Alljärgnevat toitu olen ma vist söönud juba ajast kui ma päris väikene olin. Kui ma õigesti mäletan, siis see retsept on leitud ühest tervislikust kokaraamatust, mis oli oma aja kohta ikka väga uudne ja uhke kokandusteos. Niisiis sai seda proovitud ning nii on see saanud meie peres üheks kiire aja lihtsasti valmistatavaks kalatoiduks. Minu ema firmatoit on see ka, nii et seetõttu olen seda ausalt öeldes vaid paar korda ise valmistanud (kusjuures see retsept on veidi sarnane Mari-Liisi firmaroale).
Kui juunikuu ajakirja "Maret" oli vaja valmistada lihtsat toitu, mis valmiks kiirelt ja väheste komponentidega, siis tuli seesama kalavorm koheselt mõttesse. Kuigi seda toitu võib valmistada igal ajal, siis praegune hooaeg soosib seda toitu veel eriti hästi - tomatid on oma parimas vormis ning taljejälgijad saavad ka söönuks.
Naljakas
on see, et kui Pärnus hakkavad maasikad peenramaal juba lõppema, siis
minu Tallinna lähedal asuvas suvilas saavad esimesed punapõsksed marjad
alles valmis. Just eile saigi suvilas korjatud alles esimesed punakad
maasikahakatised - sedasi on tegelikult kõigi saadustega. Nii, et kui
maasikad Pärnus otsas, liigun sujuvalt põhja suunas, kus saak alles õues
valmib:)
Selle koogi retsept on üks selline, mida aeg-ajalt ikka valmistan. Just täpselt mõnus kindla-peale-mineku küpsetis - tahaks miskit head kooki, aga katsetamiseks ei ole tahtmist. Nii tulebki haarata vajalikud komponendid ning see kook valmis teha. Kusjuures, kui muidu ajasid ikka näpuga retseptivihikus järge, siis sedasorti hapukoorekoogid olid ühed esimesed küpsetised, mida iseseisvalt katsetama asusin.
Alljärgevat retsepti pole avaldanud, kuna tavaliselt käib see nii tunde järgi. Kuna aga tahtsin selle panna ja juunikuu ajakirja "Maret" köögilehekülgedele, siis sai kirjutatud ka täpsed kogused ülesse.
Niimoodi valmistatud hapukoorekook jääb mahlakas, veidi tummine ja parajalt pagus. Viimase osa annab loomulikult koogile maitsev halvaa, mida koogist välja jätta ei tohi.
Juba
on käes jaanipäev ning mina polegi oma plaanitud grill-postitust siia
üles jõudnud riputada. Mis parata, ilusad ilmad nõuavad oma osa ja miks
mitte sellest maksimum võtta. On ju haruldane, kui on päikeseline suveõhtu ning ei saja vihma,
ei ole külm ja ei ole pime. Loomulikult nõuab oma osa hetkel ka
ajakiri Maret, mille juulikuunumbrisse on vaja veel viimased
jõupingutused teha.
Samas süüa teen ikka, eile sain maha näiteks ühe vägeva rabarberikoogiga, mille kindlasti ka lähiajal siia üles riputan. Samuti oli ükspäev rohkelt grillimise päralt - hommikul tegime koos Andra ja lastega Õhtulehe Suve-erisse grill-toite (ilmus 22.06) ning pärast seda süütasin oma aias grilli Naistelehe retseptide tarbeks (21.06). Tol päeval oli mul tohutult kahju, et minu linnuliharaamat "Lihtsalt linnulihast" on juba ilmunud, kuna valminud linnuliharoad tulid kiiduväärt maitsvad. Aga mis parata, kriban need siis kõik mingiaeg siia blogisse. Alustuseks üks mõnus nokitsemistoit kanatiivatükkidega. Loomulikult võib valmistamisel kasutada nii kanapoolkoibi, terveid kanatiibasid, kanatükkide ülaosa vms - oluline on, et sellel oleks nahk. Miks küsite? Sellepärast, er siin retseptis on maitseainetele lisatud ka veidi küpsetuspulbrit, mis liha grillimisel krübedaks teeb (siinkohal tänan nipi eest Toiduakadeemia peakokka Tarvot:)).
