Hapukapsa-lihapirukad... juhuks, kui otsite lihtsat ja ülimalt head pirukaretsepti.

Mulle on alati meeldinud võiroosid. Need võluvad kuidagi oma lihtsusega. Siiski olen tihtipeale valmistanud ka "võirooside moodi" pirukaid, millel täidiseks just täpselt seda, mida sobivat külmkapis leidub. Mõni nädal tagasi otsustasin katsetada miskit jõulusemat. Mõte hakkas liikuma hapukapsa suunas. Pirukas, millel täidiseks hapukapsas võiks ju kokku küll sobida?! Niisiis, ei anna mõtted oodata ning vajavad koheselt teostamist. Pannile läks lisaks hapukapsale meeldivas koguses kalkunihakkliha ning pisut sulatatud juustu, mis kogu täidise nö kokku seob. Veidike voltimisvaeva, munaseguga võõpamist ning siis olid juba pannil küpsetamisjärjekorda ootamas needsamad hapukapsa-lihapirukad.

Need lõhnad, mis küpsemisel ahju ukse vahelt kööki tungisid olid oivalised ning andsid ka juba väikese vihje, et valmimas on miskit head.... Lõpptulemuseks olidki ühed ülimalt lihtsad, mahlased ja väga-väga head pirukad. Krõbe tainas ning rohkelt täidist - liiga hea, et olla tõsi:) Minu lemmikretseptidesse on need pirukad nüüd salvestatud ning valmimas taas juba lähiajal.

Minu poolt aga ilusat aasta lõppu, ehedaid maitseelamusi ning kohtumiseni juba järgmisel aastal!

Keedutainas ja üks lihtne croquembouche

Kui ma praegu sedasama postitust köögilaua taga kirjutan, siis sajab väljas paksu valget lund. Õuest vaatavad vastu lumekuhja all olevad õunapuud, lund täis pisike tänav ning suured lumekuhjad, mille all end peidavad. Ise istun köögis, tassike teed kaaslaseks ning ainsaks helinaks pliidi all praksuvad puud. Pisikeses köögis on valgusallikaks arvutiekraanilt kumav valgus ning köögilaual põlevad küünlad, mis talvetunde tekitamisele jõudsalt kaasa aitavad. Nii-nii mõnus on ning praegu julgen isegi mõelda, et sellised lumised talvised hetked võiksid kestma jäädagi.....

Mul oli plaan enne jõule postitada siia blogisse üks tõeliselt pidulik koogikese retsept. Aeg aga lendab mängleva kiirusega ning enne, kui arugi sain olid jõulud läbi. Niisiis olgu see pigem üks mõnus retsept aasta lõppu. Saagem tuttavaks  - croquembouche, Prantsuse traditsiooniline küpsetis, mis otsetõlkes tähendab “suus praksuma”. Valmistatakse väikesed ümarad tuuletaskud, täidetakse kreemiga ning seejärel kleebitakse omavahel püramiidiks kokku ..... ja söömiseks murtakse tuuletaskud “puu” küljest lahti. Kui klassikaliselt täidetakse tuuletaskud vanillikreemiga ning kleebitakse kokku omatehtud sulakaramelliga, siis minu poolt üks lihtsamini valmiv croquembouche, mis valmib keedetud kondenspiimakreemi ja tumeda šokolaadiga.

Selle koogikese valmistamiseks on vaja valmistada keedutainas, mis paljudele miskipärast esmajoones pisut võõrastust tekitab. Keedutainas, nagu nimigi ütleb, valmib komponentide keetmisel. Põhiretsept koosneb veest, võist, soolast, jahust ja munadest. Seda tainast kasutatakse näiteks kookide ja küpsiste valmistamiseks, kuid kõige traditsoonilisemalt leiab see kasutust ekleerides, kohupiimataskutes ja tuuletaskutes. Kuna taina retsept on nii soolaste kui ka magusate täidiste puhul sama, saab ühest portsjonist valmistada korraga mõlemaid ampse.

Paljudele meeldib keedutainas just tänu õhulisusele ning õhukeseks küpsevale tainakihile. Õigesti valmistatult peavadki jääma need õhulised ja seest tühjad. Alljärgnevalt leitae ka mõned olulised nipid keedutaina õnnestumiseks.

Retsept ilmus ka ajakirjas Maret (detsember 2014). 

Hautatud pardikoivad kartuli-juurselleripüree ja õunakastmega

Minult on ikka ja jälle küsitud, et mida mina plaanin jõulude ajal pühadelaual pakkuda. No ütleme nii, et täna õhtul on köögis valmimas sült. Homme panen juuretise käärima ning hapukapsa potti hauduma. Kõrvitsasalat on ammu valmis ja söömist ootamas ning õhtusöögi lõpetuseks plaanitud magusam pool saab arvatavasti homme õhtul viimase lihvi. Niisiis on laual kõik traditisooniline - vana ja hea ning kindel. Pearoana astub tähtsa külalisena lauale part, täpsemalt pardikoivad. Mulle on tõeliselt meelepärane pardiliha ning eriti just pikalt haudunud koivad. Seda retsepti olen teinud päris mitu korda ning juba ammu sai otsustatud milline liha ja retsept jõululaual tähtsaimat osa mängib. 

Uskuge mind, see retsept on lihtsalt suurepärane. Lõpptulemusena saavad valmis hästi mahlased pardikoivad, millelt liha iseenesest eraldub. Maitsetes ei ole miskit tugevalt tunda, pigem sulandub kõik ühtseks tervikuks. Nii, et kel veel pühadeks kindlaid retsepte pole välja valitud, siis see on kindlasti üks, mida proovida tasuks.

Pardikoibade kõrvale lisandiks üks kohev püree. Juurseller on minu südame juba ammu võitnud. Selle maitse on kohati tugev, kohati huvitav, kohati suurepärane maitseandja, kohati hea kaaslane teistele köögiviljadele. Seetõttu lisan ka ühe oma lemmikuma püree retsepti kartuli ja juurselleriga. Sobib pardiga ideaalselt!

Üks ülimalt hea banaani-kookosekook. Laktoosi- ja gluteenivaba!

Esmalt sooviksin ma teha ühe kniksu ning öelda aitäh kõikidele, kellelt olen oma uue raamatu ("Paleo. Patuvabad magustoidud ja koogid") kohta tagasisidet saanud. Äärmiselt tore on saada vastukaja ning kuulata muljeid proovitud retseptide kohta:) Nii, et kui küsimusi tekib, siis vastan ikka heameelega!

Paleo küpsetiste lainel aga jätkates tulen ma oma jutuga nüüd sellesama banaani-kookosekoogi juurde. Pean tunnistama, et päris tihti rändavad just laktoosi- ja gluteenivabad küpsetised minu kodus küpsetusahju. Lihtsalt tekib pidevalt väike hasart ning soov miskit põnevat katsetada. Nendesamade laktoosi- ja gluteenivabade koogikatestuste ajal olen ma aru saanud juba sellest, et päris esimese korraga koogike tihtipeale ei õnnestu. Ikka veab miskit viltu - tainas jääb liialt nätske või siis liialt kuiv või siis liialt magus või ei ole üleüldse selline, nagu vaaimusilma olen eelnevalt mõelnud. Samamoodi on ka selle koogiretseptiga. Proovisin päris mitu korda enne, kui olin lõpptulemusega rahul ning võisin katsetused maitsvalt ja edukalt lõppenuks kuulutada. Taas oli üks paleo toitumisele sobilik küpsetis valminud!

Kas Teile meeldivad banaani ja/või kookosega koogid? Kui jah, siis on hea mõte alloleva retseptiga tutvuda. See kook jääb nii-nii, kuidas nüüd öelda ..... mõnusalt kodune, pisut tummine ja talvele omase jõulumekiga. Tegemist on justkui banaanikeeksiga, ainult et koogi kehastuses:) Retsept on lihtne ning erilist maadlemist komponentide leidmisel leida ei ole vaja. Võib-olla tekib küsimusi kookoskreem, kuid see on kauplustes ilusti saadaval - seal, kus kookospiimadki asuvad. Kui Te siiski seda ei leia, siis kookospiimapurgi soetamisel on tihtipeale kookospiim erladunud ning seda eraldunud tahenenud kreemi saate samuti selles retseptis kookoskreemina kasutada.

Nagu ma ka selle retsepti õpetuses mainin, siis kaneel lisage lõpuks nii, et tainasse jääksid järgi viirud ehk siis segage vaid väga vähe, muud kunsti polegi:) Soovin Teile edukat küpsetamist ja maitsvaid maitseelamusi! Ahjaa... manin veel, et minule maitses see kook veelgi rohkem külmkapikülmalt järgmisel päeval!

Ühed väga-väga lihtsad porgandikotletid (paleo)

Hakkliha, porgand, pisut maitseaineid ning muud ei olegi vaja. Jah, need porgandikotletid valmivadki peamiselt kahest komponendist. Lõpptulemus on aga ääretult maitsev.... uskuge mind! Juba pikemat aega on minu suureks lemmikuks linnulihast hakkliha, enamasti eelistan just kalkuni- ja broilerihakkliha. Kuna linnuhakkliha tekstuur on selline kooshoidev (vabandan, ei oska paremat sõna iseloomustamiseks leida), siis tavaliselt valmistan linnuhakklihast lihapalle ja kotlette ilma muna, täiendava jahu ning saiata. Ilma nendeta saab ideaalselt hakkama ning lõpptulemuseks on mõnusalt mahlased ning gluteeni ja laktoosita kotletid. Sellesama retsepti valmistasin ma Rannamõisa linnulihablogi selle nädala retseptiks ja kuidagi ei saa seda siia jätta postitamata. Topelt ju ei kärise, eks?

Siin retseptis saavad kokku porgand ja kalkunihakkliha. Valmistamisaeg on ülimalt lühike ning kokkamisvaev minimaalne. Enamasti praen nendele peale ka praemuna nii, et munakollane jääb vedel ning moodustab toidule kastme. Niisiis, otsige sahvrist välja veidi porgandit, varuge hakkliha ning õhtusöögi valmistamine võib alata!

PS! Soovitan proovida neid lisaks ka peedi või pastinaagiga. Viimane osutus eriti suureks lemmikuks meespere hulgas:)

PPS! Kel homme veel miskeid plaane ei ole, siis olen laupäeval (13.12) kell 12.00-15.00 Tallinna Kaubamaja Kodumaailmas ning valmistan oma uuest raamatust: "Paleo. Patuvabad magustoidud ja köögid" patuvabasid küpsetisi:)

Üks lihtne purukoogike...

Kui ma seda kooki kunagi suvel valmistasin, siis olin ma just parasjagu suure koguse moosi valmis keetnud. Kui ettevalmistatud purgid otsa said ning pisut moosi poti põhja jäi, siis ei olnud muud võimalust, kui kapist jahu ja muu vajalik välja otsida ning üks kiire kook valmis meisterdada! Esmalt proovisin moosi ning juba pärast maitsmist olin kindel, et sellest saab tulla ainult üks ülimalt hää kodune küpsetis. Paar tunnikest hiljem veendusin, et selle retsepti hoian ma sügise tarbeks. Tulemuseks oli mõnusalt lihtne kodune kook, millega jahedal ajal on ju hea pisut turgutava purukoogiga maiustada.

Mõned kuud hiljem tegin koogi uuesti ajakirja Maret novembrikuu numbri tarbeks. Kook maitses sama hää, nagu ma seda mäletasin. Oli meeldivas koguses head moosi, tainast, purukatet - kõike täpselt parasjagu, et koduste kookide edetabeli etteotsa end nihverdada. Nii, et kel keldririiulil veidi moosivaru olemas, siis avage üks purgike selle koogi valmistamise tarbeks:)