale aastase leivaküpsetamise kogemusest hoolimata on ikka veel palju õppida, hoiab meele erksa ja põnevil. Seda põnevust soovin kõigile küpsetajatele.

    Liivi

    VastaKustuta
  140. Tore Liivi, et leibade väljanägemine juba parem. Nõustun täiesti, et iga leivaküpsetamisega on midagi õppida, samuti kaasneb sellega põnevus, kas ikka seekord leivad kerkivad hästi ja milline lõpptulemus seekord välja näeb. Samuti ootusärevus, kuidas maitsevad uute täidistega katsetatud leivad:)

    VastaKustuta
  141. Tere Ragne!
    Olen siin sinu blogis esimest korda ja mõtlen leivateo peale.Panin 3rukkipala keefiriga likku ja ootan kuna 3päeva täis saaks:),et proovida leiba teha.Küsimus elan tüüpkorteris ja toad veel suht jahedad ja põranda kütet ka pole,kuidas saan kõik õigesti käärima?
    Tervitades,
    Geena

    VastaKustuta
  142. Üldiselt peab juuretist kääritama soojas kohas (ca 24-25 kraadi), seetõttu soovitaksin mässida see valmiv juuretis soojema teki sisse.

    Edu!

    VastaKustuta
  143. Tänan vastamast!Mässisin kausikese teki sisse:).Kui mul on selline uuemat tüüpi ahi millel on nö ringlev soojus ka,millise programmiga õigem küpsetada kas tavaline ülevalt-alt või siis see ringlev soojus? Hakkan homme õhtul edasi meisterdama ja teisipäeval peaks suur päev minu elus olema sest teen oma esimesed leivakesed.Loodan väga ,et ikka leiva moodi tulevad:)
    Kas esimesed küpsetised lähevad reeglina ikka päris vussi või saab neid ikka süüa ka:) ? Oleksin väga õnnelik kui sul mulle algajale veel mõni näpunäide oleks anda mida ma kindlasti silmas peaksin pidama?
    Suured tänud!!
    Geena

    VastaKustuta
  144. Geena, soovitan sul varuda natuke aega ja lugeda läbi kõik Ragne blogi postitused leivateost ja lisaks veel siit http://www.toidutare.ee/foorum.php?teema=2278&start=1
    Jätku ja jõudu sulle, väga vahva et leiategijaid lisandub. Ise olen ka juba üle nelja aasta küpsetanud oma leiba :)

    VastaKustuta
  145. Geena - mina olen küpsetanud kõige tavalisema ahju režiimiga (ülevalt-alt).

    Minul tulid esimesed leivad hästi välja, ise olin väga õnnelik, Muidugi kui nüüd tagasi vaatan, siis olid need leivad sellised algaja omad - natuke liiga küpsenud ja vähe maitsestatud. Ilmsel olin kartnud liiga palju soola lisada.

    Muidugi iga leivateoga lähevad leivad paremaks. See võtab aega, et hakkad tundma oma ahju ning neile kõige sobivamat ahjutemperatuuri ja küpsemisaega. Iga ahi on erinev, nii et pead sobitama ja katsetama õiget leibade küpsetamisaega.

    Näpunäitena soovitan hoida tainast kerkimise ajal võmalikult soojas , nii kerkivad nad paremini. Lisaks jälgi, et tainas ei tuleks liialt vedel. Tean mitut tuttavat, kes tegid vedelama taina ning tänu sellele kukkusid kerkinud leivad ahju panemisel keskelt sisse.

