Uus burgerirestoran Uulits

Ma pean ausalt tõdema, et mulle meeldib süüa hamburgerit. Mitte muidugi igapäev ja ka kindlasti mitte mingisugust niisama ettejuhtuvat burgerit. Pigem kostitan end selle toiduga paar korda kuus, eelistades kindlasti burgereid, mis maitsevad tõesti hästi ning on nö kindla peale minek. Tihtipeale meisterdame koos perega burgereid - küpsetame kuklid, teeme ise majoneesi ning valmistame vahele selle kõige tähtsama komponendi. Üldjuhul kasutame kukli vahel rebitud liha (eriti talvisel hooajal, kui puuahi ööseks ahju jäetud liha ise valmis teeb) või siis olenevalt hooajast, kas küpsetatud või grillitud isetehtud kotletti. Teise valikuna olen tulihingeline resto Uulits burgerite austaja. Tallinna sattudes ei saa ma tihtipeale sellest kohast mööda vaadata. Eriti just seepärast, et see jääb alatihti nagu kiuste minu põhilise sõidutrajektoorile. Uulitsa burgerite valik on nii lai, et sealt leiab omale lemmiku vist igaüks – valikus on nii klassikalised, kui ka pisut mängulisemad burgerid neile, kes pisut üllatavaid maitsekooslusi eelistavad. Minule, kes ma väga suures koguses sibulat ei tarbi (loe: ei söö üldse), on üheks suureks lemmikuks sibulamoosiga veiseburger. Magusa tooniga moos mängib veiselihast valmistatud pontsakal kotletil liigagi maitsvat kooskõla. Miks ma sellest räägin? Vot sellepärast, et lisaks Kadaka teel asuvale pisikesele toidukohale, avas hiljuti Uulits oma uksed ka Kalamajas (vaata ka www.uulits.ee). Nii, et kes pole rahvarohkuse tõttu veel vanas kohas Uulitsa burgeritele löögile saanud, siis nüüd tasub külastamismõte uuesti päevakorda võtta!

Erinevalt vanast kohast on uues toidukohas olulisemalt suuremad ruumid ning ka suurem menüü, kui seninini Uulitsas olnud on. Lisaks on menüüsse leidnud tee veel mõned uued burgerid. Kalamajas kostitatakse külastajaid veel eelroogade ja magusaga. Ahjaa – Uulitsas on ühed maitsvamad kohapeal valmistatud friikartulid, mida pakutakse nii juustuga, särtsaka jalopeńoga kui ka neid kõige klassikalisemaid koos kohapeal valmistatud kastmetega. Uustulnukana menüüsse tulnud ribid on ka nii pehmed, et tahavad käte vahel iseenesest katki minna:)

Uus Uulits on oma sisustuselt ka midagi hoopis värskendavamat ning uuemat. Selles peitub rohkelt pisidetaile, mis toitu oodates tähelepanu köidavad. Lastenurk väärib ka tähelepanu, sest see pakub täiskasvanutele võimalust pisut nostalgitseda ning lastele tutvustada vanu häid multifilmikangelasi. Lisaks on rõõmusõnum autoga liiklejatele: Kalamaja Uulitsa kõrval asub suur ja avar Rimi toidukaupluse parkla, kuhu oma auto vabalt jätta saab.

Pildid ütlevad rohkem, kui sõnad:

Sarvesaiad õuna, apelsinisukaadi ja kardemoniga

Siis kui kodus ahju all praksub tuli, tekib tahes-tahtmata isu miskit küpsetada. Jahe ja hämar ilm ning hubane kodusoojus on just need tegurid, mis viivad mõtted millegile heale ja kohe kindlasti isetehtule. Eilne ilm oli just seesugune, mis lausa nõudis magusaid saiakesi õhtuse kohvi kõrvale. Minule tuli koheselt meelde alati toimiv kooslus õun-kardemon-kaneel ning edasine oli kõik lihtne. Selle koosluse täiustamiseks kasutasin saiakeste valmistamisel ka apelsinisukaadi, mille soetasin hiljuti Gemossist. Ilma igasugu tagamõtte ja reklaamita võin öelda, et leidsin sealt tervelt 1 kg maitserikast apelsinisukaadi väga-väga sõbraliku hinnaga. Kuna minu vaimusilmas sisaldab üks kodutehtud pehme ja värske kringel ka meeldivas koguses sukaadi, siis tõenöoliselt ei saa minu tulevased kringliteod ilma selleta kuidagi läbi:)

