Kodune purukook

Külalised on toredad ja no mis seal salata, eriti meeldiv on veel siis, kui nad sulle ka üllatuslikult miskit head ja paremat külakostiks toovad. Näiteks sellesama koogi vahel olevad mustsõstrad pärinevad minu sõbrannalt, kes üsna tõenäoliselt aimas, et mul on ammu juba mõtted ühe hea koduse koogi juures. 

Koduse koogina tuleb mul mõttesse koheselt kaks kooki - klassikaline õunakook, kus õunadele seltsiks parajalt kaneeli ja siis täiesti tavaline purukook, kus vahel kodune moos või marjad. Kuna õunakooki alles hiljuti küpsetasin, siis läks ahju purukook. Otseloomulikult mängisid olulist rolli selles koogis külakostiks toodud mustsõstrad, mis sellest koogist just selle koogi tegid. Kuna või oli otsakorral ning purukatte valmistamiseks oli järel võid vaid tükike, siis asendasin pool võikogusest toorjuustuga. Tagantjärgi mõtlen, et olekski võinud ainult toorjuustu purukattes kasutada, sest lõpptulemuse üle ei kurda.

Ja millal siis seda kooki süüa? Loomulikult on ju sellelaadsed koogid ahjust tulnuna vägagi maitsvad. Ja kui veel klaas piima ka veel kõrval on......oi-oi. Siiski-siiski meeldis mulle see kook järgmisel päeval külmkapikülmalt isegi rohkem.

PS! Selle retsepti õpetus on lühike ja lihtne;)

Kanalihaviilud tuunikalakastmega

Minu siinses blogis on veidi vaiksemaks jäänud kahel põhjusel, esiteks on hetkel veidi kiiremad ajad ning teiseks (ja kõige peamiseks) asjaoluks on see, et minu arvuti on ikka veel paranduses. Mainisin tomatisupi postituses oma ebaõnnestumistest ning sellest, et suutsin ühe õhtuga kaotada suurema osa oma toidupiltidest. Loomulikult on suudetud päästa need, mis olin juba varasemalt ka teisele kõvakettale salvestunud. Paar olulist kausta (ehk kokku ca 20 GB) on aga ikka veel kadunud kuhugi. Siiski on pöidlad pihus, et kõik laheneks minule positiivselt. Loodetavasti selgineb selle nädala lõpuks miskit, nii et saan oma vana hea arvuti jälle rõõmutundega tööle panna:) Hetkel teen oma asju võõra arvutiga (aitäh arvuti laenajale:)) ning tundub justkui oleksin ära eksinud. Õnneks saan kiiremad ja olulisemas asjad aetud.

Mis aga täna pakun? Tegelikult oli mul täna üks äärmiselt kokanduslik päev. Hommikust alates sai kokatud ja pildistatud. Pöidlad olid pihus, et päike pildistamise ajal pilte vähegi rõõmsamaks muudaks - aga otseloomulikult ei tulnud päike kordagi välja. Minu viimase aja "õnnestumisi" arvestades ei ole see miski ime. Panen aga kirja ühe mõnusalt lihtsa retsepti, mille tegin ajakirjale ÜKS. See valmib lihtsalt ja maitseb nii hea. Kui algselt valmistatakse seda vasikalihast (Vitello tonnato), siis läksin kergema vastupanuteed ning valmistasin toidu kanalihast - sellest nimetus pollo tonnato ehk kanaliha viilud tuunikalakastmega. Täpsemalt saab selle Itaaliast pärit roa kohta lugeda Wikipedia lehelt. Samuti võib seda rooga valmistada ka eelmisel päeval järelejäänud kanapraest. Viiluta kanatükid alusele, valmista kaste ning nirista kanaviiludele. 

Nüüd jääb aga soovida head isu, mis muud:)

PS! Tegelikult olen mitmeid põnevaid küpsetisi teinud ning kui oma arvuti tagasi saan, siis saan ka pildid retseptidele juurde panna:)

Tummine tomatisupp jahedateks ilmadeks, videoretsept ning lugu sellest, kuidas kolm on kohtuseadus.

