Kreekapähkli-sinihallitusjuustuvõi

/Prindi retsept/

See on nüüd üks selline retsept, milles olin ma kindel, et see siinses blogis olemas on. Ükspäev järjekordse leivakoolituse retsepte koostades, tuhnisin sellesama retseptiotsingul siinses blogis - mida aga ei ole, seda ei ole. Tegemist on täiesti imetlusväärse koduküpsetatud leiva kattega (kindlasti peab leib olema ise-tehtud), mida olengi tavaliselt leivakoolitustel leibadele katmiseks valmistanud.


Maitseb võrratult tavalise lisanditega leival, kuid seda võib helge käega määrida ka magusale leivale. Retsept on alljärgnev, kuid viimasel ajal mikserdan koostisained kokku tunde järgi, natuke võid, veidi sinihallitusjuustu, lisandiks pähkleid ja voilaaa! Tõesti-tõesti hea:)100 g sinihallitusjuustu

175 g toasooja võid
2 sl kreekapähkleid, peeneks hakituna
meresoola (vajadusel, tavaliselt mina ei pane)

Pane kõik ained köögikombaini (võid kasutada ka saumikserit), kui soovid, maitsesta meresoolaga ning mikserda kõik ühtlaseks massiks. Naudi leiva pääl:)

Klassikaline kohupiimavaht martsipaniviirude ja röstitud mooniseemnetega

/Prindi retsept/

See on üks hea magustoit, mis sobib eriti hästi eelseisvaks vastlapäevaks. Magustoidu põhimõte seisneb pokaali kihiti asetatud martipaniringide sulamises kohupiima-vahukooremassi, nii et kui maiustama hakkad, siis martsipaniviirude juures on tunda mandlist ja magusat tugevasti äratuntavat martsipani maitset (siinkohal imestan, kas ühte lausesse saaks veel mahutada sõna Martsipan:D). Idee-tänu selle magustoidu eest läheb kahele töökaaslasele, kes minu küsimise peale, mis ma Lusika saates magusaks teen vastasid - kooki ära tee, tee miskit magustoitu vahukoorest ja kohupiimast. Tänud Preilidele R ja L:)

neljale

2 sl mooniseemneid
2 dl rõõska koort (38%)
400 g kohupiimapastat
veidi sidrunist pressitud mahla
3-4 sl (kuhjaga) fariinisuhkrut
2 tl vaniljesuhkrut
ca 100 g martsipani

Rösti mooniseemneid kergelt kuival kuumal pannil. Samal ajal vahusta rõõsk koor koos vaniljesuhkruga tugevaks vahuks, seejärel lisa kohupiim, suhkur ning pressitud sidrunimahl. Mikserda veel korra segamini.

Lõika martsipanist klaasi otsaga õhukesed kettad. Aseta kõik pokaalidesse järgnevalt: kohupiimasegu-moniseemned-kohupiimasegu-martsipaniketas. Korda sama tegevust veel üks kord. Kõige pealt kata kohupiimaseguga ning kaunista mooniseemnetega. Lase veidi jahedas seista ning martsipanil magustoitu sulanduda.

Martsipanimaiuse valmistamist võib vaadata siit.

Mustikakook šokolaadise põhjaga

/Prindi retsept/

Tänahommikuseks postituseks sobiks pigem miskisugune kamakreem, munavõie või kilupirukad. Kilupirukad läksid just ahju, munad keevad pliidil ning kama-karamellikreem ootab oma tarretumist külmkapis, nii et traditsioonilised toidud on täna siiski esindatud. Niikaua, kuni kõik valmib on mul ettenäidata üks imemaitsev mustikane juustukook. Mustikad said loomulikult valitud selleks, et vähekenegi teha ruumi sügavkülma kodutehtud jäätisekarbi paigutamiseks. Kui ma olin koogi meiterdamisega poole peale jõudnud, siis selle koogikese ebaõnnestumine tundus mulle üsna kindel - kate ei küpsenud nii nagu soovisin ning põhi jäi kuidagi ebaühtnane, need detailid osutusid aga koogi mahlasteks plussideks. Päikeselist päeva kõikidele ning põnevat õhtust vastuvõtu jälgimist:)

