Pardikoiva-confit - üks väga hea retseptike

Jõuan veel selle aasta lõpus ühe retsepti siia kirja panna. Aasta on olnud üsnagi meeleolukas, mitmeid mõnusaid toidualaseid projekte ja tegevusi, loomulikult mitmeid maitseüllatusi ning tänu toidule saadud uusi tutvusi. Aasta viimane kuu aga kujunes kuidagi eriti kiireks ja teguderohkeks. Valmis kaua-tehtud kaunikene - Rannamõisa Linnuliha uus koduleht, millega ma üsna lähedalt seotud olen (ja tänu sellele ka mitme magamata öö võrra rikkam). Lõpuni valminud see veel ei ole, aga tasapisi arenemas ning tegelikult, kui ausalt öelda, siis ei saa mitte kunagi valmis, erinevad retseptid ja mõtted täiustavad kodulehte ju pidevalt.  Koostöös Estraveliga sain valmis ka ühe toreda pühadekaardi, mida ehk mõned juba näinud on. Minu poolt siis üllatus-üllatus.....pühadekaardi toidupool:) Lisaks veel toredad toiduteemalised kokandusõhtud ning töötoad, mis kõik detsembris aset leidsin Ühesõnaga on olnud ilmatuma tore - kogu see aasta. Ja loomulikult jätkub kõik see põnev toidumaailma tants ja trall ka uuel aastal, mõned projektid on tulemas kohe-kohe ning kindlasti leiavad teavitamist ka siinsetel blogilehtedel, kuidas siis muidu:)

Selle aasta aga lõpetan, ühe minu lõppeva aasta suurima avastuse ning ühe kindla lemmiku (kui mitte kõige lemmikuma) retseptiga. Suutäis soolast ehk pardikoiva confit, mis hautatud ahjus koos hapukapsaga. Kas Teile maitseb liha, mis juba taldrikule pannes iseenesest kondi küljest lahti tuleb!?! Kui selline suus-sulav liha on meeltmööda, siis lisaks sellele oivalisele maitsele võin julgustuseks öelda ka algajatele kokkadele, et valmib see tegelikult äärmiselt lihtsalt. Ja ongi kõik, selleks aastaks:) Meeleolukat vana ja teguderohket uut aastat!

Sibula ja küüslauguga marineeritud lõhelõigud

See, et värske soolalõhe maitseb hästi on siililegi selge. Aga kui seda soolalõhe saab valmistatud ja söödud vaat, et liiga-liiga tihti, siis muutub asi juba veidi igavaks. Seetõttu saabki veidi toiduda mängida ja katsetada lõhega erinevaid marinaade. Miskit keerulist siin retseptis ei ole, lihtsalt kerges marinaadis ööpäevakese veetnud lõhelõigud. Võiks öelda, et kui leidub kodus pehmet saia (veel parem on iseküpsetatud), siis see retsept ei saa kohe mitte ebaõnnestuda.

Eesti Maitsed ja Dame de Fleur

Kui ma selle postituse kirjutamist alustan, siis olen ma just paar tundi tagasi külastanud üht äärmiselt armsa teenindusega toidukohta Pärnus. See koht, kuhu sisse põikasin on prantuse köögi kalduvustega Dame de Fleur. Uskumatu, aga see asub peaaegu, et minu naabertänavas, nii et punktist-kodu punkti-Dame de Fleur kulub kõigest paar minutit - täpselt paras aeg, juhuks kui tekib kerge laiskus ning soov nautida miskit head.

    Foto võetud Dame de Fleur FB-lehelt

Minu emotsioonid on igastahes laes, olen kuulnud küll linnapealt siit-sealt kiidusõnu menüü kohta, aga vot ei ole olnud piisavalt seda, et täpsemalt linna pealt kuuldud kuulujuttudele tõestust minna otsima. Siin tuleb aga mängu Eesti Maitsed, kes nii Pärnus, Tallinnas ja Tartus teevad koostööd erinevate kohvikute ja restoranidega ning edastavad toidukohtade ahvatlevaid päevapakkumisi.

Maitsesool - viimase hetke kingimure lahendaja

Veel üks kiire mõte, mida võiks jõuluvanakingikotti veel peita. Kõigil on ju suvel veidi omakasvatatud kuivatatud ürte kuhugi purgikesse kogutud, eks? Seetõttu saab ühe kiire kingimure lahendamiseks valmistada maitsesoola. Pange lihtsalt võrdses koguses oma lemmikürte ja meresoola pisikesse purgikesse, siduge üks kelmikas lips purgi külge ja igati vajalik kingitus ongi olemas. Maitsesool võiks ju ikka mõned päevad maitsestuda, aga kingipakki saab seda koheselt pista. Mina valmistan maitsesoolapurke leeskputkest - ilma selle maitseaineta ei kujutaks ma supivalmistamist ettegi. Samas aga kasutage basiilikut, või tüümiani või majoraani või.... või kõike mis Teile olemas kuivatatud ürtidest on. Miks mitte teha maitsesool ka erinevate ürtide segust?!

Selline kiire mõte jõuluhommikul. Kauneid jõule ja maitsvaid kingitusi;)

Kaeraküpsisetrühvlid

Kui suvisel ajal on populaarsed salati ja külmsuppide postitused, siis hetkel satuvad inimesed eelkõige otsima siinsest blogist trühvlite, keekside ja magusate mandlite retseptipostitusi, et tõenäoliselt kingitus jõuluvana kingikotti ise meistedada. Ja nii ongi siin üks retsepti-idee kiireks kingiabiks, mis on kõige parem järgmisel või isegi ülejärgmisel päeval.

