Pesto-pasta

Just nagu nimigi ütleb on tegemist eriti lihtsa toiduga. Sobib ideaalselt sõltlastest rohenäppudele ja kõikidele neile, kes praegu suurema osa oma aias suviseid töid teevad. Juhul kui lähete kergema vastupanuteed ning kasutate poest soetatud pestot, siis selle toidu valmistamisele üle 15 minuti kindlasti ei kulu. Täielik mugavustoit, ma ütlen! Retseptis oleva pesto koguse püüdsin enam-vähem kirja panna, aga kasitage oma maitsemeelt ning toimetage pestoga pastasse lisamisel nii nagu maitsvam on. Oliiviõliga ja parmesaniga ka kitsi ei tohi olla.

Minu Kanada

Minu viimase aja reisielamused on olnud ühed põnevamad üldse - olen sõitnud autoga maha sadu ja sadu kilomeetreid, kuid samal ajal olen näinud nii palju. Kõike seda, mis kordades kaalub üle kohati kergelt krampi kiskuva jala ning 40kraadise väsitava suvesoojuse. Nimelt pärinevad minu viimase aja suurepärased reisielamused Kanadast - muljeid, mõtteid, maitseelamusi ning lausa ohkama panevat ärevust jagub kindlasti pikemaks ajaks.

Pikka juttu ei tee, sest ilmselgelt kirjutaksin muljetest ja reisijuhtumitest kogu olemasoleva suve. Olen nüüd varustatud suure hulga uute kokaraamatutega, mille tõttu oleks peaaegu et pool pagasist maha jäänud.  Sai käidud erinevates linnades, mis erinevad üksteisest nagu öö ja päev, sai külastatud ürdifarme, veiniistandusi, jõhvikalinna, ning väikseid imearmsaid linnakesi, kus elevust eesti keele üle on üllatavalt palju. Külastatud sai ülilahedat turgu, milleni jõudmiseks tuli tõusta varavalges ning nii mitmedki sajad kilomeetrid enne sihtkohta jõudmiseks läbida. Kogetud sai suurlinna kirevat sigimist ning väikelinna armsaid tänavaid koos kohalike seas populaarsetse garaažimüükidega, mis on nähtus omaette.........

Juttu jätkuks kauemaks, kuid imeväike kogus tehtud piltidest (kokku sai klõpsitud ligi 1000 pildikest:)) reisikirjelduseks:

Kohalik Kentucky Chicken

Niagara On the Lake

Rabarberikook - vanaemade stiili

Siis, kui kõikidel tundub rabarberikookide vaimustust justkui ülesaamast, tundub minul nende küpsetiste maraton justkui algavat. Olen vist oma toidutegemistega nii ametis olnud, et peenramaal kasvava rabarberipuhmaka olen sootuks unarusse jätnud. Tõsi küll, olen vahest harvendanud ning mõningaid rabarberivarsi tuppa toonud, kus need siis lihtsalt otsaga suhkrukaussi lendavad - nii on ju aastaid maakodus kommi asemel maiustatud:)

Miskipärast meenutavad mulle sellised lihtsad rohkete rabarberitükkidega kaetud koogid, kus põhjaks traditsiooniline koogipõhi, vanaema küpsetatud kooke. Või on siis minul juhtunud nii, et ükskõik kelle vanaemale külla sattuda, siis pakutakse külakostiks just umbes-täpselt sellist kooki - olgu katteks siis varasuvised rabarberid või sügisesed õunad. Ikka ja alati maitsevad need koogid kuidagi mõnusalt - mitte uhkelt ja ennastunustavalt, nagu juustukoogid, aga lihtsalt, koduselt ja üle-ütlemata maitsvalt. Selliseid lihtsaid kooke küpsetan tihti, sest õhtuse tee kõrvale peab ju miskit näksima.

Minu plaanidest niipalju, et siin blogis jääb mõnda-aega veidi vaiksemaks. Lähen otsin veidi toidumõtteid ja ideid natuke kaugemalt ja saabun tagasi siis, kui punapõsksed maasikad vohavad uhkelt peenardel.... siis saab maasikakooki, värsket kartulit ja enda-tehtud hapukurki:)

Uued toorjuustukreemid ning üks mõnus Mini-trifle vaarikapüreega

See oli umbes 3 kuud tagasi, kui ma kuulsin, et õige varsti jõuavad poelettidele müügile uued Farmi toorjuustukreemid. Olin põnevil ning peas hakkasid juba igasugu retseptiideed liikuma. Kui minuni need proovipartiid jõudsid oli vist aasta kõige jahedam ja kõledam ilm, mistõttu liikusid minu ideed magusate mõtete lainel veel eriti lennukalt. Esmalt kutsusin kõrvalmajast naabritüdruku proovimaitsmiseks seltsi - kahekesi on ju ikka lõbusam kohvitassi kõrval maiustada ning arutleda. Olen täiesti aus, kui ütlen, et tops karamelli toorjuustukreemi sai kiiresti otsa. 

Kuna olen suur kondenspiima austaja (pehme sai ja kondendpiim on minu jaoks asendamatud), siis see karamelliga toorjuustukreem on sellistele samasugustele sõltlastele justkui loodud. Just parajalt pehme ja kreemjas, mis niisama lusikaga maiustamiseks ideaalne. Šokolaadiga toorjuustukreem meenutab aga kergelt kodust šokolaadikreemi. (Minu kõige sügavam kummardus kuulub niisama maiustades hetkel karamellikreemile:)) Siiski-siiski ei saa kõike niisama ära süüa. Peaks ju katsetama ning seda toodet sättima seltsiliseks erinevatesse magustoitudesse, kookidesse ja ...... Saingi juurde hulga maitsvaid retsepte. Mõndadel kohustuslikuks komponendiks karamelliga toorjuustukreem, teistel šokolaadiga lisand. 

 

Kodujuustuvõileib keedumuna ja praesibulaga

Eilne hommikusöök. .... et siis mida süüa pühapäevahommikul, kui kuskile kiiret ei ole ning kui aega veidike pikemalt toitu nautida? Selline võileib peaks kindlasti iga võileivasõbra retseptivihikusse salamisi kuuluma. See on hommikusöök, õhukese leivaviilu peale on kuhjatud kõike hääd ja parajalt meeldivas koguses. 

Alati saab miski retsept alguse millestki. Tundub, et minu viimase aja toituretseptide inspiratsiooniallikaks on kindlasti kuldkollased talumunad (võtkem kasvõi näitena rabarberi-maisimannakook või kodujuustu-kilusalat) mis lõpptulemusena iga toidu suurepäraseks viimistlevad - nendele lihtsalt ei ole võrdväärset vastast. Maitselt tekstuurilt ja värvuselt hoopis miskit muud kui poeriilulitel müüdavad. Munade keetmine, et sellest ka koor korralikult eralduks, mul väga hästi alati ei õnnestu. Üks asi on aga kindel, keedan neid harjumuspäraselt 7 minutit - nii on munarebu just täpselt parajalt vedel. Mitte toores ega ka mitte täielikult läbi keedetud - sobivalt paras, et see võileivale pannes veidike alla voolab ning kogu võileivale kastme moodustub. Mmmmõnus!!