Selles retseptis on kolm lihtsat etappi – maitsestamine, grillimine ning glasuuriga
katmine. Lõpptulemuseks on mahlased kerged ampsud. Vabalt võite retseptis olevaid koguseid suurendada, kui isu või seltskond suurem. Retsept ise on lihtne, nii et jõuate soovi korral oma õhtustesse sööminguplaanidesse võtta küll:) Ilusat ja maitsvat jaanipäeva!
PS! Kuulutasin üle-eelmises postituses välja ka minu raamatu "Lihtsalt linnulihast" võitjad. Üks võitja pole endast kahjuks veel märku andnud. Ootan!
Jalgratas on juba leiutatud ning seetõttu seegi retsept kindlasti paljudele teada ning proovitud. Kuna aga seesama limonaadiretsept on saanud meie pere selle aasta õheks suureks lemmikuks siis on see ka üks peamisi põhjuseid retsepti postitamiseks. Ahjaaa, onu jaoks on see postitus ka, kellele see jook hirmsasti maitses, kui ma seda suvilas ükspäev pakkusin. Tegelikult see ongi ehtne suvilajook, vähemalt minule. Meil kasvab suvilas suur ja võimas rabarberipuhmas, millest siis juba aastaid on valminud hulgaliselt rabarberikisselli ning limonaadi ka. Kooki muidugi ka, aga kissellil ja limonaadil on ikka põhirõhk
Kusjuures võib erinevaid limonaadiretsepte leida minu ja Andra kokaraamatust "Retseptisahtel käsitöökapis". Mäletan nii hästi, kui umbes aasta aega tagasi erinevaid limonaade meisterdasime, neid maitsesime ning need kõige paremad raamatusse valisime. Siinkohal on vist ka kõiki õige hetk tänada. Põhjuseks uudised, mida Andraga juunikuu alguses kuulsime. Nimelt tuleb meie ühisele raamatule kordustrükk. Äärmiselt meeldiv, tore ja rõõmustav uudis:) Suured tänud ka kõikidele, kes meile raamatu kohta on tagasisidet andnud!
Ega siis raamatu ilmumine tähistamata jää! Niisiis juba teisipäeval (18.06.2013) toimub Tallinnas Viru Keskuse Rahva Raamatus (4. korrusel) kell 17.00 minu kokaraamatu "Lihtsalt linnulihast. Kiired ja kodused road kanast kuni pardini." esitlus. Räägime raamatust, selle valmimisest ja telgitagustest:) Loomulikult teen maitsmiseks ja proovimiseks kokaraamatust pärit toite.
Kui olete tulija, siis võite oma tulemisest julgelt märku anda ka FB-lehel: Linnuliharaamatu esitlus. Nii tean enam-vähem suupistete kogustega arvestada;)
Nimelt on viimased pool aastat olnud minu jaoks ühed kiiremad üldse ning ausalt öeldes ootasin juba kannatamatult suve, et veidi rahulikumaid aegu nautida. Niisiis olen ma aasta algusest seotud olnud kahe kokaraamatu projektiga. Kui "Retseptisahtel kösitöökapis" käsikiri valmis sai, siis alustasin tööd linnuliharaamatuga ning alates reedest ongi poeriiulitel müügil ka minu isiklik kokaraamat - Lihtsalt linnulihast. Kiired ja kodused road kanast kuni pardini. Täpsemalt saate tutvustust raamatu kohta uurida ka Rahva Raamatu kodulehelt.
