Toorjuustutäidisega kodune õunakook

Õunakoogid vist küpsevad hetkel kõikide kodude ahjudes, sest õunte küllus annab igal sammul tunda. Pärnus on muidugi eriti armas see, et nii paljud inimesed on oma aia taha kastiga õunu jätnud koos pisikese palun-võtta-niisama sildikesega. Nii saavad ka need õunahooajast rõõmu tunda, kel koduaeda õunapuudega ei ole. Minul on õuntega varustajaid rohkesti ning seetõttu olen valmistanud rohkelt mitmesuguseid küpsetisi. Õunamoosid on ka juba purki pistetud ning talve ootamas.

Paar päeva tagasi küpsetasin üht eriti mõnusat õunakooki, mille täidises laiutab pisut toorjuustu. Õunad teevad koogi mahlaseks, kuid toorjuust teeb selle küpsetise kohe äärmiselt mahlaseks. Niisiis on tegemist ühe mõnusa koduse koogiga, mida soovitan kindlasti proovida. Eriti hea on selle koogi puhul veel see, et kook muutub seistes üha mahlasemaks, mistõttu on see kõige maitsvam järgmisel või ülejärgmisel päeval.

5 dl jahu
1,5 tl küpsetuspulbrit
0,5 tl soola
2,5 dl suhkrut
2 tl vanillisuhkrut
2 dl toiduõli
2 sl sidrunist pressitud mahla
4 muna
ca 5-7 õuna
0,25 tl kaneeli
100 g India pähkleid, hakituna

Täidis:
200 g toorjuustu, toasooja
2 sl suhkrut

Sega kuivained omavahel, lisa õli ja sidrunimahl ning sega ühtlaseks. Seejärel lisa ükshaaval juurde munad, segades iga muna lisamise järel. Täidise valmistamiseks sega toorjuust suhkuga ning lisa 1 sl koogitainast toorjuustusegusse, sega.

Seejärel koori ja tükelda õunad ning lisa koos kaneeli ja pähklitega koogitaignasse, sega. Laota pool tainast küpsetuspaberiga vooderdatud lahtikäivasse (Ø24cm) koogivormi. Selle peale pane toorjuustusegu ning sega lusikaga pisut ka tainasse. Seejärel laota peale ülejäänud tainas ning küpseta 175 kraadi juures 1 tund.

Küpsetamata hapukoorevahu- ehk linnupiimakook. Mia esimene sünnipäev ja natuke pildikesi...

Aeg möödub nii kiiresti. Selle ehedaks tõestuseks on see, et 20. augustil tähistasime juba pisipreili Mia esimest kuu-sünnipäeva. Sellised mini-sünnipäevad on heaks põhjuseks meisterdada iga kuu valmis üks uhkem koogike. Kuu on möödunud uskumatu kiirusega, pisipreili ise (võrreldes sünniga) pikem 5 cm ning raskem 1,2 kg. Ühesõnaga kasvab ja arened iga päevaga. Tänu ilusatele ilmadele on hetkel võimalik nautida rohkelt jalutamist ning ausalt öeldes on Pärnule juba päris mitu tiiru peale tehtud. Pärnu on tore, sest pole vahet kuhu jalutada - ikka oled justkui pargis ning autode kära-müra pole kuuldagi ...rõõm!

 

Esimese kuu sünnipäevaks tegin valmis ühe väga lihtsalt valmiva koogikese. Täpsemalt on tegemist hapukoorevahukoogi ehk linnupiimakoogiga, mis ei ole ülearu magus, kuid maitselt õhuline ning kreemjas. Täpselt selline, nagu linnupiimakomm. Lisaks ei nõua koogike valmistamiseks ahjukuumust, nii et küpsetama ei pea! Koogi äärtele silmailuks Savoiard´i küpsised ning pisut liblikaid kaunistuseks - nagu ikka tüdrukutele omane. 

Hapukoorevahukoogi peab kindlasti eelmisel päeval valmis meisterdama. Kui soovid, siis vabalt võib selle teha ka üle-eelmisel päeval. Enne serveerimist kaunista koogike suhkurmassiga. Liblikad liimisin koogile sulatatud šokolaadiga (liblikate tegemiseks kasutasin pisikest piparkoogivormi ning kaardu sain tiivad avatud raamatukaante vahele kuivama pannes). Tähekese, numbri ja nimetähtede alla määrisin pisut või-suhkrusegu, et need niiske pealispinnaga kokku puutudes sulama ei hakkaks. Kui aga kaunistad koogi vahetult enne serveerimist, siis pole vajagi sinna alla miskit panna. 

