Võiküülik (paleo)

Kui roog sisaldab parajas koguses võid, siis see lihtsalt peab hea olema ..... vähemalt minu usun enamuse ajast just nii. Täpselt samamoodi on selle retseptiga - lisaks lihale koosneb see vaid võist ja maitseainetest. Maitse on ülimalt lihtne, aga mõjub maitsemeeltele nii hästi. Selle valmistamiseks olen kasutanud nii küülikukoibasid, kui ka ilma nahata kanakoibasid. Maitse on mõlemal juhul kiiduväärselt hea. Paku seda koos ahjujuurikate või värske salati kõrvale.

Sinepine kana ning tumeda tooniga läätsehautis

Minu Instagramis tekitas see roog nädalake tagasi rohkelt elevust. Retsept avaldus ka eelmisel kolmapäeval (18.03.15) Eesti Ekspressi lisas "EE gurmee". Tegelikkuses sai see roog alguse aga mahepoest, kus mulle jäi juhuslikult näppu pakk mustade läätsedega. See tektias koheselt pähe erinevad mõtted ning nii need mõtted kiiresti pannil ja ahjupotis teoks saidki. Tulemus on alljärgnev ning võin öelda, et vägagi maitsev.

Seesama läätsehautis on justkui risoto. Kreemisust aitab õigeks timmida kelmikas avokaado. Tundub justkui moehullus, aga avokaado on tõepoolest minu viimase aja suuri lemmikuid, millega rikastada hommkusööke, veidi toekamaid roogasid ning loomulikult magustoite. Ostan poest alati kaasa paar avokaadot ning jätan need siis koju küpsema. Paari päeva pärast on need valmis kasutamiseks ning maitsevad suurepäraselt. Läätsehautisega teeb avokaado samuti imetegusid, aidates muuta seda kreemjamaks. Minu üks viimase aja lemmikumaid salateid sisaldab samuti seda vilja. Valmistamiseks lõikan nimelt jääsalati peeneteks ribadeks ning riivin õuna (koos koorega), seejärel mikserdan küpse avokaado püreeks ja segan kõik kokku. Maitseks lisan pisut soola ja pipart ning ongi valmis! Nüüd aga alljärgneva toidu juurde ....

Valge šokolaadiga kodujuustukook

Selle koogi retsept oli mul sahtlipõhjas juba ammu olemas. Suvisel ajal meisterdan sedasama ilma ahjuta valmivat kooki suhteliselt tihti. Hea on ju valmistada kiirelt üks koogike ning seejärel kõndida peenramaale koogi kaunistamiseks peale valima erinevaid marju ning ürte. Suvisel ajal on kaunistamisega lihtne, muul ajal tuleb aga koogi kaunistamiseks teised abivahendid kasutusele võtta. Sel aastal valmistasin seda kooki mitte esimest korda Eesti Ekspressi erilehte EE gurmee, milles vajas katmist üks korralik lihavõttelaud (ilmus kolmapäeval 18.03.2015). 

Peategelasteks siin koogis on šokolaad, kodujuust, vahukoor ning sidrunimekine toorjuustuglasuur. See kook ei vaja ahjukuumust ega ka keerulisi komponente, vaja on vaid üht koogimeistrit ning paari näljast koogisõpra. 

Kiire lõhepirukas

Kindlasti kõik märkasid seda, aga no ei saa kuidagi mainimata jätta, kui mõnusalt päikeseline ilma täna väljas oli. Terve nädal tõotab kõikide prognooside kohaselt tulla täpselt samasugune .... milline rõõm! Selliste ilmadega tahaks ainult õues olla, jalutada ning ahmida sisse seda kevadiselt tärkavat õhku. Õues on kevad ning paratamatult eksid just sinna, kus päike veel eredamalt, helgemalt ja soojemalt kevadet paitab. Terve päev õues annab end hetkega aga suure näljatundega märku. Selliste ilmadega unustad koduses köögis kõik haudepotid ja pannid kappi ning tahad lihtsalt miskit head. Midagi, mis ei mõjuks väga raskelt, kuid miskit, mis valmiks kiiresti.  Alljärgnevalt üks kiire lõhepirukas, mis ilmus ka Farmi2015 kalendris ning ilutseb uhkelt märtsikuus.

Pähklite asemel: imeline röstitud toortatar!

Olete Te endal diagnoosinud pähklite sõltuvuse? Kui jah, siis nüüd on aeg see sõltuvus hoopis kõmpsuva toortatra vastu vahetada. Tõepoolest, pannil röstitud toortatar on lihtsalt imeline! Sööminegi kulgeb samamoodi nagu pähklitelgi - võtad ühe ning seejärel lõpetad alles siis, kui terve kauss on tühi. Äärmiselt mõnus ja maitsev leid, pealegi valmib see imelihtsalt! 

Kui tavaliselt panen neid pisikese kausiga lauale lihtsalt niisama näksimiseks, siis tegelikult võib röstitud toortatart igasugusetele salatitele peale puistata. Röstitud peedisalati või kitsejuustuga koosluses sõbruneb toortatar näiteks vägagi hästi;) Mis see aga on? Kerge pähklise maitse ja roheka tooniga toortatar on ikka tatar, millelt on aga eemaldatud kestad kuivkoorimisega. See tähendab, et tatart ei ole kuumutatud ning tänu sellele on säilinud rohkem kasulikke aineid. Toortatra leiate mahepoodidest!

Siiruviiruline mandliküpsis

On üks suhkrumagus ja õhuline besee, mis lausa iseeneset sulab suus, kui neist tükike ampsata. See väike amps on piisav, et suurem magusaisu ära kaotada. Kui aga see õhkõrn maius saab kaaslaseks juurde veel mandlilaaste ja pisut kakaopulbrit, siis on lõpptulemus hoopis teistsugune.

Traditsioonilisest beseest saab tänu lisanditele justkui pisike küpsis, mis maitstes koheselt kõikide poolehoiu võidab. See on justkui besee, aga mitte nii magus, justkui küpsis, aga siiski mõnusalt õhuline, täis põnevust igas ampsus. Mandlilaastud on siin sõpruses ideaalseks seltsiliseks ning annavad juurde veidi krõmpsuvat olemust, kakaopulber aitab üleliigset magusanooti pisut vaiksemaks tõmmata.... kui sul leidub kodus ka mustikajahu, siis täidab see sama eesmärki, aga kindlasti ei ole kohustuslik kasutamiseks.

Peterselli-juustusaiad

Olgu, siit tuleb nüüd üks väga-väga lihtne, kiire ja maitsev hommikusöök juhuks, kui tõesti on aega hästi vähe. Üldiselt ei ole ma väga saia-usku inimene, kuid see-eest on vahest ühed kodused ahjusoojad juustusaiad igati tervitatavad. Eriti hea variant on siis, kui juustusaiad just niimoodi ahjust välja rändavad. See retsept ei vajagi erilist õpetus ja komponentide kirjeldust, pigem valmib kõik nö tunde järgi:)

Pannipirukad

Need pirukad ei vaja ahjukuumust, selle asemel on vaja  kapist välja otsida lihtsalt üks tavaline pann. Kui ma neid pannipirukaid esmakordselt proovisin, siis panin juba varakult märmikku kirja, et neid teen kindlasti ka ajakirja Maret, tegingi. Veidi hiljem katsetasin neid veiseliha asemel ka linnulihast hakklihaga ning tulemus tuli taas super. Üks-ühele need klassikalisi pärmitainast pirukaid kindlasti ei meenuta, pigem natuke sõrnikute ja pirukate vahepealset. Ühesõnaga pisut teistsugune, aga ikka hea:)

Martsipanine kodujuustukook

Mul on küll väga pisike, aga see-eest hästi armas köök, mis lihtsalt kutsub süüa tegema. Eks suurt osa selles mängib ka puupliit, mis jahedal ajal tihedasti kodusoojust tekitab ning toitudele justkui miski lummava maitsepuudutuse juurde annab. Võib-olla seepärast tekib mul alatihti koogi küpsetamise isu. Lihtsalt tahaks vahustada, segada, mikserdada ning siis koogivormis miskit head ahju küpsema panna ... Tuleb tuttav ette?

Igastahes oli sel korral küpsetamise peaosalisteks mul "palgatud" kodujuust ja martsipan. Mulle meeldib kodujuustu erinevates magustoitudes kasutada, seda aga eelnevalt saumikseriga kergelt ühtlasemaks püreestades. Niimoodi püreestatult annab kodujuust mistahes koogile ja magustoidule kreemjamat tekstuuri juurde (üheks heaks tõestuseks on näiteks kodujuustuvahu retsept). Niisiis, kui peaosalised said välja valitud, tuli veel mõned kaaslased kooki valida ning koogitegu võiski alata. 

Tegelikult ma selle retseptiga väga ei ekperimenteerinud. Tahtsin mõnusat kreemjat ja kodust kooki, mis kinldasti õnnestuks, mis ei oleks liialt magus, aga samas oleks piisavalt magus, et olla hea magustoidu eest. Ja täpselt niimoodi see kook ka maitses.

See kook valmis ilma suurema vaevata. Põhja valmistamiseks oli vaja vaid pisut mikserdada, täidisega oli enam-vähem sama lugu. Munavalged rändasid sellesse kooki kõige lõpuks - ikka seepärast, et kook oleks kohevam.