Tegemist on raamatuga, mis sisaldab üle 80 lihtsa retsepti linnulihast ning nagu pealkirigi ütleb - kanast kuni pardini. Pean ütlema, et lõpptulemusega olen väga-väga rahul. Kindlasti võib paljudele tekitada küsimust minupoolne tihe raamatute sadu, aga lihtsalt seekord juhtus nii, et ühe raamatu ilmumine hilines ning teine jällegi jõüdis poeriiulitele plaanitust varem. Nii ongi minu poolt raamatulettidel esindatud kaks kokaraamatut - "Retseptisahtel käsitöökapis" ning seesama raamat "Lihtsalt linnulihast".
Millest raamat räägib? Ma ei väsi kordamast, et ma jumaldan lihtsaid ja kiireid toiduretsepte, mis saavad valmis ilma suurema vaevata, kuid samas maitsevad üdini ausalt. Selle asemel, et kulutada aega kaupluse järjekorras valmistoidu lettide juures, siis saab tegelikult lühikese aja jooksul valmistada miskit head, kodust ja endatehtut. Eelistada tuleks iga kell omatehtud toitu juba valmistoodangule. Mida aga teha, kui peale tööpäeva lõppu on väsimus suur ning miskit süüa teha ei taha? Siin tulebki abiks seesama raamat, kus peidus lihtsalt ja/või ilma suurema vaevata valmivad linnulihatoidud.
Selle raamatu märksõnadeks ongi lihtsus, lihtsus, lihtus:) Lisaks nippe ja soovitusi linnulihast ja selle valmistamisest. Selleks, et raamatus olevad toidud oleks veelgi lihtsamad, on iga retsepti juures välja toodud soovitused ja tähelepanekud retsepti kohta. Samuti on toorained lihtsalt kättesaadavad ning ei vaja osturetki pealinna kauplustes. Elan ise Pärnus ning tean väga hästi, et vahel võib tooraine valik (võrreldes Tallinnaga) siin tõeliselt piiratud olla.
Raamatust leiate viis peatükki:
Kergem kõhutäis eelroogadest ja salatitest.
Pirukale!
Supile!
Aeg toekamaks lõuna- ja õhtusöögiks.
Grillima!
Kuna tegin kõik raamatus olevad pildid ise (va autorifotod) , siis pean ütlema, et kõige raskem oligi end üksi jagada retseptide mõtlemise, valmistamise, toidustilistika ning töötlemise vahel. Kõigele kulus tunduvalt rohkem aega, kui Andraga ühist kokaraamatut tehes. Just seetõttu ongi nii mõnedki unetud ööd ja unised päevad seljataga:) Loomulikult tänan ma oma ema, kes raamatus olevaid retsepte usinalt järele proovis ning seejärel andis tagasisidet retsepti toimivuse, maitse ja lihtsuse kohta. Alati on kasulik teada, kas ka keegi teine retseptidest selgelt aru saab ning kuidas need lõpuks maitsevad...
Niisiis, loodetavasti naudite seda raamatut, sealolevaid retsepte ning mõttepahvakuid:) Loomulikult loosin ma ka siin blogis välja kaks kokaraamatut. Selleks andke lihtsalt kommentaariga märku, milline on Teie kiire ja lihtne retsept, mis korduvalt Teie peres kasutust leiab! Ei ole oluline, kas tegemist on tavalise piimasupi või mõne peenema roaga, põnev on lihtsalt kuulata millised on teiste inimeste lihtsad ja need kõige lemmikumad toidud:) Kõigi vastajate vahel loosin välja 2 linnuliharaamatut "Lihtsalt linnulihast" täpselt nädala pärast ehk siis 17.06.2013. Kuni selle ajani ootan aga kõikide toredaid mõtteid ja lihtsaid retsepte;)
Ma loodan, et saate selle raamatuga juurde toredaid retseptimõtteid ning lihtsaid ideid, mis toiduvalmistamise veelgi lihtsamaks muudavad:)
LIHTSALT LINNULIHAST. Kiired ja kodused road kanast kuni pardini. Ragne Värk
Fotod: Ragne
192 07.06.2013
Vilve Torn
Kirjastaja: Kirjastus Pegasus
Võitjad on ka selgunud:) Abistajaks võitjate väljaselgitamisel oli taas minu viieaastane noorhärra, kelle ülesandeks oli öelda 2 numbrit 1-53ni. Numbriteks valis ta 6 ja 36, seega kolivad linnuliharaamatud jannza (kel juhuslikult on ka täna sünnipäev, nagu kommentaarist selgus:)) ja Põnnidega raamaturiiulisse. Palju-palju õnne!
Ja lõpuks minu poolt sel aastal ka üks rabarberikook.Vanad head rabarberikoogi retseptid on siin blogis juba avaldatud ning seetõttu pole ka miskit uuenduslikku juurde lisanud. Aga siiski.... komistasin paar päeva tagasi ühe väga toreda retsepti otsa, mis esmakordsel proovimisel jäi pisut kuiv ja kuidagi üksluine. Idee hea, teostus ka kiire, ainult lõpptulemus veidi igav. Jonni ei jätnud ning seetõttu ruttasin peenramaale rabarbereid tooma. Retsept ise on lihtne ning valmib taaskord minu lemmikpõhimõttel sega-kõik-kokku - ja nii läkski juba järgmisel päeva hommikul ahju seesama kook.
Kuna plaan oli hommikul Pärnust Tallinna minna, siis rändas kook ahjust otse auto tagaistmele - oi neid šokolaadiseid lõhnasid, mis sellest koogist sõidu ajal tulid.
Pärast maitsmist võin julgelt öelda, et see on üks viimase aja parimaid koduseid kooke, mida söönud olen. Tänu rabarberitele jääb kook mõnusalt tummine, täidlane ning šokolaadine.
Seda viimast koogis küll ei ole, aga tundub, et kakaopulber täidab oma
osa siin koogis ülimalt hästi. Olgu veel öeldud, et retseptis ei ole kasutatud muna ega ka piimatooteid. Niisiis, saage tuttavaks - üks mõnus
mahlane ja tummine rabarberikook, mis julgelt minu rabarberiküpsetiste
eesotsas nüüdsest asub !
Rabarberisegu: 300 g rabarbereid, tükeldatud ja kooritud kogus 0,5 dl suhkrut 1 sl tärklist
Sega kuivained omavahel, lisa ülejäänud ained ning sega kuni saad ühtlase taina. Sega rabarberitükid suhkru ja tärklisega ning lisa segades tainale. Vala tainas võiga määritud vormi (24x32cm) ning küpseta 175 kraadi juures ca 35 minutit.
Soovitused/tähelepanekud:
Võid retseptis asendada 1dl nisujahu sama koguse rukkijahuga;
Soovi korral lisa kooki ka veidi kõrvitsa- ja päevalilleseemneid;
Soodat ja küpsetuspulbrit on lisatud koogile triiki teelusikatäis.
Üks kiire postitus veel enne seda, kui pühapäevast saab esmaspäev. Tegelikult järgnevalt üks kiire retsept hommikuks, mis maitseb väga-väga hästi. Minu päev algab suurepäraselt, kui valmistan hommikuti endale ühe korraliku munaroa - olgu selleks siis omlett, munapuder, pošeeritud muna kiluleivaga või siis mõni muu toit, kus peaosaliseks muna. Ühesõnaga toit, mis on piisavalt toitev, et ilusti lõunani vastu pidada:).
Järgnevalt pks lihtne munaroog, millest leiate riivitud kartulit, veidi pestot ning kanaliha. Ma olen kindel, et nii mitmedki jõudsid sel nädalavahetusel õue grillima, üldiselt tähendavad aga sellised õuegrillimised seda, et veidike liha jääb kaussi ikka järgi. Seetõttu saabki siinses retseptise sellise liha ideaalselt ära kasutada. Ja kui ausalt tunnistada, siis just niimoodi see retsept sündiski - oli lihtsalt vaja ära kasutada grillimisest järelejäänud liha.