Hääd!

Põhi:
150 g küpsiseid
väike peotäis (metsa)pähkleid
ca 40-50 g võid, sulatatuna

6 želatiinilehte*
4 sl sooja vett
200 g pakikohupiima (teralist, mitte pastat)
125 g suhkrut
400 g hapukoort
2 dl vahukoort (35%)

Kaunistamiseks:

Savoiard´i küpsiseid
suhkrumassi

Jahvata pähklid jahuks ning purusta küpsised peeneks puruks, Sega omavahel põhja komponendid ning laota u 2/3 massist lahtikäiva 20cm läbimõõduga koogivormi põhjale (küpsise põhja abil saad toetada Savoiard küpsiseid). Seejärel vooderda vormiääred Savoiard´i küpsistega (lõikasin ise küpsiste alumised kaardus otsad ära, et need paremini vormi püsima jääks).

Täidis: pane želatiinilehed 15 minutiks külma vette paisuma. Püreesta kohupiim saumikseriga ühtlasemaks ning sega juurde suhkur ja hapukoor. Vahusta koor tugevaks vahuks ja lisa hapukooresegule. Pigista želatiinilehed käte vahel kuivaks, sega 4 sl sooja veega ja kuumuta pliidil kiirelt kuni želatiini lahustumiseni. Lisa vedelik segades hapukooresegu hulka ja vala pool segust koogivormi. Selle peale raputa järelejäänud küpsisesegu ning kata ülejäänud hapukooreseguga. Lase koogil järgmise päevani külmkapis tarretuda. 

Vahetult enne serveerimist kaunista. Mina kasutasin suhkrumassist valmistatud liblikaid ja nimetähti:)

*Kuna želatiinilehed on erineva tarretumisvõimega, siis jälgi kindlasti pakendil olevaid juhiseid. Mina kasutasin želatiinilehti, kus pakendil soovitati 1 lehe kohta võtta 1 dl vedelikku. Kuna selle koogi valmistamiseks valmiv segu on paksem, siis piisab ilusti 6 želatiinilehest.

Olen kasutanud ka želatiinilehti, mille 12 lehte sobivad 0,5 l vedeliku tarretamiseks. Sellisel juhul olen kasutanud tervet pakki.

Küpsisetainatrühvlid

Tänane päev on kuidagi ootamatult kiiresti möödunud. Alles ma tegin endale hommikukohvi ning nüüd on juba õhtu käes. Tegelikult plaanisin selle postituse juba hommikul kirja panna, aga kuna miskit pidevalt ette tuleb, siis on isegi hea, et õhtuks selle trühvlipostituse lõpuks avaldada saan:) Ma tunnistan, et hetkel ei ole ma suurem magusasõber, kuid vaatamata sellele küpsetan koogikesi ning meisterdan magusat hetkel ikka väga tihti. Mulle lihtsalt meeldib ning õnneks (katsiku)külalised saavad kõik magusa ära süüa ning mis järele jääb panen karbiga koju kaasa:) Kusjuures on minu suurest säilituskarpide kogust alles vaid mõned üksikud, millele isegi pole võimalik sobivat kaant leida, aga see-selleks. Ühesõnaga on alljärgnevalt taas miskit magusat. Selline lihtne kommiretsept, mis vajab põhimõtteliselt vaid ainete kokkusegamist. 

Kellele ei meeldiks küpsetamise ajal pisut (või veidi rohkem) tainast maitsta? Tuttav tunne? Need trühvlid maitsevdki justkui küpsisetainas, kuid sisaldavad komponente, mis ei nõua küpsetamist. Hea lihtne teha ning säilib külmkapis ilusti nädalajagu või pisut rohkemgi.

100 g toasooja võid
75 g heledat Muscovado suhkrut
paar näpuotsatäit soola
1-1,5 tl kaneeli
2 sl toasooja toorjuustu
2 dl (gluteenivabu) kaerahelbeid

Peale:
kaneelisuhkrut või kaneeli-suhkrusegu

Sega kokku retsepti 5 esimest komponenti. Jahvata kohviveski või köögikombaini abil kaerahelbed jahuks (mitte väga peeneks) ning lisa see segades tainasse. Lase külmkapis tainal taheneda tunnijagu ning seejärel vormi käte vahel segust ümmargused pallid. Veereta komme kaneeli-suhkrusegus ning aseta need serveerimiseni külmkappi! 

