Pesto-apelsinimarinaadis kanaroog

Täna on tõeliselt sobiv ilm grillimiseks. Enne aga, kui kõik oma toiduvalmistamistega õue grilli taha kolivad, siis järgnevalt üks kerge kanaroog, mis valmib ahjus. Isegi kui grillimishooaeg tõelise hoo sisse saab, siis kiireks õhtusöögiks sobib see toit valmistamiseks suurepäraselt. Vaja on vaid eelmisel päeval liha marinaadi pista ning järgmisel päeval siis lihtsalt kõik vajalik ahjuvormi pista ning küpsetada. Ahjus kulub selle toidu valmistamisele 30-35 minutit, mis on täpselt paras aeg, et laud katta ning sobivad lisandid selle toidu juurde valmistada.

Pähklikoogi energiabatoon (paleo)

Minult on hästi tihti viimasel ajal küsitud lihtsaid energibatoonide retsepte ning seetõttu on ka see retseptipostitus pisut sellest tingitud. Erinevaid batoone, mis ei sisalda suhkrut, piimatooteid ja teravilju, on ju tegelikult nii lihtne ja mugav valmistada. Mulle meenus üks seesugune retsept, mida jagasin ka oma Paleo 2 magusaraamatus ("Paleo. Patuvabad magustoidud ja koogid 2 ...jätkame magusalainel".) ning heameelega jagan seda ka siin blogis. Tegelikult erilist retsepti ei olegi, sest antud pähklikoogi batoon koosneb vaid kahest komponendist - datlitest ja pähklitest. Lõpptulemuseks on aga ülimalt mõnus maius, mida hea ampsata siis, kui magusaisu ootamatult ründama peaks. 

Pirnitäidisega kodune purukook ja hoidisteraamatu võitja...

Kookide valmistamisest/küpsetamisest ei saa mul vist kunagi isu täis. Mulle lihtsalt meeldib katsetada ja proovida ning seejärel ootusärevalt magusat lõpptulemust oodata. Seetõttu jagan siin blogis taas ühte koogiretsepti, mis jääb lõpptulemusena meeldivalt mure. Täpselt nii mure ja purune, et see tekitab pisut sõltuvustki. Selline tekstuur on saavutatud tänu retseptis kasutatud täisteranisujahule ning kindlasti ära kasuta selle asemel tavalist nisujahu. Täidisena annab selles küpsetises aga siduvust tainasse segatud hapukoor, muna ja pirnitükid. Viimast võid lisada tegelikult isegi helde käega rohkem, sest kes kurdaks ikka selle üle, et koogis on liialt palju mahlaseid ja magusaid pirnitükke?!?!

Niisiis on tegemist taas hästi lihtsalt valmiva koduse purukoogiga, mille vahel laiutab mõnus kaneeli-pirnimaiguline täidis. Nagu paljude kookide puhul, siis see küpsetis on taas kõige parem jahtunult ning kui jaksad oodata järgmise päevani, siis on maitsed veelgi ühtlustunud ja kook oma parimas vormis valmis söömiseks. Kui aga kannatust ei ole, siis valmista endale tassike teed (või kohvi või otsi külmkapist välja piimakann) ning alusta ühe koogiviiluga maiustamist. 

Ahjaa, suured tänud kõikidele, kes jagasid oma lemmikumaid hoidiseid siin blogis hoidisteraamatu postituses. Kuulutasin välja võitja ka nimetatud postituse all. Nii, et Emilia Elizabeth Chochia - palun saada mulle oma kontaktid ragne_m@hotmail.com või ragnem@gmail.com ;)

Kanapirukas kuskussi, pärlsibulate ja juustuga

Olgugi, et kevadised ilmad paitavad põski ning menüü muutub aina värskemaks ja kergemaks, siis seekord on retseptipostitus ühest pirukast. Küpsetisest, mille täidises on ohtralt mahlast kanatäidist ning mida katab krõbedalt õhuline tainaümbris. See pirukas sobib söömiseks ahjusoojalt, kuid samahästi nosimiseks ka jahtununa, mistõttu võib seda pirukat kaasa pista piknikukorvi või mõnele väljasõidule, kui värskest õhust ootamatult kõht tühjaks muutub.

See pirukas on hea mitmel põhjusel, esiteks ei nõua rohkelt aega ning teiseks on selle küpsetise suureks austajaks ka pere pisemad sööjad. Täidises ei domineeri maitsed üksteise üle, mistõttu sobib lastele söömiseks hästi.

Toorjuustu-kondenspiima purukook

Minule meenub purukoogiga kohe see klassikaline moositäidisega purukook. Siiski on purukoogi retseptide maailm ju nii lai ja mitmekesine. Kuigi ma viimasel ajal väga suur koogisõber ei ole, siis selle-eest ma lihtsalt naudin katsetada ja valmistada igasugu erinevaid kooke ja teisi magusaid küpsetisi. On ju põnev segada kokku miskit, mis ideeliselt su enda mõtetes on toimiv ning see ka siis reaalselt kohe koduköögis ära katsetada. Selle koogi puhul läks peas küpsenud mõte ja valminud kook väga õnnestunult kokku. 

