Jäine karamellikook

Oehhh.... see kook läks küll laualt nagu niuhti. Vahel ju lihtsalt on nii, et miski tuleb nii hea välja, et muudkui võtad tükikese ja siis veel tükikese ja siis veel tükikese. Pakud teistele ning nendega on täpselt sama lugu... Aga ma ütlen põhjuse miks see nii kook hea on! Seetõttu, et enne söömist seisis see paar tunnikest sügavkülmas. Süües oli kook jahutavalt kreemine ja täidlane, retseptis kasutatud toorjuustukreemil lasus ka oma oluline roll. Kook oli peale lühikest sügavkülmutamist meeldivalt tahenenud, mitte ebameeldivalt läbi külmunud. 

PS! Selle koogi valmistamiseks on vaja varuda vaid 6 komponenti:)

Maguspiim kondenspiima ja kamajahuga ning Kulinaarne duett!

Kuidagi ootamatult on kõik marjad otsa saanud. Sain suvilast veel viimased tikrid ja punased sõstrad, laps leidis veel paar vaarikat ka. Marjad aga on asendumas koduõuntega ning sel aastal on neid minu suvila õunapuude küljes kuhjaga. Milline rõõm! Need viimased marjad aga saab pista ühte lihtsasse magustoitu, mida me suviti üllatavalt tihti valmistame. Valmib see ilma vaevata ja vähestest komponentidest: piimast, kamajahust, värskest piparmündist, kondenspiimast ja marjadest. Justkui ajaränd lapsepõlve!

Ja kui magustoit valminud ja söödud, siis piiluge kalendrisse ning vaaadake, mis plaanid Teil selleks laupäevaks on. Nimelt on taas 23. augustil Saue vallas toimumas Vanamõisa käsitöölaat, mis on üks suurimatest taolistest laatadest Eestis. Lisaks on avatud ka Eesti Toidu Telk, milles toimub Kulinaarne Duett. Tekitab küsimusi? Kohe seletan... Eesti Toidu Telgi laval toimub terve päeva kokkamine, koos teevad süüa üks professionaalne kokk ning teine kodukokk. Toitu teeme kohapeal ning maitsta saab loomulikult ka lõpptulemust. Täpsemaid osalejaid, kellaaegu ja teemasid näete juba allolevalt plakatilt:

Põhjaka, Põhjaka, Põhjaka!

Minu selleaastane suvi on möödunud ääretult kiirelt ja pidevalt ringi rännates, nagu vist paljudel. Alles see oli, kui mõlgutasin mõtted, kuhu see suvi minna tahan ja mida teha sooviks. Pidasin plaani, et kuidas suvi niisama istudes luhta ei läheks. Oma rõõmuks olen ma viimase kolme suvekuu jooksul üsna hoogsalt jõudnud Eestis ringi seigelda, toiduelamusi leidnud ning fotoaparaati maalilisi pilte klõpsinud. Olen jõudnud kalale, marjule, seenele ning lisaks ka oma töid ja tegemisi teinud.

Loomulikult ei saa ma üle ega ümber Põhjakast. Armsast paigast, mis asub Järvamaal. Kohas, kuhu minu liikumistrajektoor kahjuks väga tihti ei suundu, kuid siiski seda rõõmsam ma olen, kui sinna juhtun. Põhjakale sattusin ma viimati juulikuu lõpus, täpselt sel ajal, kui suur suvekuumus siin võimust võttis. Jätsime tavalise sõiduauto kodumaja ette ning rändasime Põhjakale pisikeses bussis, mis sai laenatud kelleltki, kes tunneb kedagi. Sellisesse bussi mahtus kogu reisiseltskond ära, nii et miks ka mitte. Konditsioneer otsustas päev enne sõitu küll töötamast lakata, kuid sellest pole midagi - tuleb lihtsalt aknad lahti teha ning tuule saatel juukseid lehvitades teele asuda!

Ja mis meid ees ootas? Ikka see vana ja hea Põhjaka oma hea toidu, ürdipeenarde ja sigadega, kes mõisa taga aedikus pidevat võitlust poriga pidasid. Toonekured olid ka kogu naaberpõllu endale haaranud nii, et nende lendlemine mõisa kohal oli justkui piltpostkaardilt laenatud. Olgugi, et tegemist oli suve soojema päevaga ning magusaisu oli pisut puudulik, siis ei saanud lõunasöögi lõpetuseks kuidagi jätta tellimata kohustuslikku Põhjaka (ja ühtlasi ka maailma parimat) Napoleoni kooki. See koogivõitlus peas, kas peaksin magusat võtma või mitte, oli juba ammu kaotatud:). Ei maksa end tagasi hoida, sest heameelega oleks kahvliga augu taldrikusse kraapinud, et seda viimast kreemitörtsu kätte saada, mis koogist järgi oli jäänud. Tellitud silgud olid head ning olen neid ka kodus pärast seda teinud. Searibi lagunes ilma suurema lunimiseta lihtsalt taldrikul lahti ning kooretarretis vaarikasorbetiga oleks justkui vanaema tehtud. Mis veel tahta võikski?!?

Šokolaaditäidisega kaneelirullid, mis ei vaja ahjukuumust!

