Klassikaline suvine külmsupp okroška

Minu viimasest retseptipostitusest on nüüd pisut aega möödas. Söögitegemist ma maha ei ole jätnud, lihtsalt on vahepeal meie pere suurenenud ühe armsa pisipreili võrra. Sellest on ka tingitud see lühikene vaikus siinses blogis, kuna uus ilmakodanik röövib meeldivalt kogu tähelepanu. Kööki satun tihti, kuid arvuti taha ei kutsu miski jõud, loomulikult on see tingitud ka nendest suurepärastest ilmadest, mida praegu ilmataat pakub. Pärnus tuleb see suvehõng kuidagi eriti esile: Jaansoni rada on täis puhkajaid ning ka linnatänavad on mõnusat siginat-saginat täis. Peab nautima neid väheseid ilusaid ilmasid, mis suvi meile pakub! Ka meie pere menüü on sellistest ilusatest ilmadest tingituna kohe kergem ja lihtsam. Üks kohustuslikke toite suvisel ajal on loomulikult klassikaline külmsupp okroška. Mulle meeldib okroškat teha, kuna enamasti valmib see just nendest komponentidest, mis külmkapis parasjagu ärakasutamist vajavad. Kui Sul on kapis järelejäänud pisut grill-liha või keedetud kartuleid või juustu või veel miskit taolist, siis kõiki neid saab ühes mõnusas külmsupis ära kasutada. Ühesõnaga on tegemist meeldiva külmkapitühjendamisroaga! Kui maakodus oleme, siis teeme seesugust suppi ikka ohtralt suure kausi sisse, nii on hea askelduste kõrvalt kiiresti nälga kustutada ning hea ka järgmisel päeval end sellega premeerida. Mulle meeldibki tegelikult seesugune supp pisut seisnuna, et maitseks ühtlustuksid ja täiustuksid. Koheselt süües, mõjub külmsupp mulle pisut toorena, seetõttu soovitan selle toidu juba hommikul valmis segada, siis on lõunasel ajal juba hea valmis toitu süüa!

 

Mitmele: neljale

100 g värsket kurki
2 hapukurki
4 keedetud kartulit
4 redist
4 keedetud muna
2 sl värsket tilli
50 g (suitsu)juustu
50 g tuunikalakonservi
2 sl oliiviõli
1 sl palsamiäädikat
soola, pipart, suhkrut
1 l hapupiima või keefiri

Haki retsepti 6 esimest komponenti väikesteks tükkideks, pane kaussi. Lisa segades  riivitud juust, tuunikala, oliiviõli ja palsamiäädikas. Maitsesta segu soola, pipra ja suhkruga. Vala juurde külm hapupiim ning serveeri koheselt või lase võimalusel supil enne söömist pisut maitsestuda!

Kleepuvas kastmes kanatiivad

Juhtub ka nii, et grillitud lihast saab suvisel ajal ühel hetkel kõrini. Sellisel juhul on õige aeg köögis olev elektriahi sisse taas lülitada ning selle abil ühed mõnusad ahjus küpsenud kanatiivad valmistada. Mulle meeldib valmistada linnuliha, mida on kostitatud kleepuva marinaadiga. Kleepuv selles mõttes, et liha katab parajalt paks ja täidlane kaste. Olen niimoodi valmistanud kastet nii maksaroogadele, kanafileele kui ka -kintsulihale. Ka kanatiivad sobivad imehästi sellise kastmega! Alljärgnevalt üks lihtne retsept, kus eelnevalt küpsetatud kanatiivad saavad seltsiks endale peale ühe mõnusa kleepuva kastme! 

