Maailma parimad "valepirukad" šokolaadikreemi ja maapähklivõiga

Jah just - maailma parimad. Need on täidlased, rohke täidisega, maitselt lihtsalt võrratud ning maapähklisõltlastele lihtsalt kohustuslikud. Valmistatud tortilladest, kuid siiski nimetagem neid valepirukateks tänu oma headusele. Nimetus tortilla tundub veidi ülekohtune ning liiga tavaline nende mõnusate ampsude jaoks.

Kuna viimasel ajal olen katsetanud uusi (mis tegelikult ei ole enam nii uued) toorjuustukreeme ning neid erinevatesse retseptidesse paigutanud, siis nii mitmedki retseptid on läinud kordamisele. Nii on ka selle retseptiga - need on lihtsalt suurepärased:)  Ja kuna maapähklivõi on mu teine nimi ning minu köögiriiulil asetseb hetkel täpselt 3 erinevat maapähklivõipurki, siis ei olnud isegi kahtlust, et see maitsev tegelane ka siiasamasse retsepti oma  tee leiab. Šokolaad ja maapähklivõi on kokku ju loodud!

Pardimaks kirsikastmes

Pardimaks on võitnud mu südame jäägitult, sest ükskõik kudas seda pakkuda (röstsaial, salatis, lihtsalt praetuna vms), siis ikka on ta hea-hea-hea. Ma mäletan, et kui kooliajal sööklas miski maksatoit (tavaliselt oli see fantaasiavaeselt maksakaste) laual ootas, siis püüdsin ma sellest toidust võimaliku suure kaarega mööda hiilida. Maksaga läks suhe paremaks siis, kui hakkasin valmistama kanamaksapasteeti, siis proovisin juba edasi toite, kuni jõudsin hiljuti pardimaksa proovimiseni. 

Pardimaksa on hea proovida koore-parmesanikastmega ehk veidi švipsis versiooni... või siis teha salatit koos pirniviiludega või proovida veidi teistsugust magusa-soolase kombinatsiooni - kirsikastet. Tegelikkuses rohkelt kisselli meenutavat kastet siin ei kohta, pigem lihtsalt õrnalt maitseks, et kirsikaste on pannil podisenud.

Minikaraskid õuna, kardemoni ja apelsinisiirupiga

Kui oled lihtsalt uskumatu kardemoni austaja, siis võiks seda igasse toitu kasvõi veidikene sisse sutsata. Nii nagu on mul lood kardemoniga, on mul täpselt samasugune austus maapähklivõi vastu. Üldjuhul tõttavadki esimesena pähe retseptid, mis sisaldavad maapähklivõid või siis kardemoni (kahju, et need kokku ei sobi:)). 

Pole kahtlustki, et kardemon ja õun on täielikult kokku käivad maitsed - üks täiustab teist ja teine rikastab esimest. Niisiis, kui ma ühele ajakirjale suve lõpul, siis kui alles esimesed õunad puude otsas valmis said, neid muffineid suvilas küpsetasin, pidin ma teise laari kohe veel tegema. Väljanägemiselt on need ideealsed kodumuffinid - õunatükkide tõttu pisut lopergused ning mitte aukartust äratavalt suured. Täpselt sellised mida kiiruga kodus valmistada saab. Maitselt mahlased ning väga maitsvad karaskit meenutavad muffinihakatised. Jah, tänu odrajahule on need justkui minikaraskid. Ja kes suudaks ei öelda muffinite peale valmistatud apelsiniglasuurist, mis teeb maitse veelgi mahlasemaks?!?! 

Kas koduõunu veel puu otsas (või all) leidub? Kui miskit leiate, siis proovige neid muffineid kindlasti.

