Pärnus on üks armas kohake, kuhu sisse astudes on mul tunne nagu läheks koju. Võib-olla on põhjus selles, et avamisaastal küpsetasin sinna suure hulga erinevaid kooke, võibolla aga põhjus lahkes pererahvas, võib-olla on põhjus millestki muus. Igastahes on see kohvik Mahedik Pärnu kesklinnas, mis asub nostalgilise sõõrikukohviku ja õdusa veinikohviku Piccadilly´ga samas tänavasopis.
Viimasest külastusest on paar nädalat möödas – nimelt sattusin sinna eelmise aasta detsembrikuu advendiaegu, kui ümberringi oli kõik siginat –saginat täis, kellel kingimured, kellel hirm “mustade jõulute ees”, kellel mure peagi läheneva jõulusöömingu pärast… teate ju küll neid jõulude eel tekkivaid “hiigel”muresid. Võtsin aga aja maha ning otsustasin ühel varasel laupäevahommikul Mahedikku minna. Sealne pererahvas on mulle juba tuttav ning võin öelda, et nii sama soe ja mõnuskui on Mahedik, on seda ka pererahvas – 2 tublit ja rõõmsameelset perenaist, kes ise ühteaegu nii leti ees- taga, kui ka teenindussaalis.
Niisiis……. on (olid) jõulud ja otseloomulikult on maja täis piparkoogilõhna. Akendel ilutsevad hiiglaslikud oma-maja-kokkade meisterdatud piparkoogirõngad, mis ilmselgelt seda mesimagusat piparkoogilõhna tekitavadki. Kuusk on ka, aga kulla ja karra asemel on selle okstel pererahva küpsetatud piparkoogid. Kas pole tore?!?! On hommik ning köögist väljub ilmselgelt ahjus küpsevate porgandipirukate lõhna, mis hetk hiljem juba letil olevasse korvi pannakse. Mõni hetk ootamist ning lauale tuuakse minu tellitud tummine šokolaadikooki ja tass cappuccinot (pole mõtet salata - valimise tegi lihtsamaks Eesti Maitsed pakkumine). Suur koogilõik, mis tekitab esimese ampsune peas mõtte kuidas ma küll suudan? osutub veidi hiljem kergelt sõltuvust-tekitavaks. Maitsed korra, maitsed veel, natuke kohvi ning siis tahaks justkui veel. Kohv on hea, nagu alati, selles pole vist kunagi pettunud.
Kookide ja küpsetistega aga asi ei piirdu. On suppi, varastele ärkajatele mõnusat hommikusööki ning imehead kalarooga (tooraine kalaga varustab Mahediku pererahvast kohalik kalamees Tarmo). Igastahes kui suvel (või ka talvel) Pärnusse satute, siis astuge läbi - oma silm (ja maitsemeel) on kuningas.
PS! Kui tahad mõnda Mahediku-pere firmarooga ise teha, siis piilu ka vastvalminud Eesti a la Carte kokaraamatusse. Tervelt 3 retsepti leiab selle raamatulehtede vahel avaldamist;)
…. ja veel üks PS! Kui näete mind juhuslikult kiirkõnnakus suure rätikusse mähitud kaudsidega auto ja Mahediku vahel jooksmas, siis teadke, et sees on toimumas leiva-õpituba. Ärge peljake – astuge aga sisse!
Mahedik on üks minu lemmikkohtasid. Pärnus käies alati astun läbi. Kas sel aastal on ka lootust sealt mõnikord Sinu küpsetisi leida?
VastaKustuta:) Miskit kindlalt ei julge öelda, aga kuskilt võib minu küpsetisi Pärnus varsti võibolla isegi kohata:) Igastahes hõikan sellest siis blogi kaudu:)
VastaKustutaOn tõesti armas ja südamega koht. Kui neil oleks ka väike lastenurgake, kasvõi joonistamislauakesega vms, külastaks sagedamini. Praegu jääb seetõttu valikusse tavaliselt ainult jahisadam...
VastaKustutaRagne, anna neile vihje edasi :)
Jah, minul täpselt sama asi, et kui lapsega kohvikusse, siis mineks ikka jahtklubisse. Aga vihjan kohe kindlasti Mahediku preilidele;)
VastaKustuta