Kogus: umbes kolmele

800 g Rannamõisa jahutatud broileritiibasid
soola, pipart
1 sl seesamiseemneid

Kaste:
3 sl heledat sojakastet
3 sl tomatipastat
1 sl vedelat mett
1 sl seesamiõli
0,5 tl maisitärklist
1-2 sl külma vett

Maitsesta kanatiivad soola ja pipraga ning pane need ühekordse kihina ahjuvormi. Küpseta 180 kraadi juures 30 minutit. Samal ajal sega kastmeretsepti 5 esimest komponenti omavahel ning kuumuta need pliidil keemiseni. Sega tärklis ja vesi omavahel segunemiseni ning lisa pidevalt segades kastme hulka. Kuumuta kastet pliidil seni, kuni see pakseneb, seejärel tõsta pliidilt.

Kui kanatiivad on ahjus 30 minutit küpsenud, pintselda need kergelt üle valmistatud kastmega. Küpseta tiibasid ahjus veel 10 minutit. Seejärel sega ahjuvormis kanatiivad korralikult kokku ülejäänud kastmega, raputa üle seesamiseemnetega ning küpseta ahjus veel 4 minutit. Serveeri koheselt!

Midagi retrot - võileivatort kodujuustu-makratäidisega

Võileivatortides on miski omamoodi võlu. Võib-olla võlub mind nende nostalgilisus, võib-olla aga midagi muud, kuid üks on kindel - need sobivad eriti hästi suvistele sünnipäevalaudadele pisikeseks maiustamiseks:) Külalistes tekitavad võileivatordid alati meeldivat äratundmisrõõmu ning seetõttu üks mahlane amps võib ju alati nostalgitsemiseks laual olla. 

Niipalju, kui mina võileivatorte meisterdanud olen, siis pean igakord tõdema, et enamus vaeva kulub selle tegemisel kaunistamisele, vähemalt minul. Valmistamine, kihtide ladumine ning muu seesugune on lihtne ja kiire, aga viimase etapina kohustuslik kaunistamine on pisut rohkem aeganõudev! Niisiis on Teie ees üks äärmiselt mahlane ja hea võileivatort, milles täidiseks kodujuustu, makrapulki ja värsket kurki. Kaunistuseks peal aga kõike head ja paremat, mis meelepärane!

Kogus: jagub umbes 15le sööjale

24 röstsaiaviilu
ca 2 dl sooja puljongit (immutamiseks)

Täidis:
2 keedetud muna
200 g makrapulki
3 sl tilli
100 g värsket kurki
200 g kodujuustu
1 dl hapukoort
2 dl majoneesi
soola, pipart, mahedat sinepit, marineeritud kurgi vedelikku (maitsestamiseks)

Ääretele ja peale:
0,5 dl majoneesi,
0,5 dl hapukoort
75 g toasooja toorjuustu

Kauistuseks:
keedetud vutimune, soolalõhe, kurgiribasid, kalamarja, tilli vms

Täidise valmistamiseks haki peeneks munad, makrapulgad, till ja kurk (koos koorega). Püreesta kodujuust ning sega kõik komponendid omavahel kokku.  Maitsesta.

Lõika saiaviiludelt ääred ning laota küpsetupaberiga kaetud alusele 2x4 saiaviilu. Immuta puljongiga ning laota peale pool täidisest. Kata 8 saiaviiluga, immuta ning laota peale ülejäänud täidis. Kata see järelejäänud saiaviiludega ning immuta puljongiga. Lase jahedas maitsestuda  üleöö.

Seejärel määri võileivatort pealt kokku segatud hapukoore ja majoneesiga ning määri äärtele toorjuust. Kaunista meelepäraselt ning serveeri!

Pistaatsiabeseed

Ma ei valmista kodus beseesid just väga tihti, aga kui neid jälle taas teen, siis mõtlen igakord, et miks ma neid tihedamini ei tee:) Isetehtud beseed on hoopis miskit muud, kui poes müügil olevad samalaadsed tooted. Kodus tehes jäävad need justkui õhulised suhkrupilved, mis keskelt pisut täidlasemad. 