Piimas ahjukana:)

Mul on plaan täna valmistada piimas küpsetatud ahjukana. See pole mitte esimene kord, sest tänu oma lihtsusele ja mahlasusele on sedamoodi valmistatud kana juba päris mitmel korral minu köögiahju rännanud. Olen ma maininud, et mulle tohutult meeldib valmistada ahjukana ning just nädalavahetuseti? See on just see aeg, kui on aega süüa teha ning terve perega mõnusalt ühise laua taha istuda ning söömiseks aega võtta. Üldjuhul katame laua head ja paremat täis - peaosaliseks kana või mõni muu ahjuliha (eriti just jahedamal perioodil) ning sellele seltsiks siis erinevaid juurikaid ja muid lisandeid.

Sellest ahjukanast blogisin mõni aeg tagasi ka linnulihablogisse (kes veel ei tea, siis linnulihablogi pidamisest olen mina väikesel puhkusel ning minu asemel toimetab seal hetkel toidublogija Kristian Neemela) ning kuna see retsept mulle täna just uuesti meelde tuli, siis siin see nüüd alljärgnevalt on! Piim aitab kanal nii mahlaseks küpseda! Sedamoodi küpsetatud kanaretseptid on ka pinterestis rohkelt poolehoidu leidnud ja kiidusõnu pälvinud ning kindlasti väärib proovimist (vaata ka milk braised chicken/chiken in milk). Üldjuhul olen viimasel ajal läinud seda teed, et lõikan terve kana nö liblikaks lahti - nii saad olla kindel, et kana küpseb ühtlaselt ilusti ära. See ei nõua palju lisatööd, mistõttu kindlasti soovitan niimoodi toimida...

Hääd!

1 terve broiler
soola, pipart
75 g toasooja võid
1  suure tsitruse riivitud koor (laim või sidrun)
3 sl murulauku, hakituna
5 dl piima

Lõika broileril selgroog mõlemalt poolt kana küljest lahti. Suru seejärel broiler laiali ning vajuta kergelt lamedaks. Maitsesta kana korralikult mõlemalt poolt soola ja pipraga (pista ka pisut naha alla). Sega toasoe või sidrunikoore ja murulauguga ning määri saadud segu kana naha alla ning pisut ka peale. Aseta seejärel kana ahjuvormi (naha pool üleval), vala juurde piim ning küpseta 175 kraadi juures umbes 1 tund ja 30 minutit.

Maapähklivõi-šokolaadikoogi toorpuder - maitsev hommikusöök ja magustoit!

Tundub, et sügis on käes! Kui eile peitsin end terve päeva kestnud vihma eest tuppa, siis täna otsustasin, et vihm mind ei heiduta ning läksin pisibeebiga õue (kui oled veel suvelainel, siis toas olla kuidagi ei taha). Jalad märjad, teksad ka ja ausalt öeldes peale kahte tundi jalutamist tekkis juba pisut jahe, seeõttu tuppa jõudes oli kohe kindlasti parimaks kaaslaseks kuum tee. Jalutades meenus mulle aga, et olin eile õhtul "valmima pannud" ühe maitsva toorpudru hommikusöögiks. See puder ununes aga sootuks ning selle asemel ilutses hommikul laual hoopis kohev omlett magusate tomatite ja aiaürtidega. Seda rõõmsam olin ma aga siis, kui ma selle pudru koju tulles külmkapist leidsin. 

Toorpuder valmib üldjuhul parasjagu sellest, mida sobivat köögikapist leida võib. Ma teadsin, et seekord tahaks midagi head, mis sisaldaks pisut banaani, maapähklivõid ja milles oleks ka veidi šokolaadist mekki. Seetõttu ei olnud keeruline sobivaid komponente kokku segada ning need siis üleöö kappi valmima jätta. Lõpptulemus? See tuli nii hea, et plaanin kindlasti ka täna ühe seesuguse valmima panna. Puder jäi tummine ja täidlane. Maitses tõepoolest nagu üks korralik maapähklivõi-šokolaadikook. Mõnusat soolakust magusale jagas maapähklivõi, chia seemned täitsid ka ideaalselt oma eesmärki ja jagasid pudingule sarnast tekstuuri. Banaan ja kakao tulid ka selles segadikus ainult kasuks. Võin öelda, et see sobib nii hommikusöögiks, kui ka magustoiduks.

Valmistamisel kasutasin lahjat kookospiima, mis sisaldas 100 g toote kohta pisut üle 5g rasva. Rasvasem hästi ei sobi, kuna kogu kopatus läheks liiga rammusaks. Kellele kookospiim ei meeldi, siis vabalt võib kasutada mandlipiima või mõnda meelepärast pähklipiima. Alljärgnevast kogusest piisab ühele väga näljasele või siis kahele sööjale, kes nii näljased ei ole! NB! puder on laktoosi- ja gluteenivaba...

