Rostbiif ja selle valmistamise telgitagused

Kui Ragne ükskord oma rostbiifi postitusega ühele poole saab, on aasta lõpp juba käes... Ehk lühidalt lugu sellest, kuidas ma oma lemmikretsepti mittekuidagi postitatud ei saa. Ühesõnaga on mul külmkapile kritseldatud üks ääretult hea, lihtne ja alati õnnestuv rostbiifi retsept, mida ma aja puuduse tõttu kunagi siia üles kirjutatud ei saa. Juba pikemat aega on seesama retsept mul paiknenud truult külmkapiukse peal koos teiste samasuguste kritseldatud retseptide kõrval. 

Rostbiifi olen ma teinud siis, kui mõni tähtsam sündmus ning kui sobiv tooraine poes saadaval (Pärnus juhtub seda kurba lugu paraku liiga tihti, et rostbiifi valmistamiseks sobiv liha on riiulitelt kadunud või siis koleda, mitte väga apetiitse hallika värvusega). Siiski, kui rändad poest koju õnnestunud lihaostuga, siis kõik vajalik, mis vaja, on korralik lihatermomeeter ning parajalt hea söögiisu. Hea on, kui kasutad selle ülima hääduse valmistamiseks veise sisefileed.... aga, kui  juhtub kätte hoopis lihaveise välisfilee, siis pole hullu, saab ka sellega ilusasti hakkama. 

Öeldakse, et kui rostbiifi valmistamine "käppa" saab, on kõik imelihtne. Nii just ongi - ei midagi keerulist - see on üks hõrk toit, millest võib sõltuvusse sattuda. Minule on kõige ideaalsem rostbiif õhukeste viiludena leival või koos rukola-apelsinisalatiga.... nom-nommm. Retsept on  alljärgnev, kuid tegelikult ei saa maitsestamist täpselt ülestäheldada - kunagi ei loetle ju, mitu pipratera ning palju kadakamarju läks. Lihtsalt veidi üht, veidi teist ja voilaaa! Kui miski ei selgusetuks, siis Toidutare annab ka väga hea ülevaate.

800g-1kg veise sisefileed (või välisfileed)
ca 1 sl (või veidi vähem) kadakamarju
1 tl musta terapipart
0,5 tl rosé pipart
3-4 küüslauguküünt
2 sl oliiviõli
meresoola

Pane umrisse kadakamarjad, pipraterad ning uhmerda kõik korralikult puruks. Seejärel lisa küüslauguküüned ning purusta ka need uhmriga. Kõige lõpuks sega sisse oliiviõli. 

Puhasta liha kelmetest ning määri pipra-seguga kokku. Pane külmkappi, toidukilega kaetult, maitsestuma vähemalt 6 tunniks (üleöö on kõige parem). Enne küpsetama hakkamist hoia liha veidi aega toatemperatuuril.

Seo liha enne küpsetama hakkamist tugevama niidiga kolmest-neljast kohast kinni, nii on lõpptulemus mahlasem ja õnnestunum. Seejärel pruunista veiselihatükk kuumal (õliga piserdatud) pannil igast küljest korralikult. Samal ajal maitsesta korralikult meresoolaga. Nüüd tuleb mängu retsepti kõige olulisem vidin - lihatermomeeter. Torka see pruunistatud liha keskosasse, nii näed täpselt, milline on liha sisetemperatuur.

Ahjus küpsetamisel ei tohi liha hakata hauduma sellest eemaldunud lihamahlades, seetõttu peab ahjuvorm samuti olema veidi erilisem - seda saab valmistada täiesti koduste vahenditega. Võta ahjuvorm ning aseta sellele risti-rästi grilltikud - nii tekib vormi nö rest, mis tõstab liha kõrgemale.

Aseta sellele liha ning küpseta 175 kraadi juures seni, kuni lihatermomeeter jõuab peaaegu 60 kraadinini. Üldiselt võtan liha ahjust kui termomeeter on umbes 58 või 59 kraadi juures. Seejärel võta liha ahjust, kata kergelt fooliumiga ning lase järelküpseda. Selliselt valmistatud liha jääb seest roosa. (Kes miskipärast eelistab küpsemat liha, peab liha sisetemperatuuri suurendama.) 

Mina lasen nüüd lihal korralikult jahtuda ning seejärel premeerin ennast leiva peale asetatud õhukesteks viiludeks lõigatud rostbiifilõikudega või siis teen endale kergesti valmivat rukola-apelsinisalatit, mille kõrvale sobivad needsamad külmad rostbiifiviilud. Loomulikult võib aga rostbiifi süüa ka soojana.

Apelsini-rukolasalat 

paar korralikku peotäit rukolat
1 suurem apelsin
2-3 sl india pähkleid, peeneks hakituna

Kaste:
mesi, palsamiäädikas, sinep oliiviõli 

Lisa rukolale väiksemaks lõigatud apelsiniviilud ja india pähklid. Sega kokku kaste. Üldiselt panen kõiki koguseid maitse järgi. Lõpptulemus peab jääma natuke magus, natuke hapu - domineerida ei tohiks miskit. Nirista kaste salatile ning serveeri koos rostbiifi viiludega.