No nii, siin on üks üdini lahe retsept, mille idee leidsin juhuslikult pinterestis ringi kolades. Mis see siis on? Need on ühed üdini maitsvad šokolaaditäidisega kaneelirullid, mis valmivad..... üllatus-üllatus RÖSTSAIAST! Pikka planeerimist see retsept  ei vaja. Varuge lihtsalt suuremat röstsaia (mida suurem, seda parem), veidi šokolaadikreemi ja marju ning segage kokku köögikapis leiduvad kaneel ja suhkur. Täpsem õpetus aga alljärgnevalt.

Pontsakad kartulipannkoogid

Üha enam valmistan ma viimasel ajal kartulipannkooke. Kui juhuslikult keedetud kartuleid üle jääb, siis on pannkoogid esimeste ideede hulgas. Kartulipannkoogid on head. Nii head, et tavaliselt sööjate seas pirtsutajaid ei ole. Laste lemmikud on need ka ning üldjuhul kvalifitseerivad väikeste sööjate hulgas kartulipirukateks. Niisiis, otsige üles üks pann ning vajalikud toorained ning pannkooke meisterdama!

Suvine ja meeldejääv Ööbiku Gastronoomiatalu

Linnakärast pisut rahu saades piisab vaid, kui sõita pisut eemale. Veidi kaugemal mürast ja saginast, mis igapäevaselt kohati nii ära väsitab. Kuhugi, kus ainsaks müraks on põllu peal laulvad rohutirtsud ning linnud, kes aeg-ajalt häälekalt oma olemusest märku annavad.  Kohta, kus kaugusesse vaadates näed põllu serval loojuvat õhtupäikest ning seda, kuidas tasakesi jahe udu põllule hiilib. Tunned rõõmu, et värske õhk teeb uimaseks ning vaikus on ehmatavalt nauditav... ja sellest kõigest võib sõltuvusse sattuda.

Sedasama sõltuvust ma tean. Rohked pildistamised sel suvel on juhatanud mind metsa, põllule, suvekodusse, karikakra aasale.... Kohtadesse, kus peamiseks märksõnaks on nauditav vaikus. 

 

Suvi on aeg, kus külastada siinseid traditsioonilisi ning veel avastamata kohti. Reisida praamiga saartele ning võtta ette üks põnev retk mööda Eesti väikelinnu. Kõik põnevad kohad ootavad suvel (taas)avastamist. Nimekiri tundub lõputu: Kihnu, Saaremaa, Peipsi kant, Matsalu, väikesed külad ja linnad oma kohvikute ja kohaliku toiduga..... Minu nimekirja ette on end nihutanud end Ööbiku Gastronoomiatalu, kus võib leida täpselt seda, millele alguses vihjasin – kohta, kus päike loojubki põllu serval ning rohutirtsud laulavad nii, et  sellest võib sõltuvusse jääda....  

Kuimetsas asuv Gastronoomiatalu on justkui sõõm päikeseküllast värskust. Laudu ehivad põllu pealt korjatud rukkililled, mis kõike nii hästi sobituma paneb. Menüü pn üllatus ning viiest käigust iga roog tekitab ootusärevust ja põnevust.  Kõik sobib ning põllu servelt söögituppa tervitav õhtupäike on vaid suureks  boonuseks. Niisiis, ei ole vaja kaugele sõita, üks pisike retk tavaelust eemale ning tulemuseks on rohkelt nauditavat toitu ning pisut aimu maaelust. 

Jäätiseuputus! Koorene vanillijäätis ja veel 10 erinevat jäätisemaitset.....

Sõidan päris tihti Tallinn-Pärnu vahet ning minu jaoks on juba traditsiooniks saanud see, et teen Märjamaa bensiinijaamas pisikese vahepeatuse ning premeerin end kohvi ja Magnum mandlijäätisega. Viimane on sel suvel saanud minu vaieldamatuks lemmikuks, mida võiksin päevas kohe mitu tükki ära süüa. Jäätis on hetkel lihtsalt suurepärane jahutus, olgu ta siis sorbett, koorejäätis, kohupiimajäätis... ei ole vahet nii või teisiti on mõnus kuumal päeval miskit külma nautida. 

 

See jäätisepostitus oli mul ootel, kuna see ilmus ajakirja Maret2014 juulikuunumbris. Kannatamatult juba ootasin selle blogisse üles riputamist. Seda põhjusena, et lõpptulemus oli lihtsalt suurepärane. Retseptidena tuleb avaldamisele üks ilma jäätisemasinata valmiv koorejäätis. Mainin kohe ära, et tegemist ei ole traditsioonilise vahukoor+kondenspiim valmiva kooslusega, vaid pisut teistsugune (ja väga hästi) toimiv vaheldus ja valmistamismeetod. Nii on lõpptulemuseks vanillise maitsega kreemjas koorejäätis. Maiuse valmistamisel on kasutatud ehtsat vanillikauna, mis annab jäätisele juurde meeldiva vanillise maitse.

Loomulikult on koduse jäätise valmistamise üheks suurimaks ebaõnnestumiseks jäätisesegusse tekkivad jäätisekristallid. See kehtib eriti just ilma jäätisemasinata valmistamismeetodi puhul. Kuidas aga vältida jääkristalle? Valmistamisel tuleb segu korralikult kuumutada ning tahenemise vahepeal see veelkord läbi mikserdada, nii ongi lõpptulemus kreemjas ja siidine. 

Mida aga teha siis, kui Teil on külmkapis terve suur karbitäis tavalist poest ostetud vanillijäätist, millest juba tüdinud olete? Siis saab täiustada maitseid erinevate lisanditega. Retseptiideed leiate sellest postitusest, kerige vaid hiirt pisut allapoole....