Selle retsepti juurde jõudes on tegelikult kõik lihtne - kiirelt valmiv jogurtitainas, mis lõpptulemusel on pehme, kuid samas ka küpsiselaadne. Saiakesi rikastab aga 2 erinevat täidist - esmalt tainaringile määritav pehme toorjuustutäidis ning teisena peale raputatav õuna-kardemonisegu. Tainas tuleb rullida ringiks ning sellest siis lõigata nö 8 tordilõiku. Soovitan õunatükid laotada pigem rohkem taina äärtele, kui keskele, sest nii on lihtsam tainast sarvekeseks kokku keerata. Veel soovitan ma tordiviilu laiemasse külge teha noaga väike sisslõige, et sarvekeste otsad kaarduksid paremini. See on lihtsalt selline väike soovitus ja nipp, mida mina kasutan. Seejärel ongi vaid küpsetamise vaev. Maitsevad hästi samal päeval, kui ka järgmisel!

Kogus: 8 saiakest

Tainas:
2 dl nisujahu
2 dl grahamjahu (ehk täisteranisujahu)
1 tl küpsetuspulbrit
1 sl suhkrut
näpuotsatäis soola
50 g võid, toasooja
200 g Kreeka jogurtit (kasutasin Farmi jogurtit)

Toorjuustutäidis:
50 g toorjuustu, toasooja
50 g võid, toasooja
2 sl Demerera suhkrut
0,5 tl kaneeli

Õunasegu:
1 (ca 200g) õun
2 näpuotsatäit kardemoni
2 sl Demerera suhkrut
0,25 tl kaneeli
3 sl apelsinisukaadi

Taina valmistamiseks sega kuivained omavahel, lisa või ning sega käte abil tainasse. Seejärel lisa jogurt ning sõtku segu ühtlaseks tainaks. Lase sel külmkapis ca 15 minutit taheneda. Sega toorjuustutäidise komponendid omavahel. Koori õun ning haki väikesteks tükkideks. Sega õunatükid kokku teiste komponentidega. 

Rulli tainas jahusel pinnal õhukeseks ümmarguseks ringiks, määri toorjuustusegu tainakettale ning raputa peale õunatäidis (õunatükke ära ringi keskele lisa). Seejärel lõika ring kaheksaks ”tordiviiluks”.  Seejärel keera viilud laiemast osast rulli sarvekeseks ning küpseta ahjus 175 kraadi juures (pöördõhuga režiimil) 15-17 minutit.

 

Kõrvitsa-kohvismuuti

Kui ma suvisel ajal oma mahlapressi pisut unarusse jätsin, siis nüüd on see taas kasutusel meeldivalt tihedasti. Kohe, kui esimesed õunad puu peal valmis said, siis algas ka mahlapressi tööaeg taas pihta. Tuleb ju ära kasutada kõiki neid sügisesi ande. Viimase toreda leiuna olen ma enda jaoks avastanud aga pudelkõrvitsast pressitud mahla. See on magus, nii värskendav ning kõrvitsale omase mekiga. Selline mahl sobib imehästi ka ühe hommikuse smuuti koostisesse, milles lisaks veel pisut turgutavat kohvi, Kreeka jogurtit ning magusust andvat banaani.

ühele-kahele

225 g pudelkõrvitsat puhastatud/kooritud
0,5 banaani
1 dl kohvi
75 g Kreeka jogurtit (Farmi)
näpuotsatäis muskaatpähklit

Pressi mahlapressiga kõrvitsast mahl välja. Pane seejärel kõik ained kannmikserisse ning blenderda ühtaseks. Serveeri koheselt.

