Lihtne juustukeeks - rohkem sõnu polegi vaja

Ei ole mitte-midagi paremat kui äsja ahjust tulnud kodune leib või pehme ning end lausa sööma kutsuv saiapäts. Kasutan võimalust ning lõikan endale alati koheselt paar viilu värskelt valminud küpsetist, millele määrin peale paraja koguse võid, millele peale raputan soolahelbeid. Tõsi, sõi sulab ära, kuid seda on tunda soojas saiaviilus täiesti äratuntavalt hästi. 

Niisiis on tegelikult jutt minu hiljuti valmistatud juustukeeksist, kus ei pea piirduma vaid ühe juustusordiga. Kui külmkapis leidub veel miskit, võib uhada tainasse sinihallitusjuustu või suitsujuustu või parmesani või ükskõik milliseid meelepäraseid juustusorte. Ühe tõelise juustusõbrana näitan ma suurelt rohelist tuld. Minule isiklikult meeldib kasutada tugevama maitsega juuste, sest tavapärane eesti juust kipub kuidagi lahjaks jääma, vähemalt minu arvates. Kui aga erinevaid juuste külmikus ei leidu, võite piirduda ka ainult ühe varinadina, nagu retseptiski. Retsepti maitse ja lihtsus väärivad proovimist. .... ja teate, kui paari päeva pärast pole see keeks veel millegipärast oma lõppu leidnud, siis röstige paar viilu rösteris - see on kui selle küpsetise uuestisünd;)

Tšillised Mehhiko šokolaadi-tassikoogid

Minu tähelepanu on alati äratanud lemmikumates pagaripoodides (ja lennujaamades) müüdavad hiigelsuured tassikoogid - just eriti šokolaadised, mis pealtnäha justkui šokolaadist ainult koosnevadki. Loomulikult näevad suuremad muffinid apetiitsemad välja, võrreldes tavapärastega. Rohkem maiustamist, rohkem šokolaadi, rohkem maitsed - ühesõnaga kõike rohkem. Vesistamine koogileti taga ajas selliste vormide otsingule ning mõned head kuud tagasi õnnestuski mul väikese vihje järel tabada suured silikoonist muffinivormid. Sedasama vihjet võin jagada teistelegi otsijatele - Prisma. Pole kahtlustki, et selliste suurte muffinite küpsetamine nõuab täidiseks rohkelt mustikaid, pähkleid või siis parajalt šokolaadi (talvisel ajal kohustuslik koos tšilliga). Ja  kohe kindlasti peavad sellised küpsetised kaetud olema miski heaga - toorjuustuglasuur on üks esimesi mõtteid, mis minul tavaliselt pähe tuleb. Niisiis arveldan ära oma vana võla ning märgin ülesse tšilliste šokolaadikoogikeste retsepti, mis sai retseptikirja ka Estraveli jõulukiusatusse. Sellised suured muffinid mahutavad kusjuures 4 tavasuuruses muffinitaina kogust, nii et kui otsustate ühe tassikoogi endale lubada, siis jälgige, et kõht oleks parajalt tühi.

...ja muidugi, kui suuri muffinivorme ei ole, siis kasutagem tavalisi vorme. Lihtsalt on küpsetusajad mõnevõrra lühemad.

Lõhetrühvlid

Mitmete šokolaadi sisaldavate trühvliretseptide vahele kulub ära üks soolane lõhetrühvlite retsept. Iga korralik toidukord koosneb ju alati soolasest ja miskist magusast. Ja nagu iga magusat armastav maiasmokk ikka, võtab pärast tummist šokolaadikooki veel ühe ampsu soolast. Nii tulevadki mängu need lõhetrühvlid, mis ideaalsed just peale magusat suutäit nö ühe-soolase-ampsuks. 

Eriti hea lõhepasta

Nii... ja nüüd ma räägin ühest võrratust lõhepastast, mis tänu ajapuudusele ning lähenevale lõunasöögile lihtsalt pidi valmima. Alati kui on tavapärasest suurem nälg ning lähenemas juba lõunatund on minu esimene varuväljapääs üks kiire pastatoit, milles harilikult leiavad kasutamist penned või tagliatelled - need on absoluutselt minu lemmikud, mis parata. Väga suurt kunsti siin ei ole, tuleb küpsetada lõhe, veidi keeta, kaste valmistada ja kogu ongi kõik.

Üks mahe külastus Mahedikku

Pärnus on üks armas kohake, kuhu sisse astudes on mul tunne nagu läheks koju. Võib-olla on põhjus selles, et avamisaastal küpsetasin sinna suure hulga erinevaid kooke, võibolla aga põhjus lahkes pererahvas, võib-olla on põhjus millestki muus. Igastahes on see kohvik Mahedik Pärnu kesklinnas, mis asub nostalgilise sõõrikukohviku ja õdusa veinikohviku Piccadilly´ga samas tänavasopis.

Viimasest külastusest on paar nädalat möödas – nimelt sattusin sinna eelmise aasta detsembrikuu advendiaegu, kui ümberringi oli kõik siginat –saginat täis, kellel kingimured, kellel hirm “mustade jõulute ees”, kellel mure peagi läheneva jõulusöömingu pärast… teate ju küll neid jõulude eel tekkivaid “hiigel”muresid.  Võtsin aga aja maha ning otsustasin ühel varasel laupäevahommikul Mahedikku minna. Sealne pererahvas on mulle juba tuttav ning võin öelda, et nii sama soe ja mõnuskui on Mahedik, on seda ka pererahvas – 2 tublit ja rõõmsameelset perenaist, kes ise ühteaegu nii leti ees- taga, kui ka teenindussaalis. 

Meloni-kookosekook

Mind võluvad lihtsad kodukoogid, mis natuke keeksised, kuid siiski piisavalt mahlased ja oma olemuselt vahel ka natuke üllatavad. Minu esimene nädalavhetuse melonikatestus küpsetisena õnnestus täielikult. Tänu melonile on kook parajalt mahlane ning kookos lisandin täiustab meloni mahlakust, just-täpselt nagu on kokkuloodud ananass ja kookos. See kook on minu arvates ideaalne tee kook, mis igati sobilik argipäeva õhtuti kooginälja peletamiseks.

Kodune majonees maitsestamata jogurti ja küüslauguga

Isetehtud toidud on ju alati ikka kordi ja kordi parem, kui poest toodud. Kunagi arvasin (see oli ikka ammu), et leib on selline toit, mida saab vaid poest osta. Täpselt samamoodi oli piparkoogitaina, jogurti, pasteedi ja veel mitmete teiste toitidega. Üsna varsti, kui minu kokandusoskused veidikene arenema hakkasid selgus, et neidsamu headusi saab siiski valmistada ka koduseinte vahel - maitsvamalt ning kordi lihtsamalt, kui arvata võiks.

Alates minu esimesest isevalmistatud majoneesi retsepti-postitus, olen pööranud täielikult sellesama kodutehtud variandi juurde. Vahel lihtsalt retseptiga mängides, võib saada majoneesist nii mõnegi hea koosluse, Saab ju proovida tšilliga, värskete ürtide või siis küüslauguga, nagu antud retsept ette näeb. Kevade- ja suvekummardajateke on majonees veidi lahjem tänu maitsestamata jogurtile.