125 g võid
150 g suhkrut
4 sl kakaod
1 tl küpsetuspulbrit
50 g jahu
2 muna
3 sl kreemlikööri (Bayleys/Vana Tallin vms)

Täidis:
125 g mustikaid (talvel külmutatud, suvel värskeid)

Kate:
550 g toorjuustu
2 muna
1,5 dl suhkrut
2 sl hapukoort

Põhja jaoks sulata või. Sega kokku kuivained ning lisa juurde munad, sulatatud või ja liköör. Aseta tainas küpsetupaberiga kaetud lahtikäiva vormi (Ø22cm) põhjale ning küpseta 180 kraadi juures 12 minutit.

Valmista kate: Sega vahule toorjuust ja suhkur, lisa hapukoor ning munad. Kui šokolaadipõhi on küpsenud vala põhjale külmunud mustikad ning vala peale kate. Küpseta 180 kraadi juures ca 50 minutit, kuni juustukate on küpsenud. Enne serveerimist lase jahtuda paar tundi kuni üleöö.

Kanepiseemneleib

/Prindi retsept/

Kodu-tehtud leib on minuarvates täiesti tänuväärne asi. Kui tuba leibade küpsedes juba uskumatult maitsvat hääd lõhna täis lööb, siis on selge, et pikk leiva valmistamise ooteaeg on ennast kuhjaga ära tasunud. Esimese leivaviilaka lõikan endale kohe siis kui leivad taluvõiga pealt kokku määrin. Esimene ahjust tulnud leivaviil on kuidagi eriline, koorik on pealt nii krõbe, leivasisu aga tulikuum ning kergelt taignane veel. Sinna peale määritud või koos paari meresoolahelbega teevad aga selle söömise tõeliselt helgeks.

Eile poeretkel olles eksisin ma poolkogemata pähklite osakonda. Vahtisin seal veidi ringi, kui nägin pruunile paberkotile sildistatud kirja "Kanepiseemned". Pistsin need igaks juhuks korvi, juhuks kui peaks ootamatult miskipärast vaja minema. Hommikul olin juuretise käärima pannud ning koduteel jõudsin ma otsusele neid leivas kasutada. Õhtul juba rändasidki needsamad seemned leivataignasse. Tulemuseks oli üllatavalt põnev leib. Põnevust jätkus tänu kanepiseemnete kergelt hamba all praksuvale loomusele. Ühesõnaga super-leid, nii et teen veel:)

1 päts

1/3 kogus leivatainast
2 peotäit kanepiseemneid

Lisa leivataignale kaks peotäit kanepiseemneid (mitte hiiglaslikud peotäied). Aseta leib 1 liitrisesse küpsetusvormi ning lase rätiku all ca 4-5 tundi kerkida.

Küpseta kerkinud leivatainast ahjus. Pane ahju põhja kauss veega (vajalik selleks, et ei tekiks liialt kõva koorikut) ja pintselda leivakoorikut igakord, kui alandad ahjutemperatuuri. Küpseta järgnevatel temperatuuridel:

250 kraadi juures 20 min
220 kraadi juures 10-15 min
200 kraadi juures 10-15 min
180 kraadi juures lõpuni

Valmis leib määri pealt võiga ning pane niiske käterätiku alla seisma, et koorik liialt kõvaks ei läheks.