Küpsetamata hapukoore-meekook pisipreili Mia (mini)sünnipäevaks

Taas on üks kuu möödunud (appi, nii kiirelt) ning on aeg jällegi üks koogike valmis meisterdada. Seekord valmis üks lihtne küpsetamata hapukoore-meekook, mille idee tiirles mul juba pikemat aega peas ringi. Inspireeritud on see kook kihilisest meekoogist, kuid kes see ikka viitsib kiirel ajal selle jaoks neid kihte valmis meisterdada ning kõik lõpuks koogiks kokku ehitada. Siis ongi abiks seesama kook, mille kihid on valmistatud küpsisepurust, mis õhukese kihina on hapukoore-kohupiimaseguga kihiti laotud. Õhuke küpsisepurukiht on tänu kohupiimatäidisele tihkeks kokku surutud ning tekib tunne, justkui oleks kihid küpsetatud. Tegelikult on aga tegemist lihtsa küpsisekoogiga.

Kook on taas meisterdatud 20 cm läbimõõduga koogivormi, mis teeb selle maiuse mõnusalt kõrgeks. Tänu oma kõrgusele sobib aga ilusti 10-12le maiustajale. Kui ma nüüd korralikuöt lugesin, siis kokku tegin sellele koogile 8 kohupiima-hapukoorekihti, kuid see ei olegi nii oluline, kas tuleb 7, 8, 9, või 10 kihti. Oluline on lihtsalt rõõmuga laduda õhukese kihina kihiti küpsispuru ja täidist.

Keda täpsemalt huvitab, siis eelnevate kuude koogid leiab alljärgnevalt:
Mia 1 kuu
Mia 2 kuud

525 g küpsiseid
30 g võid, sulatatuna
400 g kohupiima
500 g hapukoort
100 g mett

Purusta küpsised hästi peeneks puruks. Tõsta 100 g küpsisepuru teise kaussi ning sega see kokku sulatatud võiga. Laota saadud segu küpsetuspaberiga kaetud koogivormi (Ø20cm) põhjale. 

Sega kohupiim kausis lahti, lisa hapukoor ja mesi ning sega ühtlaseks. Seejärel laota kohupiimasegu koogivormi kihiti küpsisepuruga. Laota vormi õhuke kiht kohupiimasegu, selle peale raputa õhuke küpsisepurukiht. Korda tegevust niikaua, kuni komponendid otsa saavad, kuid pea meeles, et kõige viimaseks kihiks peab jääma küpsisepuru. Lase enne söömist koogil külmkapis taheneda 1-2 päeva.

Kaerahelbepuder küpsetatud juustu ja kalamarjaga ning Pudrumeister2016 võistlusest

Rahvusvahelise pudrupäeva tähistamiseks toimus Eestis teist korda konkurss, mille tulemusel selgitati 10. oktoobril välja Eesti Parim Pudrumeister 2016. Mina olin selle võistluse žüriis ning sain maitsta täpselt 9 erinevat (hommiku)putru, mis ausalt öeldes peaaegu et kõik olid oma iseloomu ja näoga. Žüriiliikmena oli mul ääretult heameel, et lõpptulemusena sai esikoha ka minu isiklik lemmik - täistera kaerahelbepuder peekoni ja parmesaniga, mille autoriks oli Kristiina Stõkova. See puder oli tõepoolest imehea ning minu maitsemeeled tunnistasid selle kohe lemmikuks - mõnusalt kreemjas, parajalt juustune, milles peekoniga ei koonerdatud. Ma olen ka ise üldjuhul pigem soolase pudru austaja ning tihtipeale rändabki kaussi just seesugune puder. (...selle postituse all ka mõned pildid lõppvõistluselt, mis toimus restoranis Farm).

Miskipärast peale võistlust tekkis aga mul koheselt isu mõne hea soolase pudru järele ning järgmiste hommikute hommikusöögid olidki juba teada. Eile tegin aga Lapimaa ja kalamarjaga kaerahelbeputru. Lapimaa juust on üldse üks hea asi, mis praetult nii mõnusa tekstuuri omandab. Sobib lisaks pudrulisandina ka igasugustesse tatra- ja riisiroogadesse, burgeri vahele, munaroogadele või klassikaliselt maiustamiseks mõne hea moosdiga. Ja siis veel leidub siin kalamarja, mis täiustab lihtsalt kõiki maitseid ja annab meeeldivalt soolakust. Ühesõnaga üks meeldiv maitsekooslus. Retseptikoguseid konkreetselt ei olegi, keetke lihtsalt valmis oma kaerahelbepuder ning seejärel kostitage seda retseptis antud lisanditega.