    Ilusat leivategu Sulle ja anna kindlasti teada, kuidas leivad välja tulid! Kindlasti küsi julgesti kui küsimusi tekib, püüan Sulle võimalikult kiirelt vastata:)

    VastaKustuta
  146. Juhuuu,minu suur päev on sündinud! Sain hakkama,väga maitsev on.Muidugi koorik läks katki aga kõva ei jäänud,seest tiba nätske aga maitse ikka super.Tegin pilte ka aga ei oska lisada siia muidu näitaks milline välja tuli:)
    Kuidas sa leiba säilitad,kas kilekotis läheb hallitama kuna nati nätske?Küsin veel ühe isikliku küsimuse ka ,et kuidas õnnestub sul nii kena sale olla kui nii häid kooke jne valmistad,mul on tunne ,et lähen nüüd küll paksuks sest meeldib magus ja koogid,saiad:)?
    Tänan abi eest ja kindlasti jätkan leivategu ja ehk tüütan sind veel oma küsimustega:)
    Geena.

    VastaKustuta
  147. Küsin ruttu veel,et kuidas sul leivad pealt nii tumedad tulevad kas määrid millegagi ja küljed ka nagu rohkem küpsemad? minul selline heledam toon:) ja küljed põhi tänu paberile ka mitte nii küpsed.
    Geena

    VastaKustuta
  148. Mina tahaks ka küsida sama küsimus, mis Geena, et kuidas sa nii sale püsid ::))
    Aga ise küpsetan leiba ikka paberis, vat on see mingi ebausk et ikka vanas alumiininumvormis ja küpsetuspaberiga vooderdatud. Soovitan aga kasutada sisetemperatuuri mõõtjat. Vist eespool olen ka sellest maininud. Minu meelest on see kiiduväärt asi. AHju temperatuuri järgi peaks mu leib valmis olema aga sisetemperatuuri mõõtja veel ei piiputa. Ja nii ma võtangi leiva ahjust välja alles siis kui sisetemperatuur on 96°C. Siis ei jää leib seest tooreks. Küpsetan iga kord kaks vormileiba. Kui need on jahtunud, lõikan pooleks ja pakin kilekotti. Olenevalt olukorrast jätan välja kas kaks poolikut või ühe ja ülejäänud leivad säilitan sügavkülmas. Suvel oli vahel nii et ennast kodus polnud ja siis ka leiba ei söödud :)
    Aga kuidas teised leiba säilitavad.

    VastaKustuta
  149. Geena- Palju-palju õnne esimeste leibade puhul:) Kas tegid tavalised leivad või täidistega? Kahjuks ei oska ise ka siia kommentaaridesse pilte lisada:(

    Minul lähevad leivad kenasti tumedaks juba esimese ahjus oldud 20minutiga, siis kui temperatuur on kõige kõrgem. Küpsetan ahju keskosas, muid meetmeid ei kasuta, et leivad pealt tumedaks lähevad. Pealt piserdan pärast ahjust välja võtmist veega või määrin taluvõiga. Taluvõiga määrides läheb leib pealt läikivamaks.

    Ise säilitan leibasid tavalises kilekotis. Teen korraga kolm pätsi. Külma ei pane, kuna leivad saavad vähem kui nädalaga otsa. Tean, et paljud mässivad leivad ka küpsetuspaberi sisse, pidi nii kauem säilima.

    Ise mõtlesin ka alguses, nagu Lissu, kasutada spetsiaalset termomeetrit leiva sisetemperatuuri mõõtmiseks. Kuna mul aga see ahju temperatuur ja ajad nii täpselt paigas, siis pole selle järgi vajadust. Kindlasti on see aga väärt abimees:) Aitab ka leiva nätskuse vastu;)

    No seda saleduse asja küsivad kõik:) Ma ise kõnnin vist lapsega päeval nii palju, et õhtul on kuhjaga ruumi kookidele ja muudele maiustustele:)

    Ja Geena küsi kindlasti, kui nõu vajad;)

    VastaKustuta
  150. Tere Ragne!Mul tõsine probleem leiva küpsetamisel.Tegin täna juba 4at korda leiba.Juuretis tehtud Sinu õpetuse järgi aga millegi pärast ei kerki minu leivad vormis ja,kui ahju panen siis koorik pärast väga kõva ja seest nätsked.Ise arvan,et juuretis liiga nõrk,kuidas saaksin seda juuretist elujõulisemaks teha.Kas järgmiseks korraks võetud juuretis peab ka kerkima külmkapis edasi,minu omaga ei toimu midagi.Looda,et oskad aidada Sa ju juba kaua teinud leiba.

