Kookospiima ja seentega broilerifileed (Paleo-retsept)

Kui olete juba ammu või täiesti ootamatult kookospiima austajaks saanud, siis soovitan proovida alljärgnevat retsepti. See on lihtsalt valmiv toit, milles on kana koos seente ja kookospiimaga veidikeseks ajaks ahju küpsema pandud. Valmib nii kiirelt ja maitseb nii hästi.

Lihtne maasikatrifle vaniljepudinguga

Maasikad on saavutamas selle suve parimat kõrgvormi. Kuna minu maasikapeenral pole lähiajal veel punaseid marju oodata, siis tänu sellele satun tihedamalt turule. On kindlad maasikamüüjad, keda võid usaldada ning kelle marjad on magusamast-magusamad. Otseloomulikult kulub esmalt maasikaid söögiks, siis mõnda kooki ning toormoosi ja kui veel maasikahooaeg kestab, siis saab ehk mõned maasikahoidisedki keedetud. Tegelikult on need keedetud moosid minu ühed lemmikud just talvisel külmal ajal koos kohevate pannkookide või hommikupudruga, aga tavaliselt jääb suvisel ajal maasikamoosi keetmine heal juhul kõige viimasele minutile.

Selle retsepti tarbeks on vaja maasikaid koogi tarbeks. See retsept pärineb taas ajakirja Maret retseptilehekülgedelt "5 ainet 1 koogike" rubriigist. Juunikuu koogiks valmistasin üht hästi maitsvat ja lihtsasti valmivat (nagu kõik viie komponendi koogid enamast) kooki. See on trifle ehk lihtsalt kausikook, milles on rohkelt kohupiima, maasikaid, pisut küpsiseid ning tummist vaniljepudingut ka lisaks.

Marineeritud vimmafilee ning (pildi)ringkäik Pärnu

Minult küsiti hiljuti, et millise toiduga seostaksin ma Pärnut. Pani veidikeseks mõtisklema, kuid ükskõik mispidi ma mõtlesin, jõudsin ma lõpuks ikkagi erinevate kalaroogade juurde. Kalastamine on Pärnule nii omane. Siin on kõigil vähemalt üks tuttav kalamees (või siis halvimal juhul tuttav, kes tunneb kalameest). Miks siis mitte ei võiks olla kala nö Pärnu (toidu)märk? Näiteks varajase päikesetõusuga rattaga mööda Jaansoni rada sõites põriseb peaaegu alati Sinust mööda mõni päevinäinud paat, milles istuv kalamees sõbralikult kaldal olevatele kalapüüdjatele lehvitab. Jah, ka kaldaäärne on täis kalamehi, kes oma  rahuliku olekuga terve hommiku rõõmsaks teevad. Heaks "kalastamiskohaks" on ka Pärnu turu Kalamajakas, mis oma suurepärase kalavalikuga kõiki kalasõpradeks püüab meelitada, ka neid, kel kalaga veel väga sinasõprust tekkinud ei ole.

Suvisel ajal meelitab Pärnu külastajaid rohkelt ligi. Paljude arvates on see linn lõbutsejate poolt okupeeritud, kuid võin julgelt öelda, et viimaste aastatega on sammud positiivse arenemise suunas märgatavad. On rohkem vaadata, on rohkem uudistada, on rohkem kohti ning rohkem rahulikke paigakesi. Pärnusse tulles ärge rutake koheselt randa või Steffani pitsasse. Võtke aeg maha ning tehke üks rahulik jalutuskäik mööda Pärnu väikeseid linnatänavaid ning seadke sammud näiteks Vallikääru, mis alles hiljuti sai uue ja värskema ilme. Seal on pisut ärevust ja põnevust, kuid on siiski kuidagi ebamaiselt rahulik oma paadisildade ja kauni vaatega. Seal kohtate kindlasti ka elevust täis kalamehi, kes just suurema saagiga mere pealt saabunud. Lisaks külastage Pärnu väikeseid kohvikuid ning hüpake kindlasti läbi nostalgilisest sõõrikukohvikust, millest sisse astudes rändate ajas justkui paarkümmend aastat tagasi. Eksige "kogemata" Jaansoni rajale ning tehke mööda jõekallast sellele ring peale, võtke pisut aega ning ärge rutake kuhugi....... need heietused võiks veel jätkuda, aga siiski ootavad oma järge mõned vimmafileed, mis soetatud varahommikuses turumelus Pärnu Kalamajakast. Taaskord läksin lihtsama vastupanu teed ning panin vimmafileed sidruni- ja laimimahlaga  nö küpsema. Seejärel puistasin üle värske koriandri ja granaatõunaseemnetega. Viimased on justkui oma kerge hapukas-magusa kontrastiga ideaalseks lisandiks. Pakkuge leival või saial.