 

1 dl kaerahelbeid (kasutasin gluteenivabasid kaerahelbeid)
2 dl lahjat kookospiima või mandlipiima
1 tl chia seemneid
0,5 banaani
0,5 sl naturaalset kakaopulbrit
1-2 tl mett
2 tl maapähklivõid

Pane kõik komponendid kaussi ning sega ühtlaseks (banaani surusin eelnevalt kahvliga kergelt püreeks). Lase külmkapis segul maitsestuda 4 tundi kuni üleöö. Seejärel on puder valmis söömiseks!

Vanillikastmega vaesed rüütlid, mis pisut mahlasemad ja pontsakamad!

Enne kui selle retseptipostituse juurde lähen, siis pean mainima, et õunahooaeg on vist juba täies hoos. Mulle tundub, et ka sel aastal on selle blogi populaarseimaks õunakoogi küpsetiseks aastaid tagasi postitatud lihtsa ja maitsva õunakoogiretsept (mul on see koogike tegelikult just praegu ahjus valmimas). Samas pole ka ime, sest tegemist ongi ju äärmiselt mahlase koogiga, mis valmib lihtsatest ja vähestest komponentidest ning lisaks ei nõua ka rohkelt valmistamisaega. Lisaboonusena saab aga ära kasutada rohkelt õunu, sest selle koogi valmistamise puhul kehtib kindel reegel - mida rohkem neid mahlaseid ubinaid, seda parem! Ühtlasi on selle retsepti puhul tegemist ka kõige enim külastatuma retseptiga siin kokkama blogis!!!

Sellised lihtsad retseptid tunduvad minu blogi lugejaid võluvat. Seetõttu pisut nostalgitsemist, ning seejärel sama lihtsat joont edasi liikudes on Teie ees üks väga mõnus praesaiade retsept. Kõik kindlasti teavad, milline hõrgutis on nime taga vaesed rüütlid, kuid siiski kipume vahest unustama, kui hea asjaga on tegemist:) Minu retsepti võtmesõnaks on saiaviilude piisav leotamine muna-piimasegus, sest tänu sellele imavad saiad endasse parajalt munasegu, mistõttu on peale pannil praadimist lõpptulemus meeldivalt kohev ja mahlane - seest pehme, väljast aga meeldivalt krõbe! Mulle meeldib, kui neidsamu praesaiu on kostitatud vanillikastme ja moosiga, kuid loomulikult paku juurde seda, mis endale meelepärane. Lihtsa vanillikastme retsepti leiad alljärgnevalt;)

Vaesed rüütlid:
2 muna
2 dl piima
2-3 sl suhkrut
1 tl vanillisuhkrut
u 4-5 saiaviilu
õli ja võid (praadimiseks)
meelepärast moosi, tuhksuhkrut ja šokolaadipuru (serveerimiseks)

Vanillikaste;
4 dl piima
1 vanillikaun
4 munakollast
4 sl suhkrut

Kastme valmistamiseks kuumuta piim koos vanillikaunaga* madalal kuumusel keemiseni. Seejärel eemalda vanillikaun potist. Teises kausis vahusta munakollased suhkruga ning vala sellele (ise pidevalt segades) juurde kuum piim. Seejärel kuumuta piimasegu madalal kuumusel pidevalt segades seni, kuni see pakseneb. Vahepeal eemalda vanillikaunalt seemned ning lisa kastmele. Kindlasti jälgi, et kuumutad kastet madalal kuumusel, sest vastasel juhul läheb kaste tükki.

Saiade valmistamiseks sega kokku munad, piim ja suhkrud, seejärel leota saiaviile valmistatud segus. Selleks, et saiad imeksid korralikult vedelikku endasse, lase neil munasegus leotada vähemalt 2-3 minutit, vahepeal viile ümber pöörates. Kuumuta pannil võrdses koguses õli ja võid ning seejärel prae leotatud saiaviilud keskmisel kuumusel (pigem olgu kuumust vähem, kui rohkem) mõlemalt poolt kuldpruuniks. Serveeri koheselt koos moosi, kastme ja šokolaadipuruga!

* Kui vanillikauna käepärast ei ole, siis ajab asja ära ka vanillisuhkrut.