Tundub kuidagi igav valmistada beseesid lihtsalt klassikalise munvalged+suhkur retsepti kohaselt ning seetõttu leiavad minu beseekuhjakestesse alati tee igasugu lisandid. Seekord valmistasin pistaatsiapähklijahust valmistatud beseesid, kasutades umami.ee veebipoest soetatud õlivaba pistaatsiapähkli jahu. Pean tunnistama, et see jahu võitis koheselt minu südame oma väga meeldiva ja tugeva aroomi pärast. Ka maitse on ise meeldivalt tugev mistõttu on ilusti selle maitset küpsetistes tunda. Seda jahu kasutades saab valmistada imehead jäätist, hommikuputru, kooke ... lisan seda Kreeka jogurtile ning smuutidele. Ühesõnaga väga hea toode kõikidele pistaatsiapähkli austajatele;) Lisaks oleks kasutanud seda jahu ka makroonide valmistamisel ning pean ütlema, et tänu õlivabale pähklijahule on õnnestunud makroonid oluliselt paremini. Köögikapis leidub mul veel Kreeka pähkli jahu ja sarapuupähkli jahu ... kiidan kõiki (need jahud on valmistatud traditsioonilises õliveskis, kus esmalt on pähklitest õli välja pressitud ning seepärast ongi kuiv jahu meeldivalt tugeva pähklise maitse ja aroomiga!).

Kui seda jahu olemas ei ole, siis saab ilusti valmistada pistaatsiabeseesid ka tavalistest pähklitest. Võta lihtsalt kooritud pistaatsiapähklid (võivad olla ka soolatud) ning jahvata need kohviveskiga või köögikombainis peeneks jahuks. Edasi toimi nii, nagu retseptis;)

Kogus: ca 7 beseepilvekest

2 munavalget

100 g suhkrut
2 sl (kuhjaga) pistaatsiapähklijahu

Serveerimiseks:
25 g valget šokolaadi
meresoolahelbeid
pistaatsiapähklijahu

Vahusta munavalged mikseriga tugevaks vahuks. Seejärel, vahustamist jätkates, lisa tasapisi juurde suhkur. Vahusta seni, kuni munavalgesegu on ühtlane ja läikiv. Seejärel sega ettevaatlikult lusikaga juurde pähklijahu nii, et pähklijahuviirud jääks ilusti näha. 

Aseta küpsetuspaberiga kaetud plaadile 7 beseetupsu ning küpseta neid 100 kraadi juures 1 tund ja 30 minutit. Lase jahtuda ning piserda enne serveerimist peale sulatatud valget šokolaadi ja seejärel soolahelbeid ning pähklijahu.

Pehmed kaneelirullid - minu lemmikretsept!

Kõikidel on kindlasti kuskil olemas oma kindlad retseptid, mis jäävad kasutusse aastateks. Minul on seesuguseid retsepte päris rohkesti - soolasest magusani ning vastavalt hooajale. Need on sellised alati toimivad retseptid, mille lõpptulemuses saab alati kindel olla. Üks seesugune retsept on ka alljärgnevalt Teie ees.

Oi, kuidas mulle meeldivad kaneelirullid. Mitte igasugused, vaid ikka rohke või, kaneeli ning suhkruga, mis seest hästi pehmed (veidi isegi tainased), samas aga kohevad ja õhulised. Just sellised on alljärgnevad kaneelirullid, mille retsepti järgi (küll pisut kohandatult) valmistatakse ka Tallinnas Kadriorus asuva kohviku Katharinenthali legendaarseid kardemoni- ja kaneelirulle. On keegi proovinud? Kaneelisaiakestega on samamoodi nagu võiroosidega - no ei ole võimalik nii lihtsalt leida seda õiget maitset. Võiroosid on tänapäeval enamasti üleliia kohevad, meenutades maitselt justkui tavalist kuklit. Võist, soolakusest ning tummisusest pole enam ammu võiroosides õrna lõhnagi. Paljud kaneelirullid liiguvad sama teed, olles aina kuivamad ning hiilates vähese või ning kaneeliga. Kurb!

