Kodune jäätis iirisetükkide ja ploomidega

See on juba nii mitmeski postitus siin blogis uue Farmi toorjuustukreemi teemadel. Kuna ma olen viimasel ajal mõelnud ja nuputanud erinevaid ideid just nende uute kreemidega, siis nii mõnigi retsept on tasahilju uuesti tegemisele läinud. Üks lihtsamaid katsetusi on toorjuustukreemi kasutada näiteks koduses jäätises (ma tean-ma tean, et toorjuustukreemiga on jäätis veelgi rammusam, aga kui maitsete, siis saate aru, miks peab proovima:)). 

Kuna kreem ise on üpriski tugeva maitsega, siis annab see jäätisele juurde äratuntavalt karamellist maitset kõige maitsvamas mõttes. Piisab ilusti kahest pisikesest topsikesest ning  juba esimesed prooviampsud valmis jäätisest on sõltuvust-tekitavad. Tegelikkuses peab seda jäätist proovima koos küpsete ploomidega, mis on siis kaussi või vahvlitopsi tükkidena jäätistekihtide vahele pistetud. Jäätisetopsi mahub ilusti ära kokku 5 kihti: jäätis-ploomitükid-jäätis-ploomitükid-jäätis. 

Kusjuures need pildil olevad kaks jäätisetopsi said otsa kiiremini, kui oleks osanud arvata. Väsinud pildistamisest, istusime tubli abilise lapsega murule maha ning sõime üksteisevõidu oma jäätiseportsjonid, nagu viimased õgardid, ära. Nii hea oli.

Banoffee kook ehk kiire küpsetamata kook banaanide, iirise ja vahukoorega

Banoffee kook on tuntud inglaste magus hõrgutis, mis koosneb traditsiooniliselt banaanidest, keedetud kondenspiimast ning vahukoorest. Mõnusalt kiirelt valmiv küpsetamata kook, mis võib kaduda laualt sama kiirelt kui valmis sai. Tegelikult on selle algses valmistamises üks pisike aga... nimelt koosneb see algselt ju keedetud kondenspiimast, mistõttu kulub selle keetmisele kodus tubli paar tundi (kui juhuslikult te juba poes keedetud kondenspiima peale ei satu). Üks parem (ja ka tunduvalt maitsvam) meetod on kasutada aga poes müüdavat Farmi karamelliga toorjuustukreemi. Truu banoffee koogi austajana võin tunnistada, et selline variant on tunduvalt lihtsam, mitte nii magusalt pealetükkiv ning kokkajale kordi lihtsam. 

Koogile piisab ilusti vaid ühest topsikust toorjuustukreemist, andes lõpptulemusele juurde äratuntava karamellise maitse. Niisiis ei ole selle koogi puhul vaja teha muud, kui küpsised purustada, banaanid viilutada ning selle peale panna toorjustukreem ja vahukoor. Loomulikult ei puudu minu valmistatud koogilt šokolaaditükid ning soolapähklid. Need viimased on juskui kirss tordil.

Mida teha tikritega ?!?! ...... Tikrilimonaadi!

Tulin mõni päev tagasi suvilast suurte marjakottidega, mis olid täis põõsastelt korjatud punaseid sõstraid, vaarikaid ning tikreid. Kui sõstratest valmistasin hulga mahla ning vaarikad läksid sügavkülma talviseid aegu ootama, siis tikritega justkui polnud miskit peale hakata. Moosi võib ju teha, aga mitu head purgitäit moosi on talveks keldririiulitele juba varutud. 

Niisiis läks pisike osa karusmarju martsipanimuffinitesse. Natuke tegin karusmarjaželeed ka. Ülejäänutest aga katsetasin limonaadi........ nii nagu kevadeti rabarberilimpsi ikka tehakse - veidike purustamist, veidike nõrutamist ja voilaa! Täiesti juhuslikult õnnestus karusmarjadega limonaaditegu ning nädalavahetuse menuk oli sündinud. Tõeliselt hea ja lihtne, vaid kolmest komponendist koosnev karastusjook, mida saab tarbida koheselt. Hoidistamiseks pole mõeldud, nii et isu peab täis saama tikrihooajal.

PS! Ja mis kõige parem ..... limonaadi valmistamisel jääb ära tüütu tegevus tikrite puhastamine:)

Kukeseenesupp kanaga

Kui ma juulikuu alguses seda suppi Rannamõisa Linnuliha nädalaretsepti tarbeks valmistasin, siis ei osanud ma arvatagi, et seesama supp saab selle suve üheks traditsioonilisemaks suvilatoiduks. Kukeseenesupp on kiirelt valmiv, lihtne ning maitsemeeltele vägagi meelepärane, nii et suvilasse sobib ideaalselt. Teatavasti on ju praegusel ajal tööd õues küllaga, nii et lihtsad road sobivad menüüsse kohe eriti hästi. Kukeseeni on ka metsas küllaga (või siis turul - kuidas kellelgi võimalused on) , nii et toorainega probleemi ei tohiks olla.

Sõstrakook hapukoore ja martsipaniviiludega

Punased sõstrad on väärt marjad - söömiseks veidi hapud, kuid kookidesse, pirukatesse ning mahlaks justkui loodud. Selles koogis nisujahu ei kohta, seekord läksin hoopis mahlase kaerahelbepõhjaga taina kasuks. Just nimelt mahlase, sest kaerahelbepõhi meenutab justkui pehmet küpsist. Peab ütlema, et see on üks mu lemmikumaid põhjaretsepte, mida ma vastavalt vajadusele ning koogi iseloomule igakord muudan. Proovige, see tainas on lihtne ja hea, täpselt nagu kogu koogiretsept:) 

Sõstrad sobivad kohe kindlasti kokku miski magusaga, siinkohal teeb sellle magusa töö ära martsipan. Sobib-sobib!