Kuhu sööma minna: The Able Butcher!

Ma räägin natuke oma nädalavahetusest. Nimelt külastasin ma laupäeval Hilton Tallinn Park teisel korrusel asuvat liharestorani The Able Butcher. Kes edasi ei taha lugeda, siis ütlen kiiresti saladuskatte all ära, et mulle meeldis. Kirjutada ma sellest otseselt ei plaaninud, kuid tore kogemus väärib kindlasti jagamist. Olles külastanud seda aastajagu tagasi, sel ajal, kui ametis oli veel eelmine peakokk Salvatore Coco, siis tuleb tunnistada, et väike kartus maitseelamuste saamise osas oli sees. Nüüd on samas kohas asunud vägesid juhatama aga uus peakokk Alexander Kaiser (15-aastase    kogemuste pagasiga kokk Saksamaalt). Koos temaga on paljuski muutunud ka selle koha menüü. Kui varasemalt oli kasutusel menüü, mis oli välja töötatud hotelliketi peakontoris, siis nüüd on menüü töötatud välja peakoka poolt isiklikult. Lisaks on põnev teada, et The Able Butcher mängib Hiltoni hotelliketi ajaloos märgilist rolli – Tallinnas asuv restoran on esimene omalaadne Hiltoni pilootprojekt, millega proovitakse täiesti uut lähenemist hotelli restoranikultuuris.

 

Selle restorani peamiseks märksõnaks on liha, õigemini on liha osa selle restorani DNAst – kasutatakse vabapidamisel kasvanud veiste liha (lisaks Californias Creekstone’i farmist pärit lihale on menüüsse lisandunud ka Eesti liha) ning toitu valmistatakse külastajate silme all avatud köögis. Lisaks lihale on menüüs ka rohkelt kalaroogi. Ja muidugi, kes eelnevast ei hooli, siis pakutakse ka rohkelt erinevaid burgereid.

The Able Butcherit iseloomustab:    

• Õdus interjöör. Jah, peab tõdema, et õhtusel ajal on seal ikka väga hubane olla. Päike on juba loojumas ning tervitab sind veel tasakesi eemal olevate tornide tagant. Istumiskohad suurte akende ääres on muidugi lisaboonus. On piisavalt ruumi ja privaatsust ning teised külastajad parajas kauguses. On palju detaile, samas ei paista miskit ülevoolavalt ja häirivalt silma.         

• Steigid ja  grillkala. Menüül on tõesti põhirõhk lihal, sinna juurde ka grillitud kalaroogasid. Oma pearoa saad kokku panna täpselt just endale sobiva. Ühesõnaga valid liha, selle juurde meelelepärased kastmed, siis salatid jne. Minu abikaasa oli sellest menüüst eriti meeldivas vaimustuses, kuna tavaliselt ei leia ta menüüdest roogasid, mis ei sisaldaks seeni, kapsalisi, porgandeid ja teisi liigmoodsaid juurikalisi:) 

• Tooraine saab külastaja ise valida restoranialal paiknevast liharuumist. Meistrid valmistavad toitu külastajate silme all avatud köögis ja tooraine valmistatakse söegrillil. Meie valitud liharoad olid tõesti maitsvad. Abikaasa valis 300 grammise veise sisefilee ning see olevat tema sõnul olnud üks parimaid. mis üldse proovitud. Maitsesin - oli tõesti hea!    

• Esindusroog Carpaccio. See oli minu eelroog ning minu suureks üllatuseks oli see nii-nii suur. Juba poole söömise pealt mõtlesin hirmuga, et 2 käiku on veel ees. Maitses hästi, vaimustusest hüppavalt ei kilju ja ei tantsi, kuid mõmisema pani küll:)        

• Suurim veisehakkliha burger. Burgerid jätsime proovimata, kuid need, mis kõrvallauda rändasid olid isuäratavad. 

• Magus: The Able Butcher Brownie – see on puidust alusel ja mustal terasest pannil serveeritud restorani esinduslik magustoit. Magustoidu ajaks olid meie kõhud juba nii täis. Piilusin menüüst suurt makrooni, kui ka sedasama kurikuulsat browniet. Lõpuks aga andis mõistus teada, et ma ei ole suuteline enam miskit suurt sööma. Seepärast tellisin palju kiisusõnu saanud musta leiva jäätise ning abikaasa soolavõiga karamellijäätise. Viimane maitses muidugi uskumatult hästi. Selgelt äratuntava karamellise meki ning soolaka maitsevarjundiga - nii hea, et minu lusikas eksis sinna jäätisekaussi tihedamini, kui kaaslane soovinud oleks. Mina oma valikust nii vaimustunud ei olnud. Kujutasin seda leivajäätist pist teisiti (eeldasin, et jäätisesegu sisaldab juba leivamassi, millest siis jäätis valmistatud). Pehmenenud leivatükid olid aga jäätisesse segatud ning see pani pigem igatsema koorejäätise enda maitset... ei olnud minu tassike teed.

• Majakokteil:    Hilton    Royale,    mis    on    inspireeritud    kohalikest    ürtidest    ja    marjadest. Ei proovinud, kuid valisime alkoholivabad kokteilid, mille kohta jääb pöial kindlalt püsti! 

• Laia    valikuga    veinituba,    kust    saab    eine    juurde    valida    sobivaima    veini. Alkoholi ei tarbinud, kuid joogikaarti vaadates leiab sealt eriti rohkelt just punaseid veine (nii pudeliga kui ka klaasiga).  

• Teenindus: Kiidan-kiidan! 

 

Selleks, et veel pisut täpsemat ülevaadet saada, siis alljärgnevalt mõned pildid. Mina jätsin seekord kaamera koju. Fotode autoriks on Marek Metslaid!