    VastaKustuta
  151. Kaarita!

    Kui teed endatehtud juuretisega alles 4ndat korda leiba, siis on täiesti normaalne, et leib ei ole veel nö pärisleiva taoline. Öeldakse, et juuretis saab oma õige elujõu kätte alles kuuendal-seitsmendal korral. Nii et arvatavasti viga selles. Muidugi peavad leivad kerkima soojas kohas, see on üheks kerkimise eelduseks. Näiteks praegusel jahedamal ajal kerkivad mul leivad tunduvalt aeglasemini, kui suvel.

    Ja kindlasti, kui oled järgmise leivateo juuretise kõrvale pannud, Ära teda kohe külmkappi pane, vaid hoia samuti karpi panduna soojas. Tavaliselt hoian ma juuretist soojas kogu leibade kerkimise aja. Lugesin hiljuti veel sellist ütlust, et juuretise tohib külmkappi panna alles siis, kui esimene amps küpsetatud leibadest on võetud:)

    Loodetavasti oli veidike abi Kaarita:) Edu!

    VastaKustuta
  152. Tere Ragne!Mul leivad kerivad vannitoas,kus põrandaküte ja panen veel paksu räti ka peal.Juuretisel olen lasknud enne u 2 tundi purgis suletuna seista seal samas vannitoas ja siis alles külmkappi pannud.Kas juuretis peaks ka külmikus kerkima.Kui panen juuretise käärima 12ks tunniks siis tekib ainult õrn valge kiht peale.Vaatasi ,et juuretis purgis jälle nagu lihtsalt üks taina tükk,mingit reaktsiooni seal pole.Äkki peaks uue juuretise tegema,soov ju nii suur leiba teha.Kõike head,Kaarita

    VastaKustuta
  153. Külmikus juuretis enam ei kerki, seal ta kergelt mullitab. Kui pärast 12st tunnist kääritamist on juuretisel vaid õrn vaht peal, siis ta ilmselgelt liiga nõrguke veel. Mina soovitaksin jätkata olemasoleva juuretise tugevdamist (seda siis jätkuvate leibade küpsetamistega) või siis hankida endale juba tugev juuretis:)

    VastaKustuta
  154. Tere:)
    Minul siis teine küpsetus ka tehtud ja nii ilus leib tuli.Kui arvasin et esimene on super siis teine on veel parem:).Tume koorik ainult ühlt poolt tekkis mõra ja termomeetrist oli suur abi,sest ahi pani täiega puuse,kuigi ta meil simens ja 2a ainult vana;)
    Kolmapäeval juba plaanis 3kord leiba teha oma algatatud juuretisest:)
    Küsin ,et kas on mõtet minna Anneli Maksan koolitusele või saan ise kunagi nö ideaal leivani?:)
    Tervitades,Geena.

    VastaKustuta
  155. Minu isiklik arvamus on , et ei ole mõtet minna koolitusele. Olen kindel et kuu aja pärast on sinu leivad ideaalsed. Ise olen jõudnud heade leibadeni tänu teiste abile ja lugedes foorumi teemasid leivateost nii siin, kui Toidutares ja niisama netis surfates, samal teemal. Igast nõuandest võid kokku panna just oma leiva :))

    VastaKustuta
  156. Tere Ragne!
    Olen kuulnud ,et võib ka fariinsuhkrut kasutada leiva teol.Tahan nüüd siis küsida ,et kas ma siis panen tavalise suhkru asemel ainult fariin suhkrut siis samas koguses ja kas linnaseekstrakti ka siis ei pane enam juurde? See mul segane värk aga tahaks proovida.
    Tänan ette!

    VastaKustuta
  157. Geena - minulgi oli nii et iga korraga läksid leivad aina maitsvavamaks:) Ka mina isiklikult arvan, et koolitusele väga ei ole minna. Sa ju juba küpsetad leiba:) Nüüd arendad ennast iga leivateoga aina paremaks;) Mina käisin koolitusel aasta aega tagasi, siis kui leivaküpsetamine alles hakkas hoogu võtma. Minul ei olnud leivateost ega juuretisest erilist aimu. Läksingi koolitusele, et teada saada mis imeloom see juuretis üldse on:) Leivaküpsetamine on hetkel tohutult populaarne ning netis leiab erinevatelt lehtedelt ja foorumitest väga palju kasuliku infot.

    Anonüümne - Fariinsuhkur annab küpsetisele juurde kergelt karamellise maitse. Ise pole kahjuks proovinud. Esmalt katsetades soovitaksin panna tavalist suhkrut ja fariinsuhkrut pooleks. Kogusena pane kokku surutud fariinsuhkrut sama palju, kui tavalist suhkrut. Linnaseekstrakti lisa ikka. Edu!

    VastaKustuta
  158. Mesi on ka hea suhkruasendaja leivas.

    VastaKustuta
  159. Palun selgita mulle sellist asja: Kas ma võtan siis juuretise kui see nö kört on ära käärinud ja panen karpi või siis kui olen juba kõik muud sined ka juurde lisanud ja hakkan kerkima panema?Küsin kuna ühes õpetuses on et see vedel nagu tuleks purki panna aga siin teisiti.Mul saab kohe enda esimene kört valmis ja mõtisklen kuidas edasi.Tänan,Algaja:)

    VastaKustuta
  160. Algaja - Juuretist saab võtta mõlemal viisil. Minu arvates aga kindlam ja mugavam on juuretist võtta paksemast taignast. Täpsemalt tuleb siis juuretist võtta vahetult enne lisandite (seemned, singikuubikud vms) lisamist. Muidu on järgmises leivateos eelmise leivateo lisandid sees:)

    VastaKustuta
  161. Tänan kiire vastuse eest!Võtan siis tainast aga kas kilekotti või karpi kumb parem ja kuidas külmikus hoian ,et ta ikka elus püsiks:)

    VastaKustuta
  162. Minu poeg ütles täna:ema palun küpseta saia ka mitte ainult leiba.Ja siis mõtlesin et muidugi võiks proovida ise ka nö röstsaia teha aga retsepti ei tea:)Kas sinul on mulle mõni hea saia retsept anda ma ei osanud siit blogist seda leida.
    Ette tänades,
    Geena

    VastaKustuta
  163. Ka mina ei leidnud saia retsepti. Ise teen tavalist ammust n.n. Cibuse lahesaia :) Ei tea, kas seda veel toodetakse !? Ja seda ka kiirmeetodil, et taigna segab leivamasin ja mikro ahjus kergitan ja siis ahju....aga röstsaiast oleks ka huvitatud.

    VastaKustuta
  164. Geena - kahjuks röstsaia retsepti ei oska anda. Mina teen saia Juustu-pikksaia retsepti järgi

    Lissu - Cibuse lahesai täiesti olemas. Tänagi tõi mees poest imepehme saiapätsi, mis oli veel soe. Elan Pärnus Cibuse vabriku lähedal ja oi-oi kui häid lõhnu sealt tuleb:)

    VastaKustuta
  165. Tere Ragne ja kõik teised. Sai ka täna leivategu ära proovitud ja välja tuli super! kuigi tundus, et juuretis ei olnud nii tugev, kui peaks.Aga viimase kergituse ajaks panin vormis taigna kerkima eile köetud leigele puupliidale. Kerkis!
    Ja ahjus küpses täpselt parajaks. Mees sõi ja kiitis parajalt kõps, parajalt kerkinud ja parajalt hapu.
    Eks ta algaja õnn ole aga ...
    tahtsin tänada sind ja kõiki teisi kommenteerijaid siin blogis. Koos kommentaaridega sain siit pea kogu vajaliku info :) Ja kes pole veel proovinud- julget pealehakkamist!

    VastaKustuta
  166. Diana - äärmiselt tore, et siinsetest kommentaaridest oli abi. Ja nii tore,et võtsid leivategemise ette.

    Edu edasiste leibade küpsetamisel!!

    VastaKustuta
  167. Hei,
    mitte et keegi sunniks, aga tahtsin ka teavitada, et liitusin leivategijate maffiaga. Olen äärmiselt rahul. Millegipärast ei suutnud ma esmast juuretist ise valmis teha, seega küsisin külapealt ja sain esmase juuretis, katsetasin ja imehea. Aga nagu mul ikka peab ka mingi äpardus juhtuma, nii seekordki :) Olin lugenud Ragne leivataigna tegemise õpetusest, et maitsetugevdamiseks võib lisada koriandrit.... nii ma siis lisasingi.... segan kõik ilusti ära ja mõtlen, et no on mingi vale lõhn.... ja siis vaatasin purki mida raputasin taigna kohal.... ee ja see oli kardemon :) seega minu esimene leib oli saia maitsega, aga ikkagi oli hea ;D Tänud Ragnele ja kõigile teistele leivategijatele :)

    VastaKustuta
  168. Diana - Teretulemast leivamaffiakampa:) Elujõus juuretist on kaval kasutada - nii saab rutemini nö õigeid leibasid maitsta. Sinu äpardus on mulle tuttav - hiljuti raputasin õunakoogi tegemisel õuntele kaneeli asemel kanamaitseainet....

    VastaKustuta
  169. Mainin siis ära ka oma äparduse . Rulbiskviidi põhja kummutasin suhkru asemel soola peale. Sest mul on soola ja suhkru säilituspurgid samasugused. Kiri on kül peal kus on mis aga ...
    Ragne vast andestab äkilise teema muutuse.
    Kuid loodetavasti siin järkub leivateema ::))

    VastaKustuta
  170. oh, ma nii oleks tahtnud ise teha juuretist, aga eks mul on selleks veel ju võimalus. Mina ei teinud hapupiima/õunamahlaga juuretist vaid proovisin teha 1 dl rukkijahu ja 1 dl veega. Ainuke kes sellest ülimalt huvitatud oli, oli kass... esimene kord kui asi hakkas looma, ajas ta selle kummuli ning teinekord läks lihtsalt pahaks... kass on üldse mul suur abimees leivateo juures, üsna truult istub teine ja jälgib... ei tea mis teda seal lummab... vist see hapukas lõhn või CO2 :)

    VastaKustuta
  171. Lissu- vot suhkru ja soola olen ma ka ise sassi ajanud, seda siis tee maitsestamisel:) aga huvitavad teemamuutused on ikka oodatud:)

    Diana - rukkijahuga peaks ise ka huvi pärast katsetama, tahaks näha, kuidas toimib!

    VastaKustuta
  172. Tere Ragne!
    Vajan nati sinu abi.Olen jätnud avatud kuid kinnise pudeli maltoosat lauale ja nüüd see tiba kummis.Kas pean ära viskama või võin seda siiski kasutada? Kuidas sina säilitad kas paned külmikusse? Tiba blond oln ju:)
    Ette tänades,Geena

    VastaKustuta
  173. OI, ma ei oska kohe nõu anda, ise hoian tavalises kapis, kus teisi siirupeidki. Mina isiklikult ei julgeks seda koos juuretisega kokku lasta, ehk ei meeldi juuretisetaignale? Äkki oskab keegi veel aidata?

    VastaKustuta
  174. Tere!
    Tegisn sii nüüd hoopiski pr Ilvese moodi fariinsuhkruga ja ilma maltoosata(see ju läks hukka)
    Ja oh ime jumala hea leib sai.Olen nüüd ju juba osav:) ja enam küpsetuspaberit ei pane vaid teen vormi väga võiga kokku ja nii mõnus krõbe saab ka külgedelt ja alt.
    Ole sa tänatud ja muidugi teised siin ka!
    Geena.

    VastaKustuta
  175. Mina seda julgust pole veel kogunud, et teise retsepti järgi proovida. Mul siinne leivateo juhend nii pähe kulunud, et võin kasvõi unepealt seda teha. Ka mina enam küpsetuspaberit ei kasuta - läks seda niipalju, et ülepäeva pidin poes seda ostma:D

    Aga tore Geena, et oled koduleibade küpsetamise juurde jäänud:)

    VastaKustuta
  176. Tere,

    Tahaks küsida, kas kellelgi veel juuretis külmkapis edasi käärib. kui leiba tegema hakkasin ja purgilt kaane võtsin siis lendas juurestis lausa lakke:)Seisnud oli nädala tavalises külmikus. Kas see on ok või hoian juuretist valesti?

    VastaKustuta
  177. Säilitan ka juurestist tavalises külmkapis. Vahel on seal isegi kolm nädalat olnud aga lakke ei ole küll kunagi lendanud. Juuretist on mul umbes 2 supilusikatäit.

    VastaKustuta
  178. Minulgi pole lakke lendamist juhtunud:) Mina hoian tavalises plastmassist säilituskarbis, nii et kui juuretis nö hingata soovib, siis lükkab kaane pealt ära. Klaaaspurgis juuretisel minu arvates selles mõttes halb, et õhku võib väheks jääda.

    Kui juuretisel väga vänget või hapukat lõhna juures ei ole, siis ma arvan, et tal pole miskit häda:)

    VastaKustuta
  179. Tänud, proovin siis järgmine kord plasmassist karbiga. Iseenest ei ole juuretisel häda midagi, lõhn minu meelest norm ja leib kerkib kenasti.

    VastaKustuta
  180. Tervitus! Oleme mitmeterasaia edukalt aastaid küpsetanud (praegugi tunnen küpseva saia lõhna) aga rukkileib ei taha õnnestuda. Nägin pilti su blogis ja tekkis hirmus isu, prooviks jälle. Mu asjatundmatu küsimus oleks selline, et kas pett/keefir/õunamahl juuretise juures tähendab valikut nende vahel või kõiki koos ja kas ja kui oluline on juuretisse mineva leiva tüüp.
    Ja veel, et mis sorti eesti poeleivale selle retsepti järgi tehtu kõige rohkem sarnaneks?

    VastaKustuta
  181. Tere TT! Juuretist tuleb valmistada ühega antud valikust, nii et kas siis pett või keefir või õunamahl. Peti või keefiriga tegemisel vahet ei ole, õunamahlaga juuretise valmistamisel tuleb algne juuretis selline magusapoolsem.

    Kõlan küll kulunult aga koduleivale maitsepoolest poes vastast ei leia. Kui aga peaks sarnasusi tooma, siis võiks paralleele tõmmata Pärnu vormileivaga (see siis muidugi koduleiva maitsevaesem ja kahvatum vend:))

    Kõik oleneb ka nisujahu lisamise kogusest. Mida rohkem seda lisad, seda heledamaks muutub leib, samuti ka maitseomadused muutuvad. Minule meeldib kui nisujahu ona natuke rohkem lisatud, ainult rukkijahuga tehtud leib on minu jaoks liiga raske.

    Edu!

    VastaKustuta
  182. Tänud kiire vastuse eest! Hakkasin juba eile kodus selle leivategemise ideega susima ja kui hästi läheb siis nädalavahetusel proovime ära. Meil on ainult rukkijahuga nöök, tavalisest poest ei leia, tuleb spets delikatess toiduainete poest muretseda ja hind teadagi delikatessne:)

    VastaKustuta
  183. Hoian pöialt:) Ohjah, delikatessne on väga hästi öeldud:)

    VastaKustuta
  184. Mina mõlgutan ka leivategemise mõtteid ja no panin siis rukkileivatükid keefirisse, piisavalt et oli kaetud, seisis soojas 3 päeva ja no ma ei tea. Milline see juuretis välja näeb? Kust ma tean et juuretis on valmis :D

    VastaKustuta
  185. Kuidas seda väljanägemist seletada? Kirjeldan siis nii, et ta peaks hakkama kergelt mullitama ning nö elutsema. Kui sul näeb juuretis samasugune välja nagu paar päeva tagasi selle valmistamisel, siis hoia veel segu julgelt soojas kohas.

    VastaKustuta
  186. Mul oli ikka julmalt soojas ja ikka mitu mitu päeva. Mingeid mulle ega elu seal nagu ei tundunud olema. Kollakas vedelik tuli peale ja siis tundus nii imelik, et viskasin ära. Teine kord samamoodi :(
    Lihtsalt tavalised rae leiva viilud uputasin gefiluse keefirisse. Äkki teen midagi valesti? Segada ei tohi või miskit?

    VastaKustuta
  187. Oi aga, kui juba vedelik eraldub oled täiesti õigel teel, ära seda järgmine kord ära viska. Kui eraldub vedelik, hoia veel mõni päev soojas, siis sega läbi ja voilaa:)

    VastaKustuta
  188. Sain juuretist omale ja esimene leivategu tuli vast päris hästi välja. Aga siis jätsin omale juuretist ja nüüd selle teise leivateoga on probleeme. Panin õhtul käesooja vett ja jahu juurde ja jätsin ahju kõrvale tekkide alla seisma. 12 tunni möödudes oli seal seekord ainult õrn vaht peal ja mõtesin, et ehk on vaja veel oodata. Paari tunni möödudes ikka ei midagi ja segasin ka veidi. Nüüd on nagu vesine kiht peal ja kuidagi vedelamaks on ta läinud ja mullidest ei ole enam märkigi. Huvitav, kas siis kääris üle? Mis ma nüüd siis edasi peaks tegema? Veel jahu juurde panema ja veel ootama või peaks lihtsat kuskilt uue juuretise otsima?

    VastaKustuta
  189. Ka minul on kunagi vesine tulnud ja siis olen saanud vastuseks et olen pannud liiga vähe jahu
    Nüüd panen leiva alati hakkama nii et juuretsisest tuleb selline kördi taoline. 1l vett +juuretis ja jahu umbes 5-6 dl. Aga mäletan et tegin leiva tookord ikka sellest vesisest kördist ega juhtunud midagi. Selline on minu kogemus.

    VastaKustuta
  190. Mina soovitaksin ka sellest vesisest juuretise massist leiba teha. Kord leivaküpsetamise alguses oli minulgi selline vesine käärinud juuretis, paar mullikest vaid peal. Tegin sellest leibasid, võttes ka järgmise korra juuretise sellest. Lõpptulemusel ei olnud väga vigagi.

    Vesise massi põhjuseks peaksin samuti liiga vähese rukkijahu lisamist (kuigi ise lisan natuke vähem rukkijahu kui Lissu), teise põhjusena ehk ka jahedat käärimiskohta.

    VastaKustuta
  191. mida see linnase ekstrakt täpsemalt teeb?

    VastaKustuta
  192. Kui teda rohkem lisada, annab see leivale tumedama värvuse. Leiamaitsele annab sellist kerget karamellist/magusat maitset juurde.

    Pean veel ära mainima, et see oli leiva-postituse 200. kommentaar:) Tore on näha üha kasvavat koduleivaküpsetajate hulka. Koduleivarohket uut aastat kõikidele küpsetajatele!

    Siinkohal tervitused ka Klairile, kes minu käest juuretist sai ja nüüd ise usin leivaküpsetaja on:)

    VastaKustuta