Siin postituse lõpus on pisut pildikesi Pärnust - kohast mis suvisel ajal veidi kilama lööb, kuid jääb siiski armsaks väikelinnaks.

Tatrajahupannkoogid

Nädalavahetusel peaks vähemalt üks päev algama pannkookidega. Täpselt sellistega, millele juurde lisatud ohtralt oma lemmiklisandeid. Sellel retseptil on mitmeid eeliseid, esitaks valmib ta ilma nisujahuta. Tatrajahust pannkoogid on küll veidi teistsugused, kuid mulle meeldib nende pannukate pähkline maitse ja selline nö veidi jõuline tekstuur. Nagu näha, puudub retseptist ka suhkur, mistõttu võib võib neid üheaegselt pakkuda nii magusa, kui ka soolase lisandiga. Kui vadakut käepärast ei ole, siis asendage vadak lihtsalt vee või piimaga.

u 10 ülepannikooki

3 dl (toor)tatrajahu
1 tl küpsetuspulbrit
soola (maitse järgi)
2 muna
4 dl piima või vett või vadakut
1 dl kookospiima

Sega kuivained omavahel ja lisa ülejäänud ained. Sega, kuni saad ühtlase vedelamapoolse taina. Küpseta õliga piserdatud pannil ülepannikoogid.

Rõõsa ja roosa peedipasta

Teate ju küll, et mõnikord on olnud nii kiire päev, et koju tulles ei ole absoluutselt tahtmist köögis kaua aega söögivalmistamisele kulutada. Täpselt sellistel hetkedel tuleb appi seesama retsept - roosa peedipasta. Peediarmastajad kiidavad seda retsepti taevani, samuti ka need, kes muidu peeti ei söö. Retsept ilmus ka ajakirja Maret2014 maikuunumbris.

Üdini tervislik suvikõrvitsa-porgandipasta

Kui Teile meeldivad üheskoos seened, porgand, suvikõrvits ja kookospiim, siis tasub kindlasti selle retseptipostituse juurde veidikeseks peatuma jääda.... Ja kui Te seda retsepti veel lähemalt uurite, siis näete, et allolevalt on tegemist paleo-retseptiga, puudub laktoos, gluteen (teraviljad), kaunviljad. See on üks minu viimase aja lemmikuid, mida oma menüüst juba hirmuäratavalt tihti leian:)

See on justkui pastaretsept, kuid nisujahu sisaldava pasta asemel on kasutatud siin suvikõrvitsa- ja porgandilaaste. Uskuge, see roog on imehea, kus lõpptulemuseks on tänu kookospiimale mõnusalt kreemjas juurviljapada. Kellele seened ei meeldi, siis jätke need välja. Seenesõbrad aga võivad neid veelgi juurde lisada. Lisaks saab siin retseptis ära kasutada grillimisest järelejäänud linnuliha.

Kreeka jogurti vaht mee ja röstitud pähklitega

Comfort food? Jah, peab tõdema, et taas selline sega-lihtsalt-kokku retsept, mida mul tegelikult plaanis avaldada ei olnud. Kui ma aga seda magustoitu eelmisel laupäeval Imavere Piimanusmuuseumi piimapäeval töötoas valmistasin, siis tuli välja, et sellised lihtsad magustoidud on meeltmööda nii paljudele. Niisiis üks lihtne segadik Kreeka jogurtist, kodujuustust (püreestatult annab lõpptulemusele mõnusat tekstuuri) ja vahukoorest, lisaks veel pisut röstitud pähkleid (ära neid välja jätta!!!) ja mett. 

 Kui mõelda, siis praegune hooaeg soosib selliseid magustoite. Pean silmas õhtuseid grillimisi.... hea on ju võtta magusoit, mis vajab lusika asemel söömiseks vaid maiuse keskele pistetud küpsist. 

Peet, peet, peet - Peediorsoto!

 No nii, siin see on - üks korralik mugavustoit, mis ei nõua rohkelt aega, vaeva jõudu, komponente..... Ühesõnaga on kõik väga lihtne!

Mul seisab alati köögikapis pakike odrakruupidega, sest kunagi ei või ju teada, millal tekib isu kruubipudru, -salati või sellesama orsotto järele (tavaliselt esineb seda isu tihedamini, kui arvata võiks). Minu traditsioonilise orsotto sisse läheb vist peaaegu, et alati peet. See annab juurde mahlakust, peedile omast kelmikust ning maitset. Puljongit valmistamisel ei kasuta, selle asemel on kasutusel tavaline vesi ... ja loomulikult sortsuke veini, mis lihtsalt on kohustuslik komponent!.