Kodused vastlakuklid. Selle aasta kindel lemmikretsept!

Mina oleks üks nendest inimestest, kellele meeldivad vastlakuklid. Kuidagi on juba traditsiooniks saanud, et kui vastlapäev läheneb, siis liiguvad vaikselt mõtted ka vahukoorekuhja alla maetud kuklite juurde. Tõsi, üha enam olen tuttavate seas kuulnud imestust, et mis nendes vastlakuklites ikka nii erilist on?! Aga mis seal aga ikka mitte meeldida, kui sul on valmis küpsetatud mõnus kodune maitserikas kukkel, lisaks on täidisesse varutud kõige lemmikumat täidist ja siis veel ohtralt kohustuslikku vahukoort. Kõik ju head komponendid ning kokkupannes justkui match made in heaven.

Niisiis, küpsetan ma igal aastal vastlakukleid ise. Isetehtud vastlakuklitele vastast ei leia - selles on ju kuhjaga armastust, mida ostetud kuklitest nii naljalt ei leia. Siin blogis on tegelikult mitmeid erinevaid vastlakuklite retsepte, kuid sel aastal otsustasin need valmistada oma lemmikumast ja alati õnnestuvast pärmitainaretseptist. Ja mis on tulemus? Tulemuseks on õhuline, kuid siiski mõnus tummine kuklike, mis mind koheselt, justkui sõrmenipsuga võlus.

Minu põhimõte on üldiselt selline - isetehtud vastlakuklites ei ole kunagi liialt palju täidist ning seepärast sai kukleid rikastatud paraja koguse kirsimoosi, vaniljepudingu ja ohtra vahukoorega. Tulemuseks on nii hea kuklid, et ise ka vist ei usu:)

Vastlapäevani on küll õige pisut aega, kuid niisama käeharjutuseks võib ju alati esimesed kuklikesed valmis meisterdada. Ka enamus pagariärisid on juba vastlakuklite lainel ning nii palju, kui mina olen kuulnud, siis paratamatult on käimas hetkel tõeline kukliosturalli. Seepärast unustagem järjekorrad ning küpsetagem hoopis ise imelihtsalt valmivaid kukleid. Minu selleaastase lemmikretsepti leiate alljärgnevalt:) (retsept ilmus ka Naistelehes 27.01)

Tummine hernesupp

Lähenemas on Vastlapäev, see päev, kui magusad vahukoorekuklid ja tummine hernesupp on aukohal. Seetõttu kirjutan ühest oma kõige klassikalisemast retseptist. Kuna mu lapse üks lemmiksuppe on hernesupp, siis talvisel ajal valmistan ma seda rooga ikka vägagi tihti. Miskit kiiksu siin retseptis ei ole - lihtsalt kõige tavalisem retsept, kus esmajoones domineerivad lihtsad ka loogilised maitsed, nagu lastele ikka meeldib. Niisiis. herned likku ning järgmisel päeval võibki supitegu alata!

Taipärane lillkapsasupp koriandriga

Mulle on supid viimasel ajal eriti meeltmööda. Võib-olla on see tingitud väljas valitsevast niiskusest ja külmast, võib-olla aga lihtsalt sellest, et peale jõulusööke ihkad miskit muud .... ei tea. Igastahes on supid praegu minu menüüs igati esikohal. Seoses suppidega on mul tegelikult veel üks kiiks - mulle meeldib tohutult lisada igasugustesse suppidesse paras kogus ingverit. See sobib praeguse aastaajaga kuidagi eriti hästi, lisaks annab supile juurde nii hea meki (muidugi juhul, kui suhtud ingverisse hästi:)).

Niisiis tuleb siin postituses valmistamisele üks mõnus püreesupp, kus parajalt särtsu ja maitset! Päikesekollast maitsenaudingut! Retsept ilmus ka Naistelehes 20.01.16.

Üks imeline seemnepasteet (paleo)

Avaldasin selle retsepti pildi mõni aeg tagasi oma instagram-lehel, kus see toit juba palju elevust tekitas. Loodetavasti pakub see ka blogikülastajatele rohkelt huvi. Mina olen igastahes selles pasteedist väga vaimustunud. Mulle meeldib selle kreemjas tekstuur, selle maitserikas ja kohati täidlane mekk ning mind võlub selle toidu lihtsus.