Selles koogis on mõnus pähklit sisaldav purune kate, vahel aga kreemjas täidis, mis saavutatud tänu toorjuustu ja kondenspiima imeheale koostööle. Niisiis maitseb see küpsetis ülimalt hästi ning on minu arvates kõige parem jahtunult järgmisel päeval. Selleks ajaks on toorjuustutäidis koogis ilusti maitseid täiustanud.

Uus raamat "Hoidistaja salaraamat. Häid maitseid kogu aastaks" ... ja loomulikult raamatuloos!

Umbes viimased 10-11 kuud on mul möödunud tõelise töö tähe all. Selle aja jooksul olen tegelenud, alustanud ning lõpetanud mitmeid toiduprojekte, Ühe suure töö võin ka hetkel õnnelikult lõppenuks kuulutada, kuna on ilmunud üks äärmiselt põnev hoidistest ja toiduretseptidest tulvil uus kokaraamat "Hoidistaja salaraamat. Häid maitseid kogu aastaks" (Andra Kalda /Ragne Värk). Raamatut saad pisut lehitseda ka Rahva Raamatu kodulehel: www.rahvaraamat.ee

Nagu nimigi ütleb, siis see on raamat, kuhu on kokku kogutud rohkelt erinevaid hoidisteretsepte: moose, marmelaade, siiupeid, kastmeid, marjavõideid, tšatnisid, supihoidiseid, pestosid, salatihoidiseid, marinaadi, napsi- ja kompotiretsepte. Ühesõnaga laiutab 260 leheküljel hulgaliselt põnevaid retseptiideid! Sellel raamatul on aga lisaks veel üks lisandväärtus. Pistsime Andraga siia raamatusse ka rohkelt mitmesuguseid soolaseid ja magusaid toiduretsepte, kus hoidiseid kasutada võiks. Tihti on ju nii, et kui hoidised on valmis meisterdatud, siis kasutatakse neid vaid pannkookidega maiustamiseks või siis näiteks liha kõrvalisena. Seetõttu leiavad lugejad sellest raamatust lisaks veel rohkelt põnevaid muffinite, kookide, küpsetiste, magustoitude, hommiku- ja õhtusöökide ja teisi põnevaid retsepte!

Seda raamatut meisterdasime me Andraga täpselt 3 aastat ning ikka selleks, et kokku saaks kogutud meie kõige paremad hoidistamisretseptid. Kuna meile mõlemale Andraga  meeldib hoidistada ning valmistada nii traditsioonilisi, kui ka kiiksuga hoidiseretsepte, siis see raamat ongi üks suur kogumik, millest leiate lisaks meie retseptidele veel ka meie sõprade, vanemate ja esivanemate parimaid retsepte ja nippe. 

Paljud küsivad meilt, et kas hoidistamisraamatu jaoks ajaliselt pisut vara ei ole! Raamatust leiab retsepte igaks hooajaks. Kogu hoidistamine algab ju tegelikult juba kevadel, kui esimesed naadid, rabarberid ja karulaugud oma lehed mullast välja pistavad, nii et praegu on selle raamatu ilmumiseks ainuõige aeg! Ja, kes soovivad Andra ja minu autogrammi ja soovidega raamatut, siis paljudes Rahva Raamatu kauplustest üle Eesti on see leitav;)

Kui Sul tekkis selle raamatu vastu huvi ning soovid seda raamatut ka endale, siis loosin juba sel reedel (22.04.2016) välja ühe Hoidistaja salaraamatu;) Osalemiseks anna siinsamas postituses kommentaariga märku, milline on sinu lemmikhoidis (ei pea olema konkreetne retsept, piisab ideest/nimest).

Kiire seesamipasta

Paar head ja imekiiresti valmivat retsepti lihtsalt peavad igaühel köögisahtlis peituma. Lihtsalt juhuks, kui lõuna- või õhtusöögi valmistamine liiga viimasele minutile jääb. Täpselt selline on ka alljärgnev retsept. mis valmib hetkega ja sobib viimase-hetke-retseptiks suurepäraselt. Sellel on parajalt aasiapärast mekki tänu kastmele, mis spagettidega kokkusegatult hästi mõjule pääseb. 

Rikkalik lõhe-juustupirukas

Ma jagan Teiega üht head kalapirukaretsepti, mis minule isiklikult on vägagi meeltmööda. Selles on rohkelt kalatäidist, õhuke tainapõhi ning maitsev kate, mis seda pirukat maitsvalt ühtseks seob. Ühesõnaga selline lihtne pirukas, milles ei ole rohkelt komponente, aga need vähesed olemasolevad ained mõjuvad piisavalt hästi. Kui tavaliselt eelistan ahjusoojasid pirukaid, siis mulle meeldis see küpsetis enim pisut jahtunult või isegi järgmisel päeval külmalt. Samas eks ole see alati maitse asi;) 

Ikka hääd!