Selle aasta sügis ei ole kohe üldse minu jaoks soodne olnud - eelmisel laupäeval sõideti sisse minu parkivale autole nii, et terve uks vajab nüüd vahetamist. Pühapäeval suutsime söbrannaga tema objektiivi puruks kukutada, mis oli meil pildistamiseks ülioluline ühe tähtsa projekti jaoks. Ja, et sellest veel vähe oleks, suutsin ma esmaspäeval kogemata (arvatavasti oli see tingitud liigväsimusest ja vähesest magamisest) kustutada oma arvutist üle 100GB jagu toidupilte, mis enamjaolt sisaldasid erinevaid, veel esitlemata, toiduprojekte. Õnneks küll on pildid tänu tarkadele arvutimeestele suuremas osas taastatud, kuid nüüd ei väsi ma kordamast - back up, back up, back up. Mu enda arvuti on veel paranduses, sest lootus on veel ehk üht-teist päästa, aga tunne kui näed, et sinu viimase poole aasta töö on lihtsalt kadunud, ei ole üldse meeldiv..Võin end aga lohutada, kuna õnnetused tulevad ikka kolme kaupa ning minul on see arv õnneks täis:) .....aga nüüd postituse juurde.

Oktoobrikuu keskel plaanisime Rannamõisale teha mõned retseptivideod Ööbiku Gastronoomiatalus, ideeks talletada filmilindile paar lihtsat retsepti. Niisiis sai minu esimesena valitud retseptiks seesama tomatisupp, mis oma olemuselt minestrone suppi meenutab. Olen päris tihti sellist suppi valmistanud, aga alati nö käe järgi kõike lisanud. Lõpuks aga võtsin ükspäev seda toitu tehes väikese paberi kõrvale ning panin kõik koostisained kohusetruult kirja. See supp on tõesti hea ja lihtne ning praegusesse hooaega veel eriti sobiv.

Sügis on alanud äpardustega ning ega muidugi minu sõit Pärnust filmimiskohta lihtsalt ei möödunud. See seletab ka tõsiasja, miks ma videoõpetuses näen välja justkui metsast välja astunu. Ütleme nii, et peaaegu, see nii just oligi. Nimelt otsustas minu üleskirjutatud teejuhend mind täielikult valesse kohta juhatada, nii et mingi hetk avastasin ennast keset sopast põlluteed. Vaikselt hakkasin juba autoabi numbrit meelde tuletama - lihtsalt juhuks, kui mu auto otsustab kuskile äkitselt kinni jääda. Lõpptulemusena abi mul vaja ei olnud, küll aga osutus minu algselt plaanitud tunniajane autosõit kahetunniseks (või ehk pikemakski?). Lõbus-lõbus. Ja tänu toredale valele külateele oli minu puhas tumesinine auto muutunud ülenisti helehalliks.

Lõpptulemust näete videoretseptina selle postituse all.

Sefiirisegadik - hea, maitsev, kõige parem:)

Suve alguses Kanada reisil olles oli seal üks magustoit, mis koosnes mandariinidest, hapukoorest, maitsestamata jogurtist ning vahukommidest. Veidike tuunimist ning sellest maiusest sai sefiirisegadik kohupiima, kookoshelveste, vahuse sefiiri, pirnide ja meloniga. Viimase olen siiski asendanud pigem suurema koguse küpsete pirnidega, sest kogemused on näidanud, et tihtipeale on väga raske leida poodidest meloni maitsega meloneid. Meenutavad need pigem puist saepuru, kui mõnusalt mahlast magusat melonit. Ausalt öeldes on ainult pirne kasutades lõpptulemus isegi parem!

See on tõeline comfort-toit, mis valmib kiirelt ja maitseb hasarti-tekitavalt hästi. Miks sefiir? Sefiiril tundub olevat umbes taoline mõju nagu martsipanil (siinkohal soovitan piiluda üht mõnusat martsipanimagustoitu), mis mõne aja möödudes kohupiimas sulama hakkab. See tekitab omakorda ülimalt head maitset kogu selles kohupiimasegadikus.

Sefiirisegadiku retsept on alatitoimiv kohupiimapastaga.......siiski-siiski, kui Teil leidub olema veidike vahustatud vahukoort üle, siis ärge olge kitsid ning lisage see ka sinna segasesse segadikku.

Kookoshelvestest ka. Kui Teil neid kodus ei leidu, siis on kaks võimalust - minge poodi või jätke segadik tegemata, sest kookoshelbed ja sefiir on selle magustoidu kaks peategelast.

Seda retsepti sai jagatud ka hiljuti toimunud Sööme ära kampaanias. Seal kasutan melonit, kuid nagu ma ennist mainisin, võib südamerahuga kasutada ainult pirne. Kes tahab veenduda selle valmistamise ülimas kerguses, siis Youtube´is on videretsept olemas: sefiirisegadik.