Tšilliselt kuum jõulujook vahustatud piimaga

Täna hommikul hoiatati, et ilmad lähevad krõbedamaks. Tuleb varuda palju soojendavaid joogiretsepte ja süüa vürtsikaid pajaroogi. Enamasti käivadki ju külmad talveilmad käsikäes vürtsiste toitude ja mõnusate soojendavate jookidega. Mis saab siis, kui aga õhetama panev tšilli ja kuum talvejook ühendada? Minul valmis sellest üks äärmiselt nauditav talvejook natukese tšilliga.  See jook valmib koheva piimavahuga, mis valmistatud õnnestunult täiesti kodusel viisil. Kõik on lihtne, sest sellise täidlase piimavahu valmistamiseks ei ole vaja muud kui pisikest kohvi-presskannu.Olen valmis miinuskraadideks!

Kodutehtud (jõulu)sink

Talvel peab ju saama sülti ja verivorsti ja kõrvitsat ja pohlamoosi ja..... ja sellest aastast alates ka kodutehtud jõulusinki.

Kõik algas sellest kui paar kuud tagasi (täpsemalt sügisel septembris) juhtusin täiesti juhulikult singi valmistamise ajal samasse kööki ühe nö vana-kalaga, kes sellist koduse singi tegu kuus mitu-mitu korda ette võtab. Parim variant on ju ennast kokale külge haakida ning pidevalt küsimuste tulvas kokale närvidele käia. Tegelikkuses on sellise singi valmistamine (maitse on lihtsalt oivaline) ülilihtne. Peab olema lihtsalt piisavalt suur pott seapeade keetmiseks veidike maitseaineid ja sepakäed, et äsja keedetud lihast luud kätte saada. Muud imet siin ei olegi, külmkappi tahenema ning järgmisel päeval söögiks lauale. 

Tooraine pärast muretseda pole vaja - see on kättesaadav turulettidelt või parema valikuga toidukauplustest.

Šokolaadi - juustukook küpsistega

Küpsisekook on selline vanakoogiklassika, mille söömiseks peab piisavalt aega varuma. Eriti väärib sellise koogi söömisele aega kulutada juba seepärast, et kook saab tavaliselt valmis hämmastavalt vähese ajaga. Ei ole vahet, kas tegemist on keedukreemitäidisega, tavalise kohupiimapasta või ükskõik millise muu täidisega, siis see lihtsalt küpsistest kihiti laotud kook on kuidagi eriline. Esmalt kuulub minu süda loomulikult kõige harilikumale küpsisekoogile, mis koosneb halvaast, hapukoorest ja küpsistest. Lihtne, aga maitseb hästi täidlaselt ja tihkelt ehk nagu tuhande dollari koogilõik, nagu miskipärast üks minu sõbranna tavaliselt ütleb. Sellise "tuhande dollarilise" võrdlus tuli mul meelde sedasama küpsise-juustukooki süües. Toorjuustusega on küpsisekihtidega segunenud kreemjaks ja šokolaadiselt rammusaks tükikeseks. Maitselt täidlane ja tummine, nagu üks toorjuustu sisaldav koogike juba mõtteis olema peab.

Soolapähklitega valge šokolaadi krõbedik

Kas teate inimest, kes ütleks söödavale kingitusele ei? Söödav kingitus tähendab kinkijale seda, et see läheb ilmtingimata ka tarbimiseks, kas siis kingisaaja või tema tuttavate või laste või mistahes kellegi näljase näol. Igastahes, kellelegi see ikka meeldib ning oht riiulile tolu koguma jääda on võimatu. Üks kiire blogipostitus sellest, kuidas lihtsasti üht söödavat kingitust jõuluvana kingikotti pistmiseks valmistada. Soovitan valmistada see maiustus eraldi väikestesse (muffini)vormidesse või ühe suure tükina, millest saab siis hiljem meelepärase suurusega tükid valmis murda.

kogusest piisab nelja kingitkoti täitmiseks

200 g valget šokolaadi
75 g soolapähkleid, kergelt peenemaks hakitud
100 g maisirõngaid

Murra šokolaad tükkideks ning sulata veevannil. Sega kokku maisirõngad ja pool soolapähklikogusest. Lisa sulatatud šokolaad. Sega ning laota mass küpsetuspaberile või jaota segu muffini-vormidesse. Raputa peale ülejäänud soolapähklid ning lase jahedas (mitte külmkapis) taheneda ca 1 tund.

Sibula-köögiviljasupp punase veini ja röstitud mandlilaastudega

Üks potike suppi kulub ju alati näljatunde leevendamiseks ära, eks ju? Kui köögis valmib püreesupp, siis on selleks tihti mõned kindlad põhjused - peamiselt siis, kas ideid ei ole või aega kokkamiseks napib. Minul on hetkel pigem esindatud see viimane variant. Samas, kas ühele heale tummisele supile jahedamal ajal saab öelda - ei?!? Loomulikult mitte, sest kuum tee ingveriga, soojendav supp ning praksuv kaminatuli on jahedal ajal ühed minu parimad sõbrad. Vähemalt olen lõpuks õppinud ära tule tegemise nii, et ei kuluta tervet paksu ajalehte tule süütamiseks.

Selle supi valmistamiseks on kaks võimalust - valik oleneb suuresti sellest, kas külmkapis on avatud ja järgijäänud valget või punast veini. Minule meeldib kui külmikus asetseb üks lahtukorgitud punane vein, mis annab sellele supile õige hea maitse. Samas räägib valge veini kasuks supi värv, mis jääb kirkam ja värvikam, kui antud pildil (pildil on valmistatud supp punase veiniga). Ja loomulikult ei tohi puududa suppide kõige parem osa - kate. Röstitud mandlilaastud on siinkohal teretulnud, samuti kohustuslik kogus oliiviõli.

kolmele või neljale (oleneb kui suur nälg on:))

1 sibul, peeneks hakituna
1 küüslauguküüs, viilutatud
1 dl punast veini
500 g köögiviljapuljongit
100 g porgandit (koorimata kogus)
200 g kaalikat (koorimata kogus)
1,5 dl rõõska koort (10%)

Peale:
röstitud mandlilaaste ja seemneid
oliiviõli

Prae hakitud sibul ja küüslauguküüneviilud õlis klaasjaks, lisa punane vein ning kuumuta 5-7 minutit. Seejärel lisa köögiviljapuljong ning kooritud ja väiksemateks tükkideks lõigatud juurviljad. Keeda seni kuni juurviljad on pehmed.