Kodune kodujuustukeeks

Mul on keekside vastu mingi omamoodi nõrkus. Esiteks meeldib mulle neid valmistada ning teiseks need lõhnad, mis küpsemisel kööki tekivad on lihtsalt äraseletamatult oivalised. Kõige paremad on muidugi need klassikalised keeksid, kuhu ei ole lisatud täidisena harjumatuid kreeme või mõnda muud lisandit, mis klassikalise keeksida üldsegi kokku ei käi. Siiski meeldib mulle katsetada erinevate komponentidega, mis traditsioonilise keeksimaitsele laastavalt ei mõju. Vahel õnnestub hästi, vahel aga veelgi paremini ning selle tõestuseks on ka alljärgnev keeksiretsept, sisaldades kodujuustu, mis lõpptulemuse õhuliseks ja kergeks muudab. Aga nagu enamus keekse, siis maitseb see kõige paremini ja mahlasemalt järgmisel või isegi ülejärgmisel päeval peale valmistamist. Nii, et varuge pisut kannatust peale keeksi küpsemist ning maitske seda alles vähemalt päev hiljem. 

Üks soovitus ka - jälgi, et püreestad kodujuustu enne tainasse lisamist ikka korralikult ära. Keegi ju ei soovi ebameeldivaid kodujuustutükke oma keeksiviilus näha;) 

Apelsini-kaneelikohupiimakook

Kui ma selle koogikese ahjust välja võtsin siis need küpsetuslõhnad lummasid mind koheselt. Loomulikult oli selles süüdi kaneel, mida ma eelnevalt helde käega kohupiimasegusse lisasin ning mis nüüd oma meedivat võlu jagas. Jätsin koogi veidikeseks jahtuma ning püüdsin mõneks ajaks selle isuäratavaid lõhnu unustada. See õnnestus ning alles õhtul, tassikese aurava tee kõrvale, sai rohke kohupiimatäidisega koogikest serveeritud. Selles koogis on meeldivalt kaneeli, piisavas koguses apelsinimekki ning ka rohkelt kohupiima. Maitsetest tungivad meeltesse koheselt lihtsus ja kodusus. Jah, selline see kook ongi, tulvil lihtsatest ja kõige parematest maitsetest, millele lisab pisut luksuslikkust kergelt hapukas apelsinivõie.

See apelsinivõie on juba teine maitsepahvatus sel koogil. On tunda, et see kaste on rammus ning võiga ei ole siin koonerdatud. Siiski mõjub sel lihtsalt kohupiimakoogil nii hästi - natuke hapukalt ja kelmikalt, sobitudes suurepäraselt kaneelimaitsega. Tõsi, seda apelsinivõiet tuleb valmistades pisut rohkem, kui kook ennast ehtida jõuab, aga nii vist ongi parem. Hommikused röstsaiad saavad siis ka oma osa apelsinivõide imeheadest maitsetest!

NB! Kook on kõige parem külmkapikülmalt päev peale valmistamist!

Põhi:
1 dl šokolaadimüslit
75 g võid, sulatatuna
100 g küpsiseid, peenestatuna

Täidis:
600 g vaniljekohupiima
1 dl rõõska koort (10%)
3 muna
3 sl mannat
1,5 sl kaneelisuhkrut (Dansukker)
1 väiksema apelsini riivitud koor ja mahl

Apelsinivõie:
3 munakollast
35 g suhkrut
1 väikese apelsini riivitud koor ja mahl
70 g võid

Rösti pannil müsli kergelt läbi (kui segus leidub suuremaid müslitükke, siis suru need puulabidaga lahti). Lisa pannile sulatatud või ja küpsisepuru ning sega kõik kiiresti ühtlaseks massiks. Laota segu küpsetuspaberiga vooderdatud koogivormi (Ø20cm) põhjale. Sega täidise ained omavahel ühtlaseks ning vala põhjale. Küpseta kooki 170 kraadi juures 35-40 minutit. 

Täidise valmistamiseks vahusta potis kergelt munakollased suhkruga lahti. Lisa apelsinikoor ja –mahl. Kuumuta pliidil segu segades hästi madalal kuumusel pidevalt segades, kuni segu silmnähtavalt pakseneb. Tõsta pott pliidilt, lisa või ja lase kreemi hulka sulada. Lase kreemil jahtuda ning kata sellega kook vahetult enne serveerimist.

Retsept valmis koostöös Dansukkeriga.

Gluteenivaba seeneburger

See retseptipostitus on mõeldud eeskätt naispoolele, sest ma olen üsnagi kindel, et enamik mehi vaataks seda burgerit kerge muigega nagu ilmaime... puuduvad ju paksud ja kohevad burgerit ümbritsevad saiakuklid! Tegelikult on selline burger suurepärane asendus siis, kui soovid seesugust toitu süüa ilma suure saiakuhjata. Lisaks on see roog gluteenivaba, mis on kindlasti paljudele rõõmsaks lisaboonuseks. Ütleme nii, et kui oled seenesõber, siis tasub seesuguse burgeri valmistamine kindlasti ette võtta - küpsetatud seened, isetehtud hakklihapihv, marineeritud kurgiviilud, mahe sinep ja praemuna on ju täiesti sobiv maitsekooslus:)