Niisiis ei ole muud, kui tuleb ise üks korralik kaneelirullide valmistamine ette võtta. Alljärgnevad saiakesed näevad välja küll pisut teistsugused, kui need traditsioonilised küpsetised, aga just niimoodi säilib paremini kaneelirullide mahlakus ja pehmus. Lisaks näevad ju need niimoodi ka üliarmsad välja, eks? Maitse on ka kiiduväärselt mõnus ning olen üsna kindel, et peale nende kaneelisaiakeste küpsetamist nii kergelt käsi enam poetoodangu järele ei haara;) Valmistamine ei nõua ka üleliia aega ning selle taina valmistamine ja rullimine on pigem meeldiv vaheldus tavapäraste kookide tegemisele. Niisiis, kaneelirullide küpsetamine võib alata!

 

Kogus: 12 kaneelirulli 

Tainas:
2,5 dl piima
25 g pärmi
100 g suhkrut
1 tl soola
450 g jahu
100 g toasooja võid 

Täidis:
100 g toasooja võid
100 g suhkrut
5 tl jahvatatud kaneeli
1 sl kaneeli-suhkrusegu (täidisele pealeraputamiseks)

Kuumuta piim käesoojaks (37 kraadi). Hõõru pärm, suhkru ja soolaga ühtlaseks. Vala segades juurde piim. Lisa segades juurde jahu ja seejärel pehme või. Sõtku seni, kuni tainas käte ja kausi küljest lahti lööb. Lase tainal soojas kohas rätiku all kerkida* u 30-45 minutit. Täidise valmistamiseks vahusta või suhkru ja kaneeliga.

Rulli kerkinud tainas jahusel pinnal u 0,5 cm paksuseks ristkülikuks. Määri peale võisegu ning raputa peale veel täiendavalt u 1 sl kaneeli-suhkrusegu. Murra tainas pikuti pooleks ning lõika sellest välja u 12 riba. Lõika ribadesse sälk nii, et ülemine ots jääks kinni. Keera tainaribadesse keerud ning vormi neist pisikesed pätsid, mis tõsta muffinivormidega vooderdatud muffinipanni aukudesse. Lase neil kerkida ca 15 minutit ning seejärel  küpseta 200 kraadi juures 15-17 minutit. 

Soovitus:
* Kõige mugavam on kergitada tainast 50 kraadises ahjusoojuses!

Kitsejuustujäätis ehk jahutav segadus heast ja paremast!

Paljud on vist poodides juba kohanud uut Farmi Skyr proteiinidesserti, mis on siis Skandinaavias populaarne kohupiimatoode, millel on kõrge valgusisaldus, kuid madal rasvasisaldus. Kõlab hästi, eks? Igastahes maitseb see maitsestamata kujul veidi nagu tummise kohupiima ja õhulise jogurti vahepealset ... mulle see maitseb. Kui kevadel selle uue tootega erinevaid retsepte katsetasin/proovisin, siis nii mõnigi retsept sai kindlaks lemmikuks. Üks katsetustest oli kitsepiimajäätis (või magustoit, kuidas kellelegi), mis on tegelikult inspireeritud sama nime kandvast magustoidust OKO Restoranis. See kitsepiimajäätis maitseb seal nii hästi ning minu meeldivaks üllatuseks on see praegugu neil menüüs. Head mälestusest sellest magustoidust said ka kodustes tingimustes proovitud just uue skyr´ga. Ja pean ütlema, et lõpptulemus oli meeldiv segadus - just nii nagu peabki. See magustoit on väikese kiiksuga, olles magus ja soolane samaaegselt, mis jahutatuna suurepäraselt kokku sobib. Ja loomulikult törts oliiviõli, veidi musta pipart ja krõbedad (õhukesed) saiaviilakad teevad asja aina paremaks;)  

