Käsi püsti, kes sel aastal Halloweeni ajal kõrvitsale näo meisterdas? Ma tõstan käe pooleldi üles, kuid olen valmis selle koheselt langetama:) Nimelt ostsin kõrvitsapea küll koju valmis, mõttega seda
traditsioonilist kõrvitsanäo tegemist teha, kuid päev jooksis nii kiiresti
õhtusse, et praegugi kükitab üks korralik kõrvitsahakatis mul rõdul. Praegu aga tundub juba naljakas seda tegema hakata. Tundub aga, et väga mitmed selle kõrvitsateo siiski ette võtsid,
sest hetkel on minu blogi üks populaarsemaid retsepte lisaks kaneelirullidele ka marineeritud kõrvitsasalati
retsept. Kui aga kõrvitsad on juba purki pistetud ning näoga köögivili
ikka veel ootel, siis soovitan ma valmistada üht maitsvat
kõrvitsa-kartulivormi. See maitseb Teile kindlasti nii hästi, et valmistate seda
mitu päeva järjest ... vähemalt minuga juhtus nii. See on tummine vormiroog (sobib
praeguse ilmaga ülihästi), milles koorene kaste sõbruneb juustuga kokku sulanud
köögiviljakihtidega. Kui kõlab hästi, siis tehke proovi!
neljale-kuuele
700 g (muskaat)kõrvitsat
500 g kartuleid
1 sibul
2 sl hakitud värsket tilli,
75 g juustu
50 g võid
3 dl rõõska koort (35%)
soola
500 g kartuleid
1 sibul
2 sl hakitud värsket tilli,
75 g juustu
50 g võid
3 dl rõõska koort (35%)
soola
Koori, puhasta ja viiluta kõrvits ja kartulid. Haki sibul
tükkideks ning prae pannil klaasjaks. Laota pooled kartuli- ja kõrvitsaviilud
vaheldumisi vormi, raputa peale sool, praetud sibulatükid, 2 sl hakitud tilli
ning 25 g juustu. Seejärel lõika või väikesteks tükkideks ning laota pool
kogusest vormi. Laota peale ülejäänud köögiviljaviilud, maitsesta soolaga.
Aseta peale ülejäänud võitükid ning vala vormi rõõsk koor. Seejärel küpseta
köögiviljavormi ahjus 180 kraadi juures 50-55 minutit, seejärel raputa üle
järelejäänud juustuga ning küpseta grillrežiimil (võid ka lihtsalt ahju ülemist
kuumust kasutada) umbes minutijagu ehk seni, kuni juust on pealt ilusti
sulanud.
Olen seda mitu korda juba teinud, maitseb suurepäraselt! Huvitav, et sellele roale tekib valmides kalamaitse, justkui oleks lõhet sees. Ja nii iga kord. See on väga mõnus maitse iseenesest, aga ma ei pane kokku, kust see tuleb nende väheste ja väga kalakaugete komponentide koosmõjul!? Igatahes supermaitsev, maitseb ka meesperele ja toidab ka metsatöölised ära, meie suur lemmik sel talvel olnud! Aitäh! :)
VastaKustutaSee on huvitav tähelepanek. Ise ei olegi seda täheldanud:)
Kustuta