Lihtne banaanipuding chia seemnetega

Ühes oma hiljutises postituses jagasin ma retsepti, milles oli kasutatud proteiinirikast piimatoodet skyr´i. Ja nüüd siis taas ei saa ka see postitus valmis ilma selle proteiinidesserdita. Kui ma eile hommikul sedasama maiust olin valmistamas, meenus mulle, et juba pikemat aega ootavad mul siia blogisse postitamist selle täpne retsept ja foto. Niisiis, täpselt 24 tundi hiljem jõudsin arvuti taha ja voilaa - selle mõnusa banaanimaitsega pudingu retsept ongi siin. Tegin kevadel Farmi Piimatööstusele terve suure portsu erinevaid retsepte nende uue toote skyr´ga, mida kõike võiks ju siin jagada ... küll jõuan. 

Igastahes väärib allolev retsept proovimist. Tänu külmutatud banaanile ja chia seemnetele jääb see magustoit kreemjas ja tummine. Kui juhtub, et skyr poeriiulitelt aga silma ei hakka, siis soovitan selle asemel kasutada maitsestamata kohupiimapastat või siis Kreeka jogurtit. 

Kogus: ühele näljasele

150 g Skyr´i (Farmi)
1 tl chiaseemneid
0,5 banaani
15-25 g (piparmündimaitsega) šokolaadi

Sega kokku Skyr ja chiaseemned ning lase vähemalt 15 minutit seemnetel paisuda. Viiluta banaan ning aseta vähemalt tunnikeseks sügavkülma (või seniks, kui need on külmunud niipalju, et oleks võimalik veel saumikseriga neid püreestada). Seejärel püreesta banaaniviilud ühtlaseks seguks ning sega kokku Skyr´ga. Haki šokolaad ning sega magustoidule. Söö koheselt! 

Teistmoodi pirni-beseerull ehk imehea retsept, mis Lia retseptisahtlist plehku pani:)

See retseptipostitus on pühendatud ühele väga-väga maitsvale beseerullile. Selline õhuline magus amps on alati justkui killuke kõige maitsvamat headust ning lisaks saab see valmis  uskumatu kiirusega. Seesuguseid magusaid küpsetisi olen ma valmistanud rohkelt, kuid alati kasutanud seda klassikalist retsepti, kus lisaks munadele ja suhkrule lisan tainasse veel tärklist ning sidrunimahla. Alljärgnevalt aga õhuline beseerull, mille täidises ja besee valmistamisel on kasutatud hoopis vanillikastmepulbrit (teate ehk seda Ekströms vanillikastmepulbrit, mis on lihtsasti leitav mis tahes toidukauplusest). See retsept jõudis minuni tegelikult tänu minu heale tuttavale Lia Virkusele, kes ka selle omanikuks on - aitäh:)

Ausalt öeldes vaimustusin ma sellest retseptist koheselt. Antud besee valmistamine on tunduvalt lollikindlam ja ka selle rulli keeramine lihtsam. Ja tänu vanillikastmepulbri kasutamisele täidises muutub vahukooresegu märgatavalt paksemaks, mistõttu on seda mugavam koos beseega rulli keerata, kuna miskit ei valgu kuskilt välja;) Seesama kastmepulber annab ka mõnusat vanillimaitset! Ühesõnaga üks kiiduväärt retsept, mis jääb kindlasti ka minu retseptivaramusse. Beseerull, nagu ikka, on kõige parem valmistamise päeval, aga sobib hästi ka järgmisel päeval maiustamiseks.

Mida teha sellest retseptist järelejäänud munakollastega? Mina valmistasin kahest munakollasest majoneesi ning ülejäänud neli läksid vanillikastme valmistamiseks! 

Besee:

6 munavalget
4 dl suhkrut
0,5 kotti (ehk 25g) (Ekströms) vanillikastmepulbrit

Täidis:
4 dl vahukoort
300 g kohupiimapastat

ülejäänud pool kotti (ehk 25g) vanillikastmepulbrit

1-2 küpset pirni, koorituna (või erinevaid marju)

Vahusta munavalged korralikult kõvaks vahuks. Vahustamist jätkates lisa neljas osas suhkur. Kõige viimasena lisa vahustades juurde vanillikastmepulber. Seejärel laota saadud segu küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning küpseta 175 kraadi juures ca 18 minutit. 

Seejärel kummuta besee  tuhksuhkruga ülepuistatud teisele küpsetuspaberile. Eemalda beseelt küpsetuspaber ning lase pisut jahtuda.

Täidise valmistamiseks vahusta koor, lisa segades juurde kohupiim ja vanillikastmepulber. Määri segu terves ulatuses beseele. Alumisele osale laota pirnitükid. Keera besee küpsetuspaberi abil ettevaatlikult rulli. Hoia kuni serveerimiseni külmkapis!