Kui oled seemneid korralikult vees leotanud (selleks võta aega), siis käib selle pasteedi valmistamine juba lihtsalt. Maitsestamisel saad ise otsustada, kui palju ja milliseid maitseid domineerima panna soovid. Seetõttu lähtu maitsestamisel kindlasti oma eelistustest. Mina timmisin samuti lõpptulemust nii, et see maitseks hea ikka eelkõige endale:) Lisaboonusena on see roog laktoosi- ja gluteenivaba ning sobib ka paleo-toitujatele.
Retsept ilmus ka Naitselehes 20.01.16.

Avokaadosalat prosciutto ja keedetud munaga

Üldiselt ei ole salatiretseptid need kõige populaarsemad, sest tegelikult valmib ju seesugune roog üldjuhul just sellest, mis parasjagu külmikus leidumas on. Kui see salat aga valmis sai, siis läks see tegemisele ka kohe järgmisel päeval. Kuidagi lihtsalt maitseb see salat, samas aga piisavalt eriliselt. Kui tekkis huvi, siis retsept on alljärgnev....

See retsept ilmus ka Naistelehes (06.01.16) 

Gluteenivaba suhkrukook mandlipralineega

Kõige lihtsama olemusega koogid teevad mu sõnatuks. Nendes on miskit erilisust. Võib-olla ongi see lihtsus, mis justkui sõrmenipsuga sind võlub ning paneb maitsemeeled nii lihtsasti rõõmustama. Ja, ka keerukad koogid on maitsvad, aga tihtipeale seisneb nende headus ühes koogiviilus, mille järel piilud juba teisi küpsetisi. Keerulised koogid väsitavad....

Seesama suhkrukook kulub kohe kindlasti sinna lihtsa olemusega kookide hulka, mida naudid väsimatult tee või kohvi kõrvale senikaua, kuni see otsa saab. Selle sisemus on nii pehme ja mahlane, pakatades ehedast võist ja maitseküllasest apelsinist. Selles koogis peitub imehea karamelline mekk, mida pakub koogis kasutatud tume Muscovado suhkur. See magusa andja tekitab selle koogis tõeliselt maitsvat segadust. Teine mõnus asi, millesse ma juba selle koogi valmimisel armusin on mandlipralinee. Krõbe ja mandlimaitseline maius  tekitab isegu natuke sõltuvust ning paneb sind mitut tükikest proovima juba enne, kui oled sellega jõudnud kooki kaunistada. Mandlipralinee on iseenesest kõige lihtsam asi, valmistamiseks on vaja pannil ära sulatada tavaline suhkur ning seejärel lisada mandlilaastud. Mina lisan maitseks veel tibake kaneeli, mis toob mandlilaastude olemuse paremini esile. Seejärel tuleb segu jahutada ning siis juba meelepärasteks tükkideks lõigata.

See kook on gluteenivaba ning valmib riisijahuga. Ma kahtlustan, et ka see on põhjus, miks seesama küpsetis nii mõnusa tekstuuriga on. Lisaks on selle koogi üheks plussiks veel see, et see säilib mahlasena jahedas kohe mitu-mitu päeva. Nii saabki aeg-ajalt koogikesest pisikese viilu lõigata ning seda siis koos kuuma joogiga nautida.

Hõrk singi-juustustritsel

Eelmise nädala Naistelehes (13.01.16) ilmus minu 2 lemmikküpsetist. Ühte retsepti jagasin juba paar päeva tagasi (kreemine juustukook) ning teine on nüüd siinsamas Teie ees. Otseloomulikult on see pehme ja mahlane singi-juustustritsel, mida tihtipeale just tähtpäevadel teen. Sünnipäevad ei ole ju ilma magusa kringli või soolase stritslita need õiged sünnipäevad:) Kindlasti meeldib see retsept ka Teile - täidist on selles meeldivalt parajas koguses ning ka pärmitainas ise on minu alati-toimiv-retsept.

Kreemine juustukook kirsikompotiga

Ma tunnistan nüüd ausalt - see juustukook on üks minu viimase aja kõige suurimaid lemmikuid ning olen teinud seda küpsetist kahel viimasel kuul vähemalt 5-6 korda. Selles on koogis on kõike - selles on uskumatut kreemisust, selles domineerivad meeldivalt lihtsad ja puhtad maitsed ning selles on kirsiks tordil veel meeldivalt värskendust pakkuv kirsikompott. Kõiki maitseid on täpselt parajalt ning miskit ei ole puudu ega ka üleliia palju.