PS! Kui võimalik, pane kaerahelbed juba eelmisel päeval veega likku, sest nii on lõpptulemus pehmem ning valmistamine kiirem!

(täistera)kaerahelbeid
vett
soola, mett

Lisandid:
toorjuustu
riivitud juustu
Lapimaa juustu (Farmi)
kalamarja
oliiviõli

Keeda kaerahelbed vee ja maitseainetega pudruks. Seejärel jaga see kaussidesse ning sega igasse kaussi 1 sl toorjuustu ning 1-2 tl riivitud juustu. Lõika Lapimaa juustust meelepärased tükid ning prae kergelt õliga piserdatud pannil mõlemalt poolt kuldpruuniks. Laota praejuust pudrukaussi, laota peale pisut kalamarja ning piserda üle oliiviõliga.

...ja mõned pildid eelnevalt mainitud Pudrumeister2016 võistluselt (fotod: Okeiko):

Selline nägi välja võidupuder!

Eelmise aasta võitja Helena (vasakul) ning pudrumeister2016 Kristiina (paremal).

Žürii võitjaga

Võiduretsept: http://nami-nami.ee/retsept/20447/peekoni-juustupuder

Suvikõrvitsabrownie (gluteenivaba, paleo)

Mulle tohutult meeldib see aeg, kui suvest hakkab tasapisi saama jahe sügis. Meeldivad veidi jahedamad ilmad ning isegi pimedad õhtud, sest koos sügisega muutub ka igapäevamenüü.Tekib isu tummiste, pisut soojendavate ning nö isetehtud lohutustoitude järele. Sellised lohutustoidud, mis teevad meele rõõmsaks, kui peale jalutuskäiku õues peitud tuppa, otsid üles kõige pehmema pleedi ning mõlgutad mõtteid, mida pimedate õhtutega peale hakata. Minu jaoks on sügishooaeg mõtete kogumise aeg ning aja mahavõtmine suvistest tegemistest. Teen endale heameelega õhtuti paar tassi suvel ürdipeenralt purki pistetud taimeteed ning luban endale midagi head... on see siis puuahjus öö läbi küpsenud liha, tükike tummist kooki või kausike ahjuputru. Igastahes on see roog, mis mõtted tööle aitab saada ning laseb sind täiel rinnal jahedat sügist nautida.

See suvikõrvitsabrownie on just praeguste ilmadega sobiv. Olgugi, et see on pisut tervislikum, kui jahust ja võist nõretavad sügisküpsetised, kuid sellegi eest on see hea maius tassikese kohvi või tee kõrvale. See on tummine, šokolaadist pakatav ja loomulikult tänu suvikõrvitsale meeldivalt mahlane koogike. Ja just täpselt üks sellistest kookidest, mis on sama mahlane nii küpsetamise päeval, kui ka sellele järgmisel ning ülejärgmisel päeval...

125 g suvikõrvitsat, puhastatud/kooritud
50 g võid
50 g tumedat šokolaadi
75 g (metsa)pähklijahu
1 tl küpsetuspulbrit
3 sl kakaopulbrit
100 g (pehmet) mett
1 muna

Riivi suvikõrvits ja pigista üleliigne mahl välja. Sulata või koos šokolaadiga potis ühtlaseks. Sega kuivained omavahel, lisa juurde kõik ülejäänud ained ning sega ühtlaseks massiks. Laota saadud tainas küpsetuspaberiga vooderdatud keeksivormi ning küpseta 175 kraadi juures 20-25 minutit.

Maitsevõis praetud klaarsäga

Umbes nädalake tagasi jagasin ma siin blogis üht maitsvat retsepti, milles kasutasin sellist kala nagu klaarsäga. See kala hakkab mulle üha rohkem meeldima. Kui eelmiselt korral kasutasin nahata kalafileed, mida pošeerisin kookospiimas, siis alljärgnevas retseptis praadisin nahaga kalafileesid pannil maitsevõis. Viimane annab praadimisel kalale juurde mõnusa (kuid samas maheda) maitsenoodi. Nahk läks ka nii krõbedaks, et lausa lust oli sellega maiustada. Klaarsäga omab minu jaoks veel üks olulist positiivset omadust - nimelt see meeldib ka lastele. Vähemalt olen katsetanud nende pisikeste sööjate peal, kes üldjuhul kalaroogadest nii väga vaimustunud ei ole. Ja see on just tänu sele kala teistmoodi struktuurile.

Niisiis, valmista esmalt kiirelt valmiv maitsevõi. Seejärel lase sel pannil sulada ning siis koos kalafileedega maitsvaks pearoaks valmida. Mina valmistasin selle toidu juurde röstitud kõrvitsaid. Selleks panin kooritud ja puhastatud kõrvitsatükid ahjuvormi, maitsestasin soola ja pipraga ning piserdasin üle kõrvitsaseemne õliga. Segasin kõik kiirelt läbi ning siis ahju küpsema ca 25 minutiks 175 kraadi juurde! Hääd!

Vaata ka klaarsaga.ee

kolmele

3tk x 175g klaarsäga fileed nahaga

Maitsevõi:
75 g toasooja võid soolaga (kui kasutad tavalist võid, siis lisa paar näpuotsatäit soola)
1 küüslauguküüs, peeneks hakituna
1 tl värsket tüümiani, hakituna
0,5 tl riivitud sidrunikoort
0,5 tl paprikapulbrit

Sega maitsevõi komponendid omavahel kokku ning pane pannile. Kuumuta maitsevõi keskmisel kuumusel sulamiseni ning lisa siis kalafileed naha pool all pannile. Küpseta seni, kuni nahk on krõbe (ca 8 minutit), pööra filee ümber ning küpseta veel ca 2-4 minutit, ehk kuni filee on ilusti läbi küpsenud. Serveeri koheselt koos meelepäraste lisanditega.

Laisa inimese kohupiimakorbid

Mul on siin blogis olemas klassikaliste kohupiimakorpide retsept ja siis leidub siin ka teistmoodi kohupiimakorpide retsept, mis valmivad pisikeste barankade sisse. Mis veel? Nüüd on siin olemas veel üks seesugune küpsetise retsept, mille valmistamine on samuti imelihtne! Minule juhtusid ükspäev poes kätte suured barankad (ehk teise nimega rõngikud, nagu pakendilt lugesin), mis on sellised pehmed ning täpselt sellise mõõduga, nagu traditsioonilised kohupiimakorbid ikka. Ilmselgelt vajasid needsamad barankad (ÕS-i järgi ka rõngel või rõngaskuivik) pisut tuunimist ning kohupiimatäidis tundus selleks igati hea võimalus. Kas teate mis? Lõpptulemusena maitsesid need ülimalt hästi, valmisid nii kiirelt ning oma olemuselt olid täpipealt nagu klassikalised kohupiimakorbid. Ka eelnevat leotamist rõngikud ei vaja, sest need säilitasid ideaalselt oma pehmuse peale küpsetamist. 

Niisiis on tegemist väga-väga laisa küpsetaja retseptiga ning mõeldud juhtudeks, kui ootamatult kohupiimakorpide isu peale tuleb või näiteks siis, kui on tulemas külalised, kellele  lubasid küpsetada maitsvaid kohupiimakorpe;)

Kogus: 5 tk

5 suurt pehmet barankat (rõngikut)

Täidis:
100 g toorjuustu, toasooja
1 tl vanillisuhkrut
4 sl suhkrut
200 g kohupiima (5%)
1 muna
2 sl jahu

Vahusta toorjuust suhkrutega, lisa ülejäänud ained ning sega ühtlaseks. Aseta rõngikud küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile ning täida need kohupiimaseguga. Küpseta 175 kraadi juures ca 20-25 minutit ehk seni, kuni kohupiimatäidis on ilusti tahenenud.

Retsept valmis koostöös Farmi piimatööstusega.