Püreesta supp mikseriga. Lisa koor ning kuumuta segades veidi. Serveeri suppi koos ahjus kuldseks röstitud mandlilaastude ja seemnetega. Piserda kõige peale veidi oliiviõli.

Jõuluvürtsidega maapähklid aˇla Olde Hansa

Võtad ühe, võtad teise, võtad kolmanda..... kuni märkad, et selline tegevus on ühe hetkega väga sarnaseks ja rutiinseks muutunud. Sellist tegevust nimetetakse pähklite söömiseks, mille puhul ei saa mitte kunagi lihtsalt ühe-pähkli-maitsemisega piirduda. Need pähklid on ju tihtipeale justkui saatanast. Praegu on kättejõudnud selline aastaaeg, kus pähklite retseptipostitus saab tähendada ainult üht – ikka neid häid juskui Olde Hansa mandleid meenutavaid hõrgutisi. Kuskil roosas-roosas mõttemaailmas mõtiskled, et võtaksin õige paar pähklit, lihtsalt proovin, kas maitse on sama mis eile:) Järgmisel hetkel on aga kauss tühi. Aga no mis sa teed, nii nende jõulupähklitega lihtsalt kipub olema.

Kui iga-aastaselt on jõulukuul valminud jõuluvürtsidega rikastatud mandlid, siis see aasta on ahjuplaadile rännanud pähklitena kõige lihtsam ja kättesaadavam tooraine - maapähklid.

250 g maapähkleid
1 munavalge
1 tl vett
1 tl kaneeli
4 tl suhkrut
0,5 tl jahvatatud kardemoni
näpuotsatäis soola
0,5tl muskaatpähklit
0,5 tl magusat paprikapulbrit

Hiljem katteks:
0,5 tl kaneeli
1 tl vanillisuhkrut

Vahusta munavalge kergelt veega. Sega omavahel kuivained, sega juurde pähklid. Lisa segades juurde munavalge ning sega korralikult. Aseta pähklid ühekordse kihina ahjuplaadile ning küpseta 180-190kraadi juures ca 30 minutit, vahepeal pähkleid segades. Seejärel lisa juurde katteks kaneel ja vanillisuhkur. Sega läbi ning lase pool tunnikest jahtuda.

Paprika-kohupiimamääre

Seda kiiret saiakatet valmistades täitub tuba ahjus küpsevate küüslaugu-aroomidega, mis imehästi sobib hetke vihmaste ja jahedate ilmadega.

5 küüslauguküünt
3 punast paprika
100 g kohupiima
soola, pipart, suhkrut

Koori küüslauguküüned, lõika paprikad neljaks ning küpseta neid 200 kraadi juures ca 15-20 minutit või seni kuni paprikad hakkavad pealt kortsu tõmbuma ja pehmenema. Võta ahjust, aseta peale foolium ning lase paprikatel jahtuda. Seejärel koori paprikatel kestad.

Püreesta küpsetatud paprikad ja küüslauguküüned, lisa segades juurde kohupiim. Maitsesta soola, pipra ja suhkruga. Sobib ideaalselt leiva-saiakattena või dipikastmeks.

Kaerahelbe-martsipanipuder

Hommikupuder on üks parajalt fantaasialendu nõudev mängumaa. Minu alatiseks lemmikuks jääb vist üsna raudselt kaerahelbepuder võisilma, meresoolahelveste ja emmentali juustuga (tegelikult õigeveidike parmesani peab ka olema), aga siiski on ka magusad pudrud viimasel ajal vägagi tihti pliidi peal potis podisema hakanud. Rukkijahupuder, mis viimasel ajal üks sagedasemaid külalisi hommikulaual, kuulub minu lemmikute hulka tänu oma šokolaadisusele. Seesama martsipanipudru retsept aga võlub oma lihtsuse ja maheda martipanimaitsega. Nagu komm, ütles laps.....

neljale

kaerahelbeid
piima
suhkrut,
soola
75 g martsipani
1 sl hapukoort

Valmista kaerahelvestest ja piimast koguseliselt neljale kaerahelbepuder. Maitsesta soola ja vähese suhkruga. Valmis kuumale pudrule sega sisse martipanitükid ja hapukoor, lase paar minutit podiseda, kuni martsipan on sulanud ning serveeri pudru koos peale raputatud kaneeliga.

Caesar võileib ehk samanimelise salati kiirem variant

Võib tunduda igav ja tavaline, aga mulle meeldib Caesari salat, eelistatavalt omatehtud, kus parmesanilaastude ja kanalihaga pole koonerdatud... aga tegelikult sobivad ka teatud toidukohtade valmistatud salatid. Caesar salati ainetel aga üks lihtne võileib, sama hea, aga siiski veidi teistsuguses võtmes. Jah tean, kaste tuleb siin retseptis purgist, aga endale peab ju mugavusi ka lubama;)

PS! See on üks nendest retseptidest, mis valmis mul koduse võileivaralli tulemusel:)

kahele

2 sl caesari kastet
1 küüslauguküüs
salatilehti (eelistatavalt rooma salat, aga kui on miskit muud käepärast, siis võib asendada:)
50 g kalkunisinki
4 kirsstomatit
pipart, soola
parmesanilaaste
röstsaia

Rösti saiad, hõõru neid poolitatud küüslauguküünega. Määri peale caesari kaste. Seejärel aseta peale salatilehed, tükeldatud kalkunisingiviilud ja viilutatud kirsstomatid. Raputa peale veidi pipart, soola ning parmesanilaaste.

