Marineeritud vimmafilee ning (pildi)ringkäik Pärnu

Minult küsiti hiljuti, et millise toiduga seostaksin ma Pärnut. Pani veidikeseks mõtisklema, kuid ükskõik mispidi ma mõtlesin, jõudsin ma lõpuks ikkagi erinevate kalaroogade juurde. Kalastamine on Pärnule nii omane. Siin on kõigil vähemalt üks tuttav kalamees (või siis halvimal juhul tuttav, kes tunneb kalameest). Miks siis mitte ei võiks olla kala nö Pärnu (toidu)märk? Näiteks varajase päikesetõusuga rattaga mööda Jaansoni rada sõites põriseb peaaegu alati Sinust mööda mõni päevinäinud paat, milles istuv kalamees sõbralikult kaldal olevatele kalapüüdjatele lehvitab. Jah, ka kaldaäärne on täis kalamehi, kes oma  rahuliku olekuga terve hommiku rõõmsaks teevad. Heaks "kalastamiskohaks" on ka Pärnu turu Kalamajakas, mis oma suurepärase kalavalikuga kõiki kalasõpradeks püüab meelitada, ka neid, kel kalaga veel väga sinasõprust tekkinud ei ole.

Suvisel ajal meelitab Pärnu külastajaid rohkelt ligi. Paljude arvates on see linn lõbutsejate poolt okupeeritud, kuid võin julgelt öelda, et viimaste aastatega on sammud positiivse arenemise suunas märgatavad. On rohkem vaadata, on rohkem uudistada, on rohkem kohti ning rohkem rahulikke paigakesi. Pärnusse tulles ärge rutake koheselt randa või Steffani pitsasse. Võtke aeg maha ning tehke üks rahulik jalutuskäik mööda Pärnu väikeseid linnatänavaid ning seadke sammud näiteks Vallikääru, mis alles hiljuti sai uue ja värskema ilme. Seal on pisut ärevust ja põnevust, kuid on siiski kuidagi ebamaiselt rahulik oma paadisildade ja kauni vaatega. Seal kohtate kindlasti ka elevust täis kalamehi, kes just suurema saagiga mere pealt saabunud. Lisaks külastage Pärnu väikeseid kohvikuid ning hüpake kindlasti läbi nostalgilisest sõõrikukohvikust, millest sisse astudes rändate ajas justkui paarkümmend aastat tagasi. Eksige "kogemata" Jaansoni rajale ning tehke mööda jõekallast sellele ring peale, võtke pisut aega ning ärge rutake kuhugi....... need heietused võiks veel jätkuda, aga siiski ootavad oma järge mõned vimmafileed, mis soetatud varahommikuses turumelus Pärnu Kalamajakast. Taaskord läksin lihtsama vastupanu teed ning panin vimmafileed sidruni- ja laimimahlaga  nö küpsema. Seejärel puistasin üle värske koriandri ja granaatõunaseemnetega. Viimased on justkui oma kerge hapukas-magusa kontrastiga ideaalseks lisandiks. Pakkuge leival või saial.

Siin postituse lõpus on pisut pildikesi Pärnust - kohast mis suvisel ajal veidi kilama lööb, kuid jääb siiski armsaks väikelinnaks.

250 g vimmafileed
poole laimi pressitud mahl
poole sidruni pressitud mahl
soola, pipart
väike kimbuke värsket koriandrit
2-3 sl granaatõunaseemneid

Lõika vimmafileed õhukesteks viiludeks ning pane koos laimi- ja sidrunimahlaga kaussi. Maitsesta soola ja pipraga. Sulge karp kaanega ning jäta jahedasse maitsestuma ca kuueks tunniks. Seejärel laota filleviilud taldrikule, raputa peale värsket hakitud koriandrit ning granaatõunaseemneid. Maitsesta täiendavalt soola ja pipraga.

... ja nüüd kõik Pärnu....