Kartuli-porgandignocchid ja veidi küüslauku

/Prindi retsept/

Minu suhe kartuliklimpidega algab juba üsna väikesest peale - siis kui ema neid koos hõrgu soojendava kanasupiga serveeris. Sel ajal kuulus klassikalisse klimbiretsepti veel mannat, võid ning kulbitäis hääd ehtsat kanapuljongit, mis tegigi klimbilised supi sees eriti maitsvaks. Suure austajana püüdsin õigetäpselt ajastada supi valmimist, sest need imehead klimbid pidid siiski suures osas minu helesinises liblikamustrilises supikausis maanduma. Mõni aeg tagasi avastasin sellise leiu nagu gnocchid - niipalju võimalusi, maitseid ning lõputuid sobitamisi erinevate maitsetega. Olles juba pikka aega gnocch'ide austaja, õnnestus mul sünnipäevakinkide seast leida kartuliriiv, mis nende pisikeste oivaliste klimbiliste valmistamise kohe eriti lihtsaks teeb. Täna avastasingi ennast juskui gnocchide töötoast, kus valmimas erinevate lisanditega kõige lemmikuimaid maitseid - spinatiga, juustuga, maguskartulitega.. Minu lemmikuks aga praegusel gripihooajal lausa asendamatu kooslus härra-küüslauk/pikantne-preili-parmesan/proua-kartul/oranžitäpsulises-kleidis-preili-porgand.

Näpunäiteks niipalju, et pärast kartulite keetmist on kiire-kiire, sest tainas peab valmima võimalikult soojalt, nii et kohvitassi seltsiks võtta pole mõtet. Samuti püüa leida jahusemaid kartuleid, mis lõpptulemuse õnnestumisele ainult kaasa aitavad.Soovituseks - kes supi sees klimpe ei armasta, siis pole mõtet ka seda proovida;) Teistele aga head isu ja julget katsetamist.

neljale-viiele

100 g porgandit (koorimata)
700 g kartuleid (koorimata)
2 küüslauguküünt
1 muna
75 g parmesani, riivituna
ca 200-250 g jahu

Serveerimiseks: kõrvitsaseemneõli ja parmesanilaaste

Pese porgandid/kartulid voolava vee all. Keeda need koos vees pehmeks. Kurna ning lase kartulitel/porgandil kuumal pliidil veidi kuumeneda, et üleliigne vedelik kartulitest aurustuks. Seejärel koori juurviljad ning pressi läbi kartuliriivi (või kasuta tavalist riivi). Lisa riivitud kartulile läbi küüslaugupressi surutud küüslauguküüned, muna, parmesan ja jahu (lisa niipalju, et saaksid neid vormida. Liigselt jahu lisades on tulemuseks kõvad gnocchid), maitsesta soolaga.Vormi saadud tainas neljaks pikaks vorstiks ning lõika need ca 2cm paksusteks viiludeks. Suru kahvliga keskelt gnocchid'ele peale ning aseta keedetud soolaga maitsestatud vette. Keeda seni kuni klimbid tõusevad pinnale ehk keeda nii nagu pelmeene. Nõruta ning serveeri.

Valmis gnocchid piserda üle kõrvitsaeemneõliga ning raputa peale parmesanilaaste.

Väga vale Spanakopita

/Prindi retsept/

Minu viimase aja retseptipostituse hõredust saab põhjendada praegusel hetkel ringiliikuva gripiga, mis just kõige ebasobivamal hetkel otsustas külla tulla. Hetkel kosun sellest puuviljade, värskelt pressitud apelsinimahla ning isetehtud jogurtiga. Praegu aga üks maitsev retsept, mida võib julgelt nimetada eriti laisa inimese spanakopitaks, pealt vaadates üsna erinev, kuid idee algeid sellele võib leida eelmisel aastal nami-namikate seltsis valmistatud vale-spanakopita retseptist. Ainuke vahe selles, et minu küpsetise lõpptulemuseks on ikka väga-vale-spanakopita. Spanakopita ehk siis feta-pinatipirukas, mis sobib ideaalselt sellistesse väheke unistesse, aga juba kukesammu võrra pikematesse hommikutesse.

500 g pärmi-lehttainast
ca 150 g feta-juustu

Rulli tainas jahusel pinnal õhukeseks (juhul, kui kasutad juba valmisrullitud tainast, siis laota tainas lihtsalt laiali). Laota peale murendatud fetajuustutükid. Keera tainas pikemast servast rulli. Lõika sellest 2 cm paksused viilud ning aseta ahjuplaadile. Küpseta 175 kraadi juures seni kuni fetarullid on pealt kuldsed (ca 15-20 minutit)

Martsipani-purukook, juhuks kui moosiriiulid vajavad harvendamist

/Prindi retsept/

Sügiseti on ülioluline varuda keldririiulitele moosipurke, kõrvitsapurke ning muid hoidiseid. Minu alati-varun-talveks traditsioonilisteks hoidisteks on tikri-porgandimoos, mustsõstraželee, kõrvitsasalat ning viilutatud värske-kurgi hoidis. Kui kevad jõuab lähemale on vaja loomulikult keldririiuleid veidi kiiremini harvednada. Kõrvitsasalatiga mul muret pole - kaks suurt potitäit, mis sai purgikestesse pistetud on otsakorral. Moosi on aga küll - ju siis pole hommikused pudru söömised piisava moosihulgaga kaunistatud. Maitsvaks moosi-raiskamiseks sobib aga lihtne kodune purukook. Ei ole just väga ainulaadne idee, kuid siiski maitsev vahepala uhkeldavatele juustu-või kohupiimatäidisega kookidele. Koogi tegemise hetkel nisujahu mul kodus ei olnud - oli vaid veidike odrajahu, viimane klaas kaerahelbeid ning külmkappi unustatud martsipanitükk. Kõik jooksujalu potti, juurde veidi võid, jahu ning paar asja veel...... ja pärast tuligi ahjust martsipanisulane, kaerahelbekrutskitega purukook....

2 dl odrajahu
2 dl kaerahelbeid
1 dl suhkrut
125 g sulatatud võid
125 g kohupiima (teralist)
75 g martsipani
moosi

Sega omavahel kuivained, lisa juurde sulatatud või, kohupiim ning väikesteks tükkideks hakitud martsipan. Sega kõik omavahel ühtlaseks taignaks ning aseta pool (või veidi rohkem) taignast küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuvormi (kasutasin 25x17cm vormi*). Pane vahele paraja kihina moosi ning raputa peale ülejäänud tainas. Küpseta 180 kraadi juures 35-40 minutit.

*Võid kasutada ka ümmargust 22-24cm läbimõõduga vormi.

Lõpuks ometi: Toidublogijad teevad kohviku!!

Nii lõpuks asi ongi nii,et kümme tublit ja agarat toidublogijat teevad Solarise keskuses kohviku. Jah, seda küll hetkel kaheks päevaks, kuid sellegipoolest ootame kõiki uudistama ja maitsma toidublogijate vamistatud toite sel nädalavahetusel. Pop-up kohvik "Blogi" on lahti 5-6.veebruar, alates kella 12.00st ja just-täpselt niikaua, kuni küpsetisi jätkub.

Projekti eestvedajaks on MTÜ Maitseklubi ning ettevalmistused pop-kohviku jaoks said aluse juba detsembrikuus. Ideeks on veidikenegi siit internetist välja tulla ning oma lemmiktoite ka teistega jagada. Kohapeal abistab Carmen Catering ning kogu projekti abistab Dansukker.

Niisiis: 5 toidublogijat ühel päeval ning samapalju blogijaid järgmisel päeval. Täpsemalt on kohvikus tegutsemas:

5.02.2011:

Liina Aglio e Olio;
Tuuli Ise tehtud. Hästi tehtud;
Mari-Liis Siit nurgast ja sealt nurgast;
Aet Aet köögis;
Piret Puhas rõõm.

6.02.2011:
Elis Elis Köögis;
Priit Profa köögipool;
Katrin Harilik pliiats;
Kätrin Kätrini kokkamispäevik;
...ja mina

Lisaks tehti antud ürituse raames igast blogijast ka väike tutvustav lõik koos videoretseptiga. Teen kooki, täpsemalt kohupiima-vaniljekooki...soovitan! Minu kahekordse filmimise (esimesel korral kadus minu võttepäev jäljetult filmilindilt) tulemus on alljärgnev:



Kohtumiseni!!