Pasta ahjus röstitud tomatite ja peekoniga

Kellel leidub veel suvel kasvuhoones kasvanud tomateid? Nagu iga aasta, siis ka tänavu korjasin oma kasvuhoonest veel rohelised olevad tomatid põõsastelt kokku, pakkusin need paberisse ning ladusin suurde kasti. Seal nad siis pimedas tasakesi punaseks muutuvadki - ja niimoodi ongi võimalik ka keset oktoobrit koduseid punaseid tomateid süüa. Selle jutuga tahtsin ma jõuda selle retseptini, pastatoiduni, mida olen korduvalt teinud siis, kui aega napib. Siin retseptis ei ole muud kui pasta valmis keeta, tomatid mõneks ajaks ahju unustada ning siis koos praetud peekoniga kõik omavahel kokku segada. Ja kui tomatid enam tomati nägu ja maitset välja ei anna, siis võib ahju pista kirsstomatid.

Seda retsepti valmistasin ka "Sööme ära" kampaanias. Videot sellest näeb siitsamast postituse alt:)

Köögivilja ülepanni pannkoogid

Ma olen oma retseptipostitustega, mis valmisid "Sööme ära " kampaania tarbeks, lootusetult maha jäänud.  Sellegipoolest püüan kõik retseptid tasapisi ka siia blogisse ilusti üles riputada. Hetkel aga tundub, et lähtun ütlusest: tasa ja targu:) 

Kampaanias olevate retseptide näol on tegemist minu mõndade lemmikretseptidega ning seetõttu on need ka sagedased külalised meie pere tavamenüüs. Järgnevalt üks retsept, mida olen aastaid ja aastaid valmistanud suvilas. Tõsi, tihtipeale varieerub juurikate valik vastavalt sellele mida peenral või suvila poes pakkuda on. Vaatamata sellele on aga tegemist väga mõnusate pannkookidega, mis sobivad hommikuseks maiustamiseks või lisandiks lõunasöögi kõrvale. Keda videoõpetus huvitab, siis seda saab näha siitsamast postituse alumisest poolest.

Juubel-juubel ehk martsipani-mooniküpsised blogi VIIENDAKS sünnipäevaks:):)

Nüüd on see siis juhtunud - täpselt viis aastat tagasi andsin sõrme sellesse toidublogisse ning panin kirja oma esimese retsepti. Tegelikult oli küll esimene postitus septembrikuu viimasel päeval, aga kuna nädalavahetus oli täis tegemisi ning siginat-saginat (käisin ubinapäeval, kokkasin jõulutoite, korjasin suvilas kasvavaid viinamarju, kündsin terve kasvuhoone ülesse jne jne), siis ajapuuduse tõttu tuleb blogi pisikesest juubelist kirjutada päevake hiljem. Kusjuures, see on esimene kord viie aasta jooksul, kui ma blogi jälle ühe aasta täitumist tähistan. Iga aasta olen selle kuidagi maha maganud. Septembri alguses on meeles küll, et kuu lõpus on jälle aastakene blogi vanem, siis aga märkad keset novembrikuu talveilmasid, et see päev on tasahilju mööda läinud ning mõned tublid nädalad ununenud - ja nii iga kord. See aasta aga veidi teisiti. Pikka juttu ei räägi, lihtsalt 5 mõnusat, maitsvat ja kulinaarset aastat on täitunud. On palju olnud põnevaid tegemisi, toiduprojekte ning tutvusi. Mille üle olen ma aga kõige rõõmsam on see, et minu hobist on saanud ka minu töö, mis enne blogipidamist tundus kauge-kauge unistusena.

Mõned põnevad (ja kohati väsitavad) toiduprojektid on käsil ja mõned veel ees, kuid nendest pisut hiljem. Praegu aga veidi tähistamist ja krõbistamist martsipanimaitseliste küpsistega. Maitsevad hää ning pealegi valmivad lihtsasti (ettevaatust - on üsna tõenäoline, et suur osa tainast võib leida tee kõhtu). Kuna viimasel ajal asendan võimalusel nisujahu, millegi kasulikumaga, siis ka praegu kasutasin küpsiste tegemisel odrajahu. Viimane annabki juurde minu arvates sellist mõnusat kaeraküpsist meenutavat maitset.