Muidugi meeldib mulle selle koogi juures kõige rohkem selle ülimalt kreemjas konsistents, mis on saavutatud tänu koogi küpsetamisele ahjus koos veeauruga. Kindlasti jälgi, et kook üle ei küpseks, sest siis on kreemisest ja mahlasest juustukoogist järgi vaid selle koogile omane värvus. Kook peab peale küpsemisaja lõppu keskelt kergelt võbelema, siis on õige aeg ahi välja lülitada ning peale veidikest toatemperatuuril kohanemist see külmkappi jahtuma ja maitseid koguma pista. Jah, see kook lausa sulab suus, kui see on õigesti valmistatud! Retsept ilmus ka Naistelehes 13.01.16

PS! Pane tähele, et see kook on kõige parem külmkapikülmalt järgmisel või isegi ülejärgmisel päeval peale küpsetamist!

Kodujuustu-suitsukanavrapp. Videoretseptina!

See on nüüd üks selline "kiirtoit", mille ma keeran kokku siis, kui parasjagu korralikku lõunasööki pole veel valminud, samas kergelt nälg nagu näpistaks. Kuigi tortilja võib ju täita ükskõik mille meelepärasega, siis just sedasama täidise retsepti olen ma kasutanud nii mitmetel kordadel. Lastele meeldib ka!

Sarja "Rannamõisa terviseterad" raames on selle valmistamisvõimalust ka videoretseptina võimalik jälgida.

Lihtne lillkapsagratään

Lillkapsas on üks minu suurtest lemmikutest! Üldjuhul küpsetan seda tervena ahjus või siis aurutan õisikuid aurutiga, kus see omandab lausa jumaliku maitse. Loomulikult on igasugu lillkapsasr valmistatud supid ja püreed samuti suurepärased. Ma olen alati arvanud, et minu arvates on lillkapsas nii hea, et sööksin seda ka magustoidu asemel. 

Üks minu ammustest retseptidest on seesama lillkapsagratään, mille retsepti leiab ka kritseldatuna minu esimese retseptivihiku vahelt, mille täitmist alustasin vist umbes kümnesena (võimalik, et ka varem, sest käekiri on kohati väga algeline:)) Niisiis on see retsept kuulunud minu retseptivaramusse juba üsna pikka aega. Ma ei tee seda rooga just iga nädal, aga vahepeal tuleb ikka meelde, et mul on üks väärt lillkapsaretsept ju vihikus ilusti olemas. Hea valmistada siis, kui teistest lillkapsaroogadest isu juba täis. Nüüd siis järgnevalt maitseküllane vormiroog, mille kreemja katte all on peidus maitsvad lillkapsaõisikud. Retsept ilmus ka Naistelehes (06.01.2016).

Üleöö ahjus küpsenud pardikoivad

Meil on kodus puuküttega ahi ja ma olen selle üle väga õnnelik. Miks? Sellepärast, et talvisel ajal saab seal valmistada maailma parimaid liharoogasid. Tavaliselt teeme suurde puuahju õhtul tule, mina valmistan sel ajal liha ja juurikad ette ning kui ahjus juba söed hõõguvad, tuleb ahjulõõr kinni panna. Siis umbes tunnike ootamist (selleks, et kuumad söed pisut rahuneksid) ning seejärel on aeg malmpotiga liha ahju pista. Järgmise päeva lõunaks on justkui imeväel roog valmis küpsenud. Liha on nii pehme, et ikka ja aina pane üllatama. Ühesõnaga on niimoodi ahjus valmistatud liharoad kiiduväärselt maitsvad ja kel samuti puuahi kodus, siis üks maitsev retsept alljärgnevalt: 

Kokkuvõte eelmisest aastat ning uue aasta esimene Nipiraamat:)

Nagu oma eelmises postituses mainisin, siis tuleb nüüd üks eelmist aastat kokkuvõttev postitus. Väga pikalt ei jutusta, aga siiski võtan asjad lühikese postitusena kokku. Eelmine aasta oli täis põnevaid toiduprojekte ning tegevusi. Lubasin endale eelmise aasta alguses, et tekitan endale rohkem vaba aega, aga aasta keskel tundus, et läheb pisut teisiti:) Niisiis alustan esmalt lõpust, sest detsembrikuu esimeses pooles pildistasime uue aasta esimest Nipiraamatu kaant ning tulemus on alljärgnev. Lisaks leiate seest ka 8-leheküljelise artikli minu tegemiste kohta. Loomulikult jagan ka retsepti ja lemmikumaid toidunippe.