ühele-kahele (pigem ühele:))

150 g Skyr proteiinidesserti (maitsestamata)
1-2 tl vedelat mett
1 tl vanillisuhkrut
75 g pehmet kitsejuustu

Serveerimiseks:
õhukesi saiaviile
kaneeli, suhkrut
oliiviõli
musta pipart

Sega kokku Skyr, mesi, vanillisuhkur ja kitsejuust ning pane tunnikeseks sügavkülma. Seejärel püreesta segu saumikseriga kiirelt läbi ning aseta uuesti sügavkülma u 10 minutiks (või pisut kauemaks, oleneb sellest, kui pehmet/külmunud jäätist soovid). 

Samal ajal lõika saiast hästi õhukesed viilud, määri peale kergelt oliiviõli ning raputa peale pisut suhkrut ja kaneeli. Küpseta ahjus 200 kraadi juures mõned minutid, kuni saiaviilud küpsevad kuldseks ja krõbedaks. Aseta kitsejuustusegu taldrikule, piserda peale oliiviõli ning musta pipart. Purusta saiaviilud ning raputa magustoidule. Serveeri koheselt!

Maasika-piparmündi jäätee

Alati on tore saada kirju inimestelt, kes küsivad nõu minu blogis olevate retseptide kohta, kokkamise või siis pöörduvad minu poole mõne muu toidutegemist puudutava küsimusega. Alati on kõik seesugused küsimused teretulnud ning püüan nendele ka võimalikult kiiresti vastata. Viimasel ajal on aga minult küsitud ka selle blogi Facebook-lehe kohta. Seda mul siiski ei ole ning kuna toimetan paari ettevõtte FB-lehte, siis tundub kuidagi liiast veel üht lehte toimetama hakata. Pealegi külastan ma seda kohta viimasel ajal võimalikult vähe, mistõttu on jälle üks vabandus spetsiaalse lehe kohta olemas:) Küll aga meeldib mulle üha rohkem ja rohkem instagram, kus saab ka minu toidutegemistega igati kursis olla ... ütleme nii, et minu jaoks on see nagu FB-leht. Niisiis, kel täpsemalt huvi, siis minu instagrami-leht on leitav siitkaudu (kasutaja ragnevark, kui link ei tööta;))

Selle retsepti juurde aga tulles, siis üks jahutav jäätee kulub suvisel ajal ikka ära, eks? Järgnevalt üks jäätee retsept, milles on kasutatud maasikaid, kui aga suurem maasikahooaeg läbi hakkab saama, siis sobivad hästi ka vaarikad või mustikad:) Niisiis on tegemist turgutava suvise joogiga, milles on tunda maasikamekki ning õhetavat piparmünti. Selleks, et maitseid ilusti esile tuua, siis magustajana kasutasin Muscovado suhkrut, mis annab lisaks magususele juurde ka pisut teistlaadi (mahe karamell?!) mekki. Ühesõnaga on tegemist mõnusa suvise joogiga, mida võib juua kohe peale valmimist, kuid mille maitse seistes aina tugevamaks muutub. Nii, et tarbi kohe või alles mõne aja pärast peale joogi valmimist!

kuuele-kaheksale

200 g maasikaid või muid meelepäraseid marju
1 l kanget piparmünditeed
ca 5-6 sl (kuhjaga) heledat Muscovado suhkrut (Dansukker)
3 sl laimist pressitud mahla

Serveerimiseks:
jääkuubikuid
maasika- ja laimiviile

Püreesta marjad ühtlaseks massiks. Valmista kange piparmünditee ning lisa soojale teele suhkur, laimimahl ja maasikapüree. Sega lahustumiseni. Lase seejärel joogil pisut jahtuda ning serveeri siis jooki jääkuubikute, maasikate- ning laimiviiludega.

Retsept valmis koostöös Dansukkeriga!