Riivleivaga juustusupp

On külm, on pime, kohati küll päikeseline, kuid siiski on juba jahedad hommikud katnud aknaklaasid õrn-külmutatud jääkihiga. Õhtud on "märksa" pimedamad, kui mõned kuud tagasi. Tuli praksumas kaminas tihedamini, kui mõned nädalad tagasi ning pliidi peal (või ahjus) aina sagedamini podisemas supid, tummised oaroad ja vürtse täis särtsakad ahjuvomid. Jahedamate ilmadega on populaarsemad soojendavad teed - oma peenra piparmündiga, mis alles hiljuti sai peenralt korjatud ning kuivatatuna purki pistetud või siis teed mustikatega, vaarikatega. mustsõstratega, mis kõik ikka ise korjatud ning sügavkülma pistetud mõttega mõndadel kargetel õhtudel tarbimiseks.

Ja siis on otseloomulikult supid jahedamate ilmadega aukohal. Kui suvel on külmsupid, siis talvisel ajal kehtib põhimõte - mdia soojem, seda parem. Üks selle sügise suppe on kohe kindlasti riivleiva-juustusupp, mis tänu kiirele valmimisele, kõhtutäitvale tummisusele, mis koheselt sooja annab, on saavutanud minu suppide edetabelis "meeldib" staatuse. See on selline toit mida passib pakkuda ootamatutele külalistele üllatuseks. Sellistel puhkudel on põhjust ka suppi kaunistada. MInu lemmikuteks on kooslused parmesanilastud+oliiviõli, saiakrutoonid+värsked ürdid +sinihallitusjuust või siis veidi uhkeldavam kate küpstatud mozzarellasaiaga.

PS! Salakoostisaineks selle supi puhul on köömen. Kasuta köömnetega juustu või köömnesisaldusega leiba;)

neljale

100 g riivitud juustu
100 g riivitud leiba
näpuotsatäis jahvatatud muskaatpähklit
hakitud peterselli
1 l köögiviljapuljongit
1 sl void
2 muna

Sega kokku riivitud juust, -leib, muskaatpähkel ja petersell. Vala juurde kuum puljong ning kuumuta paar minutit. Klopi munad lahti ning lisa segades veidi supile. Seejärel lisa kogu munademass, ise pidevalt segades. Võta tulelt ning serveeri.

Juuretisega sai

Ühe kõige lihtsama ja isuäratavama pildi võin enda maitsemeeltesse maalida kõige parematest kodustest maitsetest, nagu näiteks koduküpsetatud ahjusoojast saiast. Kodusest juuretisega küpsetisest, mis on just ahjuuksest väljunud, millele on kergelt või krõbedale koorikule määritud ning siis suure linase leivarätiku alla rahunema pandud. Rahunema ja maitsestuma, et siis 5 minuti pärast endale kõige paremat sooja saiaviilu lõigata. Peale loomulikult panna tubli noatäis võid, millel jahvatatud õige-peenelt meresoola.

Minu esimene tutvus koduküpsetatud (juuretisega) saiaga toimus kevadel, kus perenaine mitu pätsi selliseid saiu lauale külalistele tervituseks asetas. Küpsetasin ka ise, kuid lõpptulemus ei väärinud hõiskeid ja kukerpalle. Siiski tekitas see maitse ja mõte juuretisega valmistatud saiapätsist sõltuvust ja uudishimu, et katsetusi jätkata. Paar ahjusooja saia veel, paar ebaõnnestumist takka-otsa. Mingi hetkega oli aga ebaõnn seljatatud ning minu hommikud said tunduvalt rõõmsamaks koduse, sõltuvust tekitava saiaga, mis serveeritud täpselt sama lihtsalt nagu ennist kirjeldasin - eheda või ja veidikese meresoola puistega.

1 päts

väike peotäis leivajuuretist
3 dl vett
2 tl soola
1 sl suhkrut
8-10 dl jahu

Sega juuretis veega ning jäta umbes 3 tunniks käärima. Seejärel lisa sool ja suhkur. Hakka tasapisi lisama jahu, ise pidevalt sõtkudes. Lisa jahu nii palju, kuni tainas käte küljest lahti tuleb (tainas peab jääma pärmitaina-paksune).

Määri võiga 1,5l keeksivorm ning aseta tainas vormi. Silu veega pealt siledaks ning jäta sooja kohta ca 5 tunniks kerkima. Seejärel küpseta 180 kraadi juures 40-45 minutit (küpsemise ajal pintselda paar korda veega). Pintselda ahjust väljavõttes saia pealt ning jäta rätiku alla rahunema.

Šokolaadine rukkijahupuder

Korralik hommikusöök on päeva tähtsaim eine....... ütles ema, kui oli ilmselgelt liiga suure potitäie putru perele hommikueineks valmistanud. Tundub, et emadel lasub tihtipeale müügimehe kohustus lastele teatud toite maha ärida. Minulgi saavad mitmedki road fantaasiarikkama ja uhkema nime, kui toit tegelikult ise on. Mõned toidud on aga populaarsed juba ise-enesest. Minu üks lemmikuid pudrusid saab siinkohal veidi täiuslikumaks ja lastesõbralikuks tänu kakao-lisandile. Maitseb kui kakaopuding. Lusikas kätte ning jääb üle vaid Head isu soovida.

kahele-kolmele

2 dl vett
3 dl piima
1,5 dl rukkijahu
näpuotsatäis soola
2 sl suhkrut
3 sl kakaopulbrit (magustatud)
1 sl hapukoort
mustikaid (külmutatud, ära neid sulata)

Kuumuta vesi koos piimaga potis keemiseni, nirista aeglaselt sisse rukkijahu, ise pidevalt segades. Lisa sool ja suhkur ning keeda madalal kuumusel seni kuni puder pakseneb. Sega sisse kakao ning seejärel hapukoor. Jaga puder kaussidesse, raputa peale mustikaid ja serveeri.

Võiroosid suitsukanaga, lihtsalt lemmik

Ükskõik milline toiduteema lauas jutuks võetakse, jõuan mina ikka kuidagimoodi võisaiakeste hääduse juurde. Õhulised, kergelt soolased võisaiad lihtsalt on minu lemmikud juba päris väikese tüdrukueast peale. Mul oli juba siis teada, kus kohvikutes/poodides asuvad pealinna kõige paremad võisaiad - ikka sellised kihilised ja võised. Täpselt nii võised, et näpud vajavad pärast söömist ikka korralikult salvrätikusse puhtaks pühkimist. Pisikesena leidus minu vanaema toidukotis näiteks ALATI lisaks hapukapsakotile ja turult ostetud kilule neli võisaiakest - kaks minule, üks vanaisale ja üks loomulikult vanaemale. Need olid pärit ühest Tallinna vanalinna väikekohvikust, millest vanaema pärast oma võimlemistundi harjumuspäraselt mööda sammus. Kahjuks on viimasel aja võisaiakeste kvaliteet aga kõvasti langenud ning enamikes kohtades on need lihtsalt pärmitainamoodi kuklid - võist saab ainult unistada, heietada ja mõelda, et kunagi oli see võisaia maailm ikka hoopis helgem ja roosilisem.

Kätrin võttis aga ette silmapaistva teo ning paari toidublogija survel (mina kaasa arvatud) tegi võisaiakesi koos õpetusega. Pikk pai ja üks pisike kniks selle eest. Kas tegin ka? Jah loomulikult küpsetasin ja olin tubli võisaia-küpsetaja.... ja pean ütlema, et ikka omatehtud on hää - peaaegu täpselt samahead nagu need vanalinna väikekohviku omad, millega vanaema mind tavaliselt kojutulles kostitas. Kui on aga kiire ja võisaia isu tahab lihtsalt tappa (kohati vist tundub, et see võisaiakirg on mul juba liiga suur), siis kasutan pärmi-lehttainast. Eelviimane kord lisasin võile veel suitsukana ja kas teate mis? Need saiakesed kadusid ahjuplaadilt kiiremini, kui jõudsin öelda - jätke mulle õhtuse teejoomise juurde ka üks:)

PS! Ja kui keegi teab häid võisaiade müügikohti, siis palun jagada:)

500 g pärmi-lehttainast
100 g toasooja võid
175 g suitsukana või -kintsuliha (lihakogus)
meresoola

Mikserda toasoe või ja kanaliha ühtlaseks massiks, maitsesta soolaga. Kui kasutad valmis-rullitud tainast, laota see lihtsalt lauale (vastasel juhul, rulli tainas ca 0,5cm paksuseks). Määri peale suitsukanavõi. Lõika tainas pikkupidi pooleks ning teistpidi viieks, et tekiks 10 ruudukest.

Valmista võiroosid: suru nurgad tainaruudu keskele. Tekkinud uue tainaruudu nurgad suru uuesti tugevasti keskele kokku (täpsemalt vaata voltimist piltidelt). Aseta volditud tainaruudud ahjuplaadile ning küpseta 210 kraadi juures ca 20 minutit.


Selle retsepti leiab ka Rannamõisa linnulihablogist.

Müslitops teele kaasa, juhul kui hommikul on kiire

Kindlasti on mul saatusekaaslasi, kes hommikuti enne tegusa päeva algust ajahätta jäävad - põhjusteks siis liighiline tõusmine, liiga varasele hommikule omane isutus või kohe-kohe bussijaamast teise linna väljuv buss. Igastahes juhtub tihti, kui pean oma mõnusa traditsioonilise hommikusöögi asendama bensiinijaamas pakutavale.

Viimasel ajal on aga minu lemmikuks osutunud hoopis teepeale kaasapakitud hommikusöök, mille leidsin ühest oma lemmikblogist. Lühikese ajaga on saanud see minu poolt müslitopsi nime. Miksin selle hommikuti kokku oma kõige lemmikumatest koostisainetest, lisaks müslile lisan sutsu meemehe mett, külmutatud marju või banaani, veidi maitsestamata jogurtit ning ülimalt täiuslik toit kotti pistmiseks ongi valmis (ära ainult lusikat unusta!). Minu maitsemeeled eelistavad müslitopsis korraga ühte sorti marju või puuvilju, kuid neid võib purki kuhjata muidugi niipalju kui soovi on. Head isu ja kiireid hommikuid:)

müslit
ca 2 tl mett
erinevaid puuvilju või marju (banaani, melonit, virsikut, mustikaid, maasikaid vms)
maitsestamata jogurtit

Võta pealt suletava kaanega pisike purk. Raputa purgi põhjale oma kõige lemmikumat müslit. Selle peale aseta marjad või puuviljad (võid panna erinevaid või eelistada ainult ühte sorti). Seejärel nirista peale mesi. Kõige peale pane maitsestamata jogurt (täpselt niipalju, kui ise heaks arvad). Sulge kaas ning pista purgike koos lusikaga käekotti. Maiusta teepeal.

Kamasupp mee ja marjadega

Kõik hommikud ei ole vennad. Mõnikord on isu suurte koduse majoneesiga einevõileibade järele, mõnikord paksude sõrniku-taoliste pannukate järele. Siis jälle soovid ühel hommikul kõige tavalisemat jogurtit või puuviljade ja koduse moosiga täiustatud müsliampsu. Vahest aga õnnestub äratuskell vaikima sundida ning nii peab hommikusöök sootuks edasi lükkuma varaseks lõunasöögiks.

Ja siis tahad mõnipäev valmistada miskit kiiret, sest kogemata oled unustanud enda varasemaks lükatud päevaplaanid. Sellisel juhul tuleb appi sega-ruttu-kokku kamasupp. Idee on lihtne: sega kokku komponendid, lase kümmekond minutit maitsestuda (see on täpselt õige aeg peegli ees viimaste ilu-korrektuuride tegemiseks ning veel kiiresti vaadata üle oma asjad, et kõik vajalik kodust lahkumisel ikka kaasa saaks) ning siis naudi seda lihtsat nostalgiat.

150 g mett
1 l keefiri
100 g kamajahu
1 tl kaneeli
erinevaid marju sügavkülmast (maasikaid, vaarikaid, mustikaid)

Sulata pliidi peal mesi ning sega see kokku keefiri, kamajahu ja kaneeliga. Lisa külmast võetud marjad (niipalju kui soovid). Lase supil maitsestuda vähemalt 10 minutit ning serveeri koos peale raputatud marjadega.

Kõrvitsapannkoogid toorjuustuga

Kõrvits, kõrvits ja ikka kõrvits. Täpselt nädal aega tagasi otsustasin keldris veidi kolada. Vaatasin uhke pilguga üle oma moosi ja -hoidisteriiulid, ise samal ajal pika igatsusega suve ja soojasid ilmasid, lehti täis marjapõõsaid, ürdirohkeid peenraid ja isegi õhtuseid grillimisi taga igatsedes. Mis parata, pärast imeilusat suve tuleb veidi vihmane sügis ja krõbe-külm talv, mis kestab täpselt järgmise suveni. Selleks, et külma aega veidigi leevendavalt üle elada, olen keldrisse kogunud piisavalt talvevarusid - endatehtud moosid ning hoidised ja kõiksugu juurikad. Korjasingi oma pisikesse korvikesse keldiriiultel olevaid juurikaid - paar pirakat porgandit, kuldkollase kaali, ühe pisikese kapsapea ning paar peotäit omaendakasvatatud maapirne - otseloomulikult saab nendest andidest ühepajatoidu eriti hea suitsulihaga, mis soetatud juba tuttavaks saanud turutädi käest sel samal varahommikul. Hmmm...hommikune turumelu on Pärnus kuidagi uimane - unised kaubitsejad (hea kui neid leidub) ja paar veel unisemat ostjat. Minu suitsulihamüüja on aga oma letiga alati reipalt kaupa pakkumas...... niisiis, leidsin ma keldrist peale juurikate ühe üksiku kuldkollase kõrvitsahakatise - pisikese, aga siiski piisavalt suure. Minu viimane kõrvitsategu tipnes päris mitme kõrvitsapurgi kaanetamisega, nii et marineeritud kõrvitsate valmistamisega on selleks aastaks kõik. Aga mis siis teha ühe tubli kõrvitsanöpsuga, mis vapralt terve suve on peenraäärel kasvanud?

Nädalavahetuse traditsiooniliseks toiduks on ju pannkoogid - magusad või soolased, vahet ei ole. On nädalavahetus, järelikult ka pannkoogihommik. Nii ongi hetkega pannil küpsemas pontsakad riivitud kõrvitsa-pannukad, mis lõhnavad piisavalt kutsuvalt, et võimalikult kiiresti haarata sahtlist üks võimalikult terav nuga ja korralik kahvel. Head isu, sest need pannkoogid on tervituseks sügisele. Veidi toorjuustu või siis rohelise sibula salatit katteks ja osa kõrvitsat ongi maitsvalt toitu pistetud.

300 g kõrvitsat (puhastatud kogus)
0,5 punast sibulat, hästi peeneks hakituna
1 muna
4 sl jahu
100 g suitsujuustu, riivituna
soola, pipart
toorjuustu

Riivi kõrvits (jämeda riivi-poolega). Lisa juurde sibul, muna ja jahu. Sega ning lisa suitsujuust, Maitsesta soola ja pipraga ning pane kuumale õliga piserdatud pannile pisikese pätsikesed. Prae mõlemalt poolt kuldseks. Määri pannkookidele peale toorjuust või klassikalist rohelise sibulasalatit...nämmmm.

Digestive-küpsisekoogid piparmündi-šokolaadivahukoorega

Teate küll ju küpsisekooki - see ääretult lihtne koogike, mis alati nii ennast-unustavalt võluvalt maitseb. Võib-olla on asi küpsisekoogi lihtsuses, võib-olla milleski muus aga "EI" ei suuda ma kunagi ühele tükikesele öelda. Nägu rõõmustades ning maitsemeeled tänades võin öelda, et minu viimase aja meistriteoste hulka kuuluvad väga lihtsasti valmivad Digestive-küpsisekoogikesed, mis rikastatud piparmündimaitselise vahukoorega.

Ma pole vist ainuke, kelle lemmikkoosluste hulka kuulub piparmünt ja šokolaad. Veidi õhetama paneva piparmündi ja tumešokolaadi magususe kooslus on lihtsalt võrratu. Tükike piparmündimaitselist šokolaadi kohvi sees on justkui ideaalne kerge lõunaeine lõpetuseks. Teine tooraine, millest sama hästi võin rääkida ning millega mul on lausa isiklikud suhted, on vahukoor - törtsuke (või kaks) kakao peal, jäätiseportsul või maasikatordis ja täiuslik kooskõla ongi saavutatud. Ja just vahukoore headusest, piparmündi-šokolaadi imeheast sõprusest ning lihtsalt küpsisekoogi isust tekkis ka seesama retseptike. Soovitan proovida, sest küpsisekoogi isu ei maksa kannatada:) PS! Kindlasti kasutada Digestive küpsiseid, kui soovid i-le täppe ka ikka peale!

8 koogikest

1 pk (24 küpsist) Digestive küpsist
400 ml rõõska koort (35%)
2 sl suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
75 g tumedat šokolaadi + kaunistuseks veidi
4 sl hakitud piparmünti
näpuotsaga kaneeli
kanget kohvi

Vahusta koos suhkurtega tugevaks vahuks. Haki šokolaad peeneks ning lisa koos piparmündi ja kaneeliga vahukoorele. Immuta kaheksa küpsist kohvis ning aseta alusele. Pane igale küpsisele peale supilusikatäis vahukooresegu ning kata järgmise 8 küpsisega, mis immutatud kohvis. Pane peale jälle vahukoort, siis immutatud küpsis ning kõige lõpuks jälle lusikatäis vahukoort.

Nüüd peaks valmis olema kaheksa 3e-kihilist küpsisekoogikest. Aseta maitsestuma külma vähemalt neljaks tunniks. Enne serveerimist raputa peale veidi šokolaadipuru

Telgitagused ehk pilt sõnakuulelikust taustahoidjast

Kõrvitsasalsa

Ikka kõrvitsalainel.... ja nii vist jõuludeni välja:) Siin üks retsept, mis sai välja hõigatud ka tänahommikuses Hommikuloputaja kokaminutites. Lihtne kõrvitsasalsa, mis sobib nii liha kõrvalisena, röstsaia peal või siis niisama söömiseks.

400 g kõrvitsat, puhastatuna
2 tomatit
1 punane sibul
1 küüslauguküüs
3 sl hakitud värsket koriandrit
0,5 sidruni pressitud mahl
0,5 tl suhkrut
5 sl oliiviõli
soola, pipart

Lõika puhastatud kõrvits väikesteks kuubikuteks, piserda peale 2 sl oliiviõli ning soola, sega. Aseta kõrvitsakuubikud ahjuplaadile ning küpseta 200 kraadi juures 8 minutit (kõrvits peab jääma krõmps!).

Tükelda tomat väikesteks kuubikuteks. Haki sibul, küüslauk ja koriander ning sega kokku küpsenud kõrvitsakuubikutega. Lisa sidrunimahl, suhkur, 3 sl oliiviõli ning maitse järgi soola ja pipart. Sega ning jäta jahedasse maitsestuma pardifilee valmimise ajaks.

Kõrvitsakohupiim

Kui Sul kükitab köögilauapeal üks parajalt suur parimates aastates pontsakas kõrvits, mis tuleks võimalikult kiiresti ja nutikalt ära tarbida, siis hakkavad kõrvitsaideed justkui iseenesest pähe tulema. Lisaks erinevatele toidureetseptidele aitab kõrvitsat hävitada minu pisike härra koduabiline, kes nõuab endale õhukeseks lõigatud kõrvitsasektoreid, mida koduseinte vahel koduseks arbuusiks nimetame.

Esmalt meenuvad kõrvitsaga igasugu kastmed ja hoidised, järgmisena ahjuroad ning siis..... tuleb mängu miski magus. Näiteks kõrvitsakohupiim, mida sai esmalt valmistatud lihtsalt katsetamise põhimõttel õhtuseks magusanälja peletamiseks. Nüüd, aga on see juba päris tihe külaline meie toidulaual. See on täpselt selline toit, mida võib maiustamiseks sokutada ka kõrvitsavihkajatele. Kõrvitsakohupiim on oma maitselt mahe, kerge kõrvitsa ja fariinsuhkru omavahelise kooskõla ja maitsete tulemus. Nii, et nuga ja kõrvits pihku, ahi sooja ja ruttu-ruttu kõrvitsaid röstima!


450 g kõrvitsat (puhastamata kogus)
1 sl fariinsuhkrut
100 ml rõõska koort (35%)
400 g kohupiimapastat
100 g fariinsuhkrut

Puhasta kõrvits ning lõika õhemateks viiludeks, pane ahjuplaadile ja raputa peale 1 sl fariinsuhkrut. Grilli ahjus 200 kraadi juures ca 20 minutit. Sega kokku kohupiim ja suhkur. Vahusta rõõsk koor ning lisa kohupiimasegule. Püreesta röstitud kõrvits ning lisa lusikaga segades kohupiimasegule. Serveeri.

Marineeritud peedilaastud

Peet (toorena) on minu selle sügise kindel lemmik. Minu köögi alumine juurviljasahtel on tasapisi muutunud peedisahtliks, mille read vähenevad pidevalt. Peaaegu igapäev (ja selle all mõtlen ma vähemalt 6 korda nädalas) läheb üks peedipea lihtsalt toorena söömiseks, lihtsalt super. Lisaks on peet väga hea asjaosaline veel salatis ning magusaks sobiv koos Marjuga disainiööl tehtud peet-mesi-pähkel maiusena.....ja siis on veel üks marinaad peedile, mille kasuks räägib: ülim valmistamise lihtsus, vägagi mõnus maitse ja köögivilja tervislikkus (viidates köögiviljakuule). Needsamad peedilaastud said ka kiitusi ühel üritusel, kuhu neid maitsmiseks valmistasin. Soovitan lihtsalt kahvliga maiustada, leiva kattena või lisandiks liha kõrvale.

250 g toorest peeti (puhastud kogus)

Marinaad:
2 sl oliiviõli
2 sl palsamiäädikat
1-2 sl austrikastet
2 sl sojakastet
näpuotsatäis suhkrut

Sega marinaadiained omavahel. Lõika toorest peedist kartulikoorijaga õhukesed viilud (võid ka kuubikuteks lõigata) ning aseta marinaadi ööpäevaks.

Mmmmmaitsev Parmesanikook ......

Koogike, mis maitseb muide ääretult hästi, sai valmis meisterdatud nädalavahetuse auks. Selleks, et ikka hommikuse kohvi kõrvale miskit juurde näksida ning et õhtune tee liiga üksluiseks ei muutuks. Suurepärane leid, kus kooslus: parmesan ja magus annavad kokku vägagi sõbraliku kooskõla.

Selle koogi retsept mõlkus mul peas jube mitmeid päevi. Täpsemalt jäi seesama parmesanikook silma mul sellest blogist. Parmesan koogis on küllaltki ebatavavaline kooslus, nii et esimesel võimalusel pidin järgi proovima. Ja tõepoolest on ka minu poolt ainult kiidusõnad ja sügav kummardus sellele retsepti-ideele - tegemist on super-kombinatsiooniga, kus parmesan jätab keeksilaadsele koogile kerge juustuse ja omapärase varjundi. Magus keeksike, mis tänu parmesanile meenutab kohati õigeveidi minu üht lemmikjuustukooki, mis tehtud sulatatud juustuga. Ei ole mitte paha mõte, peita parmesani edaspidi veidi ka muffinitesse ja muudesse magusatesse küpsetistesse - sobib kindlasti ideaalselt. Seniks proovige aga ka seda kooki kindlasti - Bon Appetit!

250 g jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl peeneks jahvatatud meresoola
100 g peenelt riivitud parmesani (soovitaksin Valio fortet)
225 g toasooja võid
250 g suhkrut
6 muna
150 g toorjuustu
1 sl hapukoort
0,5 sidruni pressitud mahl

Sega jahu, küpsetuspulber, sool ja parmesani juust omavahel. Vahusta või suhkkruga kohevaks. Lisa mikerdades ükshaaval munad (pärast iga muna lisamist mikserda korralikult). Lisa toorjuust, hapukoor ja sidrunimahl ning mikserda ühtlaseks. Vala saadud segu pidevalt lusikaga segades jahu-parmesanisegu hulka. Küpseta 175 kraadi juures 45 minutit.

Retsept mugandustega: thelunacafe.com

Kodujuustupannkoogid – kiluga või ilma

Aurav pannkoogikauss, tassike kohvi varahommikuse päikese tervituseks ja raadio plärisemas vaikselt saateks. Liiga hea, et olla tõsi, aga pühapäevased varahommikud lihtsalt mööduvad selliselt. Millegipärast lihtsalt on nii, et sellel päeval maitsevad pannkoogid palju paremini kui mõnel teisel päeval. Ja juba üksnes mõte traditsioonilistest pühapäevapannukatest tekitab rohkem tahtmist, ootust ja isu. Just täpselt samamoodi on lood vanaema-pannkookidega - maasikamoosiga veidi rasvasemate äärtega pannkoogid maitsevad hoopis paremini kui enda tehtult, olgugi et retsept on sama ja moos ka. Ja kui needsamad pannkoogid on veidi paksemad ja veidi rohkem rasvast läbiimbunud kui tavapäraselt harjunud, siis ikka maitsevad need ülihästi:)

Needsamad kodujuustupannkoogid klassikalised vanaema-tüüpi valmistatud pannukad ei ole, küll aga nii head, et retsept väärib paberilipikult üles täheldada, et neid siis uuesti millalgi valmistada. Kilu rändas neile peale puhtalt mõttega, et tahaks midagi soolasemat ja kiiksuga ning uskuge mind see töötas. Parajalt hapukoort kõrvale, veidi hakitud ürte ja oi-kui-head pannkoogid said valmis. Kiluvihkajast meespere teatas, et nemad seda ei söö. Nii, et valik on olemas, kellele kiluga, kellele ilma.

200 g kodujuustu
1 muna
3 dl jahu
2 dl rõõska koort (10%)
1 tl küpsetuspulbrit
soola
vürtsikilufileesid*

Sega omavahel kodujuust ja muna, lisa kuivained. Lisa segades juurde rõõsk koor. Maitsesta soolaga. Pane pannile lusikaga pisikesed kuhjad ning prae pannil mõlemalt poolt kuldseks.

*Kui valmistad pannkooke kiluga, siis küpseta pannkoogid ühelt poolt küpseks, aseta küpsetamata poolele kilufilee ning pööra pannkook teistpidi ja küpseta ka kiluga pool valmis.

Kaerahelbepuder riivitud kõrvitsa ja juustuga

Mul on kuidagi isemoodi suhted kaeahelbepudruga. Juba päris kaua söön seda vaid juustu ja võisilmaga ning õigeveidikese koguse soolahelvestega. Hea on kui leidub ka parmesani, siis on lausa rõõm seda pudrukausikesse võisilmale riivida. Ühesõnaga seostub minule kaerahelbepuder soolasega - ei mingeid moose ja hoidiseid kaeahelbepudrul - need magusad lisandid jäägu manna-, odrajahu- ja rukkijahupudrude pärusmaaks. Ja tänu hooajalisusele saab see puder rikkamaks veel riivitud kõrvitsa näol. Minule on see tõeliselt nauditav ja toekas söök lõunaks koos pehme leiva ja suitsusingiviiluga.

neljale

4-5 dl vett
1 dl piima
2 dl kaerahelbeid
soola, suhkrut
100 g riivitud kõrvitsat
100 – 150 g lapi juustu või tavalist juustu või suitsujuustu
võid ja soolahelbeid (serveerimiseks)

Pane vesi ja piim potti ning kuumuta keemiseni. Lisa kaerahelbed, maitsesta soola ja suhkruga ja lase madalal kuumusel podiseda, kuni helbed on pehmed. Poole pealt lisa riivitud kõrvits. Maitsesta lõplikult. Sega sisse lapi juustu väikesed tükid (või riivituna tavaline või suitsujuust) ning serveeri kuumalt koos võisilmaga, kuhu peale raputatud veidi soolahelbeid.

Ahjus küpsetatud kilusaiad

Üks maitsev kooslus? Aga palun - sulatatud juust ja kilu, mis õigenatukeseks ahju rändavad, et sealt siis veelgi maitsvamana väljuda. Rukolalehti veel lisaks ja lihtne toimiv retsepti-idee ongi valmis.

neljale

4 saiaviilu
sulatatud juustu8 vürtsilikufileed
rukolalehti

Määri saiaviiludele sulatatud juustu, aseta peale kilufileed. Küpseta ahju ülemises osas 200 kraadi juures paar minutit. Aseta peale mõned rukolalehed ja serveeri.