Sel aastal oli rohkelt erinevaid videoprojekte. Aastat alustasime lühikese telereklaamiga: Rannamõisa hakklihasegud. Seejärel tegime sama meeskonnaga Farmile kahte jogurtiklippi: Farmi1 ja Farmi 2. Siis oli veel mitmeid reklaamiprojekte, kus ma toidustilistina kaasa tegin. Lisaks erinevad toote-, menüü- ja retseptipildistamised. Maikuu alguses alustasin alguses oma neljanda kokaraamatu kirjutamist, mis novmebrikuu lõpus ka uhkelt raamatupoodidesse jõudis. Kes veel ei tea, siis tegemist on minu paleo magusate küpsetiste teise osaga ehk "Paleo. Patuvabad magustoidud ja koogid 2 ... jätkame magusalainel". Raamatu kirjutamist võtan ma alati kui üht suurt ja väga-väga tähtsat projekti ning seetõttu võin ausalt öelda, et terve suvi kulges katsetuste proovimiste ja pildistamiste lainel. Ma soovisin, et raamatus oleks rohkelt lisaks retseptipiltidele ka meeleolupilte (mulle ei meeldi tavapärased pilt-retsept kokaraamatud). Ma arvan, et suutsin selle eesmärgi täita:)

Kui aasta esimeses pooles olin ajakirjas Maret köögitoimetaja, siis septembrist asusin ma nädalaajakirja Naisteleht köögitoimetaja kohale. Ma pean tunnistama, et see tempo, mis on Naistelehes, on ikka midagi muud (ja olulisemalt tempokamat), kui kuuajakirjas töötades. Samas mulle tohutult meeldib Naistelehes. Sain enda äranägemise järgi teha uuendusi, muuta rubriike, millest lähtuvalt saan teha retsepte, mis mulle meeltmööda on. Niisiis, kohtute minuga iga nädala kolmapäeval Naistelehe kuuel köögileheküljel:) 

Kuna olen tihedalt seotud ka Katharinenthali kohviku ja Rannamõisaga, siis aasta teises pooles alustasime viimasega sarja "Rannamõisa terviseterad". Mõned klipid on juba ilusti valmis saanud ja nähtaval, mitmed veel monteerimisel. Täpsemalt saab vaadata aga siit: Terviseterad 1, Terviseterad 2, Terviseterad 3 ( Klippe on tegelikult veel ning neid saate vaadata siit: Rannamõisa Linnuliha). 

 "Rannamõisa terviseterad" filmimine 

Põnevaima teleprojekti auhind läheb loomulikult kokasaatele "Milline maitse", kus ma kohtunikuna kaasa lõin. Jah, see oli põnev - võttepäevad olid küll pikad, kuid see kaalus suuresti üle kogu meeskonna ja osalised, kes selles kaasa tegid:)

 Foto: Martin Dremljuga

Seesama blogi on mulle ikka sama armas, kui oli see eelmine, üle-eelmine või mõni varasem aasta. Kusjuures 2015 aasta oli taas üle pika aja retseptirohke, kuhu sai kirja täpselt 119 postitust (viimati tegin täpselt sama arv postitusi 2010 aasta). Aitäh kõikidele, kes seda blogi on külastanud ning seda ka edaspidi teevad. Kas soovite teada, millised on 2015 aasta kõige populaarsemad postitused? Aga palun TOP5 on täies hiilguses teie ees:

1. Lihtne ja maitsev õunakook
2. Patuselt hea juustukook Domino küpsistega
3. Banoffee kook ehk kiire küpsetamata kook banaanide, iirise ja vahukoorega
4. Kõrvitsasalat
5. Ahjusoe leib 

Niisiis - uuel aastal uue hooga! Toredat uut aastat kõigile!