Mõni nädal tagasi hakkasid kõik miskipärast küpsetama Aleksandrikooki. Arvatavasti on enamustel õunakookidest isu täis saanud ning käes on nö puhkus enne jõulumaiuste valmistamist. Nii, et üks väike nostalgialaks – moositäidisega Aleksandrikook. Maitselt lihtne ja tavaline - ei miskit üleliigset uhkustamist, aga minu arvates see ongi hea vaheldus. Lihtne liivataina küpsetise vahel peituv hapukas moos ning kooki kaunistav roosapaheline glasuur on sobiv tassikese kuivatatud piparmündi-melissiteega. Mulle maitses kooki seisnult alates järgmisest päevast. Retsept kohandatult nami-namist.
Põhi:
5 dl nisujahu
1 tl küpsetuspulbrit
2 dl suhkrut
200 g võid, toasooja
1 muna
Täidis:
hapukat moosi (näiteks punasõstra- või mustsõstramoosi)
Glasuur:
2 dl tuhksuhkrut
1-2 tl vett
4 sl arooniamahla (või mõnd muud punakat tooni andvat mahla)
Sega kuivained omavahel, lisa toasoe või. Näpista segu puruseks. Lisa muna ja sega ühtlaseks. Rulli tainas küpsetuspaberil ahjuplaadi suuruseks (ca 30 x 35 cm). Küpseta koogipõhja 175-kraadises ahjus umbes 15 minutit. Lõika soe põhi kaheks (nii, et saad pärast lõikamist poole väiksemad tainaplaadid). Määri üks pool moosiga ja tõsta teine tainaplaat peale. Lõika kook kandilisteks tükkideks (jäta lõigatud koogid tihedalt üksteise kõrvale) ja lase jahtuda.
Sega 2 sl tuhksuhkrut veega, sega ühtlaseks. Ülejäänud suhkrule lisa juurde niipalju arooniamahla, et see muutuks määritavaks. Kata kook roosa glasuuriga ning pritsi selle peale eelnevalt valmistatud valge glasuuriga pikad jooned. Tõmba hambatiku abil joontest läbi, et moodustuks muster. Enne serveerimist lase vähemalt paar tundi seista.
Tõeliselt isuäratav näeb välja! See kook on üks mu lemmikutest juba lapsest saati. Nüüd pole muud, kui tuleb köögi poole astuma hakata :)
VastaKustutaKui sa koogi enne tükkideks lõikad ja siis glasuuri peale valad, kas glasuur siis tükkide vahele ei valgu? Sinu piltide pealt on muidugi näha, et ei valgu :) Aga pärast, kui glasuur on hangunud, siis lõikad koogi justkui uuesti lahti?
Just täpselt - see on selline lapsepõlve kook.
VastaKustutaKui veel kook leige, lõikan koogi lahti, (hiljem halb lõigata) ja siis panen nad kokku tagasi, nii et vahesid üldse sisse ei jääks. Glasuuri peale panemisel see koogi vahele ei valgu. Sööma hakkamisel lõikad varem lõigatud kohtadest lahti - ei mingit saagimist:), kook tuleb lihtsalt lahti:)
Olekski ju kummaline, kui ma ei ütleks, et seda ma veel teinud pole :) Tegin. Aga klassikalise kakaoglasuuriga. Pildistada ei jõudnud ja seega blogisse ei saanud. Teinekord. Sinu kook on väga ahvatlev. See kook on väga kaua minu lemmik olnud.
VastaKustutaNüüd peaks sinust eeskuju võtma ja ikkagi leivateo ette võtma ning jäätise kah (eile avastasin, et mul ei mahu jäätisenõu külmikusse äragi. Tuleb moosi ja seeni vähemaks süüa.) :)
Kas kasutasid ka arooniamahla, Ragne? Ma olin tõeliselt üllatunud, kui kaunilt roosa glasuuri ma sellega sain ja Sul on sama ilus, intensiivselt roosa :)
VastaKustutaKui midagi juba hakkab untsu minema, siis läheb lõpuni välja. Mul tuli Aleksandrikoogi asemel Aleksandriküpsis :) Jätsin põhja liiga kauaks ahju (suurest hirmust, et jääb toores) ja seda polnudki võimalik pärast korralikult lõigata. Mul oli plaat natuke suurem ka, nii et põhi tuli õhem. Lisaks oli punasesõstradžemm mul liiga vedel ja voolas vahelt välja. Ühesõnaga järgmine kord olen kohe palju targem ja loodan, et siis tuleb Sinu koogile natukenegi ligilähedasem kook välja :)
VastaKustutaVifka - ajab nalja peale see ühismõtlemine:)Mul varsti plaanis valmistada makroone - ma ei imesta kui ma ükspäev kohvi juues ja oma esimesi makroone süües järsku Sinu blogist avastan, et näe oled neid ka just teinud (nii nagu juhtus ühe rabarberikoogi puhul:)) Aga kodujäätise jaoks Sa lausa pead külmikus ruumi leidma:)
VastaKustutaPille - Sinu tehtud armas koogike tekitaski mul sisu seda kooki teha. Ja kuna arooniamahla veel järel, siis läks kohe tegemiseks;)
Koopatibi - juba proovitud? Oi kui kiire. Aga mõistan Su hirmu, ise ka kartsin, et äkki jääb toores. Kuna mul aga uus ahi, siis usaldasin seekord ahju temperatuuri ja küpsemisaega. Aga loodame, et järgmine kord tuleb küpsise asemel kook:)
Kusjuures need isetehtud Aleksandrikoogid (mina vanasti nimetasin neid glasuurkookideks)on palju-palju paremad, kui poe omad. Kui ma neid viimasel ajal Eestis ostsin, siis oli neil tihti kopinutunud maitse juures. Aga nüüd, kui on retsept, vihun neid ise teha. Aga ma peaks ka midagi värvilist kasutama nende kaunistamisel (sinul näevad nad nii nunnud välja), sest silmad söövad ju ka kaasa....
VastaKustutaNõus, silmad on esimesteks sööjateks:) Koogi juures on veel suur pluss see, et moosi saad vahele panna oma kõige-kõige lemmikuma:)
VastaKustutaMina olen seni kasutanud vaarikamoosi ja glasuuri jaoks kasutasin värvilist tuhksuhkrut.Mees nõuab seda kooki peaaegu igal nädalal.Ei tea millal tal isu täis saab?
VastaKustutaSa pead õppima kooki mitte nii maitsvalt tegema:)
VastaKustutatundub väga isuäratav :) huvitav, kas aleksandrikoogi tainast saab ka vegan-kujul (ilma või ja munata) teha?
VastaKustutaMul on viimasel ajal tunne, et kõiki klassikalisi retsepte saab muuta nii, et tooraineid asendades/muutes sama hästi õnnestuvad. Ma ei ole vegan-kujul seda kooki proovinud, seetõttu ei julge täpselt öelda, et mismoodi täpselt teha. Pigem soovitan katsetada - jätta muna hoopis välja, võtta kasutusele kookosrasv...
VastaKustutaSaan aru,.et seda glasuuri ei kuumutata, lihtsalt segad kokku?
VastaKustutaVabandan viibinud vastuse pärast! Aga parem hilja kui mitte kunagi;) Tõepoolest, glasuuri ei kuumutata. See on vaja